mõeldes tulevikule. • Elukindlustus on investeering enda ja oma lähedaste heaolu nimel. • Tagab kindlustatu või temast majanduslikult sõltuvate isikute tavapärase elustandardi peale õnnetusjuhtumit tervisega. Elukindlustusseltside põhiteenused • Kindlustustegevus on kindlustuslepingu alusel kindlustusvõtja või kindlustatu riskide ülevõtmine kindlustusandja poolt. • Kindlustusjuhtumi korral maksab kindlustusselts välja hüvitise. • Kahju- ja elukindlustuses sõlmitakse leping riskide maandamiseks, elukindlustuses ka säästude kogumiseks. Elukindlustuse investeerimisstrateegia valikul tuleb arvestada : • Kui suure osa moodustab investeering kogu varast? • Millist tootlust oodatakse? • Millist riski ollakse nõus taluma? • Kui pikaks ajaks raha paigutatakse? • Kas võib investeeritavat raha ootamatult vaja minna? • Kas ollakse arvestanud valuutariskiga? • Millised on teadmised ja kogemused?
17. Kindlustuse funktsioonid 1.Kahjude hajutamine 2.Investeeringud, sääst 3.Maksukoormuse vähendamine 18. Sundkindlustus (autokindlustus, laenuga kaasnev kodukindlustus) Vabatahtlik kindlustus (elukindlustus, varakindlustus) 19. Kindlustatu-isik, kellele suunatud riski vastu leping sõlmitakse. Soodustatud isik-inimene, kellele makstakse välja kindlustussummad. Kindlusperiood-varakindlustuses tavaliselt 1 aasta, elukindlustuses pikad perioodid. Kindlustussumma-kokkuleppeline rahasumma. Omavastutus-kahjumäär mis jääb kindlusvõtja enda kanda. 20. Regressiõigus-kindlustusandja õigus nõuda pärast sisse tegelikult süüdlaselt. 21. I Varavastaste kuritegude kindlustamine- murdvarus, rööv, vandalism. 22. Koguriskikindlustus-juhtumi tekkimine lühiaegne ja äkiline, ettenägematu ja ootamatu. 23. Vastutuskindlustus- kaitseks tsiviilvastutuse
kindlustusjuhtumi korral. Kindlustusandja võib rakendada omavastutust. Hüvitis võib olla: · Rahaline hüvitus · Asendus · Taastamine Rahaline hüvitis makstakse üldiselt õnnetusjuhtumite korral elukindlustusvõtjale. Asendus ja taastamine kasutatakse varakindlustuses. 4. Kindlustatavad riskid ja nende hindamine Kindlustusjuhtumi saabumise tõenäoline oht, mille tagajärgede vastu kindlustatakse. Elukindlustuses kõige levinud kindlustatavad riskid on surm, õnnetusjuhtum, töövõimetus, invaliidsus. Kahjukindlustuses kindlustatakse isiku vara ja kindlustatavad 1 riskid on tavalised tulekahju, loodusjõud (torm, rahe, maalihe, üleujutus), veeavariid, murvargus, vandalism, muu ootamatu risk ja kulud. Riskihindamine on riski teadvustamine ja määratlemine, ning nende kaardistamine. Riski
Sealjuures on sektor püsinud kasumis. Kindlustussektorit ohustavad riskid võib jagada kahte kategooriasse: kindlustusriskid ja investeerimistegevusega seotud finantsriskid. Kindlustusportfelli riskide õige hindamine ja põhitegevusest piisavate rahavoogude tagamine on olulisim kahjukindlustuses. Investeerimisportfellilt piisava tulu teenimine on aga peamine kasumiallikas elukindlustuses. Eestis asutatud seltsid on oma kindlustusriskid võrdlemisi hästi maandanud. Elukindlustuses on kindlustusportfelli riskid jätkuvalt suuresti kindlustusvõtja kanda, kuna 50% tegevusmahust moodustab investeerimisriskiga elukindlustus. Tänu majanduse stabiliseerumisele oli elukindlustusmaksete aastakasv positiivne juba kõikides 2010. aasta kvartalites. Kahjukindlustuses näitab riskide juhtimise võimekust ja tegevuse tulemuslikkust netokahjusuhe, mis aasta lõpus langes alla 60%. Tavatingimustes peaks kahjusuhe olema alla 6070%.
Tuletisväärtpaber (derivatiiv) annab selle omanikule õiguse või paneb talle kohustuse tulevikus mingi vara ostuks, müügiks või vahetuseks kokkulepitud hinnaga. Tuletisväärtpaberite väärtus sõltub üldjuhul tuletisväärtpaberi aluseks oleva vara (alusvara) hinna muutumisest. INVESTEERIMISRISKIGA ELUKINDLUSTUS Investeerimisriskiga elukindlustusleping erineb oluliselt traditsioonilisest kindlustusest ja sarnaneb oma põhiolemuselt investeerimistootele. Investeerimisriskiga elukindlustuses on ühendatud investeerimine ja elukindlustus. Vahe tavapärase investeerimisega on see, et klient ei saa väärtpaberite omanikuks, vaid omandab kindlustuslepingu. Väärtpaberite omanikuks on elukindlustusselts. Investeerimist läbi investeerimisriskiga elukindlustuse on õigus pakkuda Finantsinspektsioonis registreeritud elukindlustusseltsidel. Samas võivad teenust vahendada nii krediidiasutused kui ka kindlustusmaaklerid. KINDLUSTUS
Ka kindlustusturg on olnud arengutes suhteliselt tagasihoidlik. Oluline muutus on toimunud elukindlustuse (1/6 kindlustusturust) vallas, kus kogutud preemiate maht on kahe viimase aastaga kolmekordistunud. 1998. aasta uueks arengujooneks oli mitteresidentse strateegilise välisinvestori kaasamine. Võrreldes Euroopa keskmise suurusega kindlustusseltsidega on eriti suur disproportsioon omakapitali ja käibe vahel elukindlustuses. Liisinguturg on viimastel aastatel väga kiiresti arenenud ning põhiliselt pankade tütarettevõtetena toimiv, saavutades kindla rolli pangagruppide poolt pakutavate finantsteenuste osana. Instrumentide lõikes on kõige enam levinud kapitalirent, teiste toodetena pakutakse kasutusrenti, faktooringut ja eraisikutele kaupade järelmaksuga ostu-müüki. Liisitud kaupade struktuuris domineerivad era- ja kommertssõidukid ning investeerimiskaubad. Välismajandussektor
Kindlustuspreemia kogutud kindlustusmaksete summa Kindlustusperiood - ajavahemik, millal kindlustuskaitse on jõus ja mille alusel arvutatakse kindlustusmakseid. Kindlustusrisk - oht, mille vastu kindlustatakse. Kindlustusväärtus - kindlustushuvi väärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal. Kindlustussumma - Kahjukindlustuses: kokkulepitud maksimaalne väljamaksusumma, mille ulatuses peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel tekkinud kahju hüvitama. Elukindlustuses: kokkulepitud summa, mis makstakse kindlustusvõtjale või soodustatud isikule kokkulepitud tähtaja saabudes või kindlustatu invaliidistumise või surma korral. . 76. Millised näitajad mõjutavad kindlustuspreemiat? · Riskifaktorid · Inflatsioon · Intressimäär · Konkurents · Tegevuskulude tase 77. Kindlustuse erinevad vormid, näited. · Vabatahtlik kindlustus - kindlustuslepingud, mille sõlmimise kohustus ei ole sätestatud seaduses. Nt
annaabi.ee 
