SISSEJUHATUS Kirjutaja eesmärgiks on esitada teaduslikel faktidel põhinev maailmakäsitus, mis jätaks kõrvale arusaama universumist kui üksüheselt mõistetavast nähtusest koos enamasti üheselt arusaadavate nähtustega selle sees, ning vabaneda inimkesksest arusaamast subjektide ilmaruumi tõlgendamisel. Isikukesksel maailma tunnetamisel püüab ta jõuda kahe osalt teineteisega kattuva mõisteni, milleks on omailm ja eluilm, ning anda ülevaate nende kahe mõiste tekkimisest, kasutamisest ja olemusest. 3 ELUSOLEND KUI ANIMAL SYMBOLICUM Cassirer on väitnud, et kui tegemist on inimesega, siis ei liigu me enam mitte füüsilises, vaid sümboolses maailmas. Nii inimesed kui ka loomad tegutsevad märgiliste tegevuste kaudu, kus iga liik konstrueerib omaenda eluruumi ning see protsess teostub märkide kaudu. Sageli me ei mõtle sellele, et kogu elamise ja käitumise
ligipääsetav inimeste kogemuste kaudu. Argielu uurimisest Argikultuuri väljendusvormid hõlmavad kõike inimese loodut: esemeid, sotsiaalseid suhteid ja institutsioone, käitumisvorme, uskumusi, väärtusi jne. Argikultuuri uurimise seisukohalt pole asjad ja nähtused tähtsad niivõrd omaette uurimisobjektina... Reaalsuse sotsiaalne konstrueerimine loomulik keskkond, sündmused, esemed ja teised indiviidid. Eluilm igapäevane kogemus, sellele tähenduse andmine. Avalik-privaatse eristamise võimalused Avalikkuse poiliitiline defineerimine. Avalik/privaatne = poliitiline/mittepoliitiline. Vastandused: liberaalmajanduslik mudel riiklik/era vastandus. Klassikaline käsitls, kodaniku mõistest läjhtuv, avalik on siin kodanikkond. Ajalugu ja etnoloogia 31.03 Kaks perspektiivi. 1.Ajalugu ja etno 20.saj; 2
sõltumatult on. Fenomeloogia on järelikult meie teadvuse kogemuses olevate asjade uurimine; selle uurimine, kuidas inimene asju tajub ja kogeb, kuidas asi inimese kogemuses välja paistab e. ennast näitab ning milline on selle kogetava asja tähendus ühe kindla kogemusakti raames. Kas taju on objektiivne või suunatud? Husserl: Taju peab olema suunatud. Mälu räägib taju juures kaasa. Kõik maailmas avaneb inimesele läbi suunatud pilgu. Husserl toob kaks tähtsat mõistet: 1) eluilm – vaimne taust, oleme harjunud teatud asju tähele panema, osa mitte; eluilm määrab meie vaate; eluilm on väärtus iseenesest; eluilm on mingi soovide, uskumuste, mälestuste kompleks, mis määrab ära selle, kuidas midagi näeme, 2) piirsituatsioon – arusaam tajust laieneb; hetked, kus Husserl mõistis, et taju pole lihtne, seal on mingi nüanss (laud – laual on teine külg, kuid see tuleb mäluga kaasa, see pole tajuga koos); inimene tunneb ära, et taju
Avalik verifitseeritavus aga põhiliselt kogemuse terminites kas mingi asji on kogemuslikult tõene just sinu jaoks, kas see langeb kokku sinu enese kogemusega Eeldab vaatlejate omavahelist sõltuvust, mis annavad meile olulise suuna, kust edasi kaevata ja minna sügavamale ja näitavavad meile seda mida keegi teine ei ole suutnud antud asjas näha Mõistmine otsitakse tähendust, mitte põhjuseid Uurimused: A. Giorgi 1971 Grange 1974 04.03.2009 Eluilm (lifeworld) Natural attitude Meil pole pidevat huvi, et oma tähelepanu fookusesse tuua Kkpsühholoogid väidavad, et asjad on ebatavalised, siis kerkib see maailm meie tähelepanukeskmesse Fenomenoloogiline kkpsühholoogia käsitleb kolme liaemat valdkonda või teemat 1.inimkogemuse olemus 2. maailma olemus - kk-kes ja geograafilikes aspektides 3.Inimese ja kk-a suhte olemus - Being in the world( maailmas olemine)
müüt" ja ,,Mässav inimene". Temalt pärineb ütlus, mis sobib hästi inimesena elamise motoks: ,,Peaaegu kõik halb, mis on siin maailmas, tekib eranditult rumalusest, ja hea tahe võib niisama palju halba tekitada nagu kurjuski, kui tarkus teda ei valgusta." MARTIN HEIDEGGER (18891976) Heidegger ise ennast eksistentsialistiks ei pidanud. Ta on rohkem fenomenoloogia esindaja. Fenomenoloogia rajas Edmund Husserl. Husserl tõi muuhulgas käibele termini Lebenswelt (Eluilm; Life-World; Ziznennõi mir). Põhiteos ,,Sein und Zeit" (1927) (,,Olemine ja aeg"). Heideggeri kaks tehnikaüliõpilaste jaoks olulisemat artiklit: ,,Filosoofia lõpp ja mõtlemise ülesanne" ja ,,Küsimus tehnika järele". Heideggeri mõtlemise üks komponent on olemine (Sein). Sokratese-järgne filosoofia, kuhu kuulub ka näiteks Kanti metafüüsika, ei tegele ega saagi tegeleda olemisega. Heideggeri mõtlemise teine komponent on Dasein -- inimliku inimesena olemine. Heidegger seadis
annaabi.ee 
