1. Harry Haller on pealtnäha tavaline keskealine meesterahvas, kuid sisimas on võitlemas kaks poolust, hunt ja inimene. Pidev võimuvahetus hinges ei lase nautida tavaelu ning toob kaasa rahulolematuse ja kriitika ümbritseva suhtes. Harrys peituv inimene on tõsimeelne, haritud ja elus palju näinud, kuid liiga kõrged eluideaalid toovad kaasa pideva masenduse, sest intellektuaalsust on välismaailmas vähe. Ta igatseb aega, mil elasid Mozart ja Goethe, tema suured lemmikud. Kuid isegi nendest on Harryl oma ettekujutus, mis ei kattu teiste omadega. Elus pettunud, üritab peategelane oma mured uputada alkoholiklaasi, kuid ei leia kergendust sellestki. Olemise teeb raskemaks veel ka teine poolus hunt, kes ei leia oma kohta maailmas, ei suuda kohaneda elu ja selle arenguga
Mitte elu vaid ennast tuleb kergelt võtta Herman Hesse romaani peategelane Harry Haller on pealtnäha tavaline keskealine meesterahvas, kuid tema sees on peidus kaks poolust, hunt ja inimene. Pidev võitlus hinges toob kaasa rahulolematuse ja kriitika ümbritseva suhtes, kuid Harry kuulub juba harjumusest sellesse maailma. Liiga kõrged eluideaalid ning kohanematus selles paigas toovad kaasa pideva masenduse. Ta nõuab elult ülimat ning ei suuda leppida tema totruse ja toorusega. Harry on elus pettunud ning püüab oma mured unustada alkoholiga, kuid ka see ei päästa. Tihe positsioonivõitlus inimeses ja hundi vahel teeb olemise veelgi raskemaks. Loomalik instinkt tahab elada omaette ning ning kõike maha põlata. Inimene aga püüdleb kõrgema vaimse oleku poole
hinge. Neist domineerivad on hunt ja inimene, kuid hiljem selgub, et määratlus ei saa olla nii kindlajooneline, sest sisemaailmas on peidus rohkem olevusi. Harry Haller on pealtnäha tavaline keskealine meesterahvas, kuid sisimas on võitlemas kaks poolust, hunt ja inimene. Pidev võimuvahetus hinges ei lase nautida tavaelu ning toob kaasa rahulolematuse ja kriitika ümbritseva suhtes. Harrys peituv inimene on tõsimeelne, haritud ja elus palju näinud, kuid liiga kõrged eluideaalid toovad kaasa pideva masenduse, sest intellektuaalsust on välismaailmas vähe. Ta igatseb aega, mil elasid Mozart ja Goethe, tema suured lemmikud. Kuid isegi nendest on Harryl oma ettekujutus, mis ei kattu teiste omadega. Elus pettunud, üritab peategelane oma mured uputada alkoholiklaasi, kuid ei leia kergendust sellestki. Olemise teeb raskemaks veel ka teine poolus hunt, kes ei leia oma kohta maailmas, ei suuda kohaneda elu ja selle arenguga
Neist domineerivad on hunt ja inimene, kuid hiljem selgub, et määratlus ei saa olla nii kindlajooneline, sest sisemaailmas on peidus rohkem olevusi. Harry Haller on pealtnäha tavaline keskealine meesterahvas, kuid sisimas on võitlemas kaks poolust, hunt ja inimene. Pidev võimuvahetus hinges ei lase nautida tavaelu ning toob kaasa rahulolematuse ja kriitika ümbritseva suhtes. Harrys peituv inimene on tõsimeelne, haritud ja elus palju näinud, kuid liiga kõrged eluideaalid toovad kaasa pideva masenduse, sest intellektuaalsust on välismaailmas vähe. Ta igatseb aega, mil elasid Mozart ja Goethe, tema suured lemmikud. Kuid isegi nendest on Harryl oma ettekujutus, mis ei kattu teiste omadega. Elus pettunud, üritab peategelane oma mured uputada alkoholiklaasi, kuid ei leia kergendust sellestki. Olemise teeb raskemaks veel ka teine poolus – hunt, kes ei leia oma kohta maailmas, ei suuda kohaneda elu ja selle arenguga
inimest naeruvääristab. Pärast Herminega kohtumist mõistab Harry, et temas, nagu teisteski, on rohkemgi isiksusi peidus, mis peaks omavahel läbi saama ja teineteist täiendama, mida ta Herminega koos püüabki teha. 3) Probleemid o Võitlus iseendaga/isiksuse kahestumine/iseendaga läbisaamine. o Kõrged ootused toovad purunedes kaasa pettumust. Ta on haritud, tõsimeelne ja elukogenud, kuid kõrged eluideaalid põhjustavad masendust, sest teisi intelligente on maailmas vähe. o Enesetapp - kas lahendus? o Inimesed on nagu masinad, sest nad käituvad igapäevaelus tihti tuimalt ning vastupidiselt oma tahtmisele. 4) Tsitaadid o "Jah, kes mõtleb, kes teeb mõtlemisest peaasja, see võib selles osas kaugele jõuda, aga ta vahetab siiski maa vee vastu ja kunagi ta ikka upub!" o "Millestki polnud kahju, mis oli möödas."
inimest naeruvääristab. Pärast Herminega kohtumist mõistab Harry, et temas, nagu teisteski, on rohkemgi isiksusi peidus, mis peaks omavahel läbi saama ja teineteist täiendama, mida ta Herminega koos püüabki teha. 3) Probleemid o Võitlus iseendaga/isiksuse kahestumine/iseendaga läbisaamine. o Kõrged ootused toovad purunedes kaasa pettumust. Ta on haritud, tõsimeelne ja elukogenud, kuid kõrged eluideaalid põhjustavad masendust, sest teisi intelligente on maailmas vähe. o Enesetapp - kas lahendus? o Inimesed on nagu masinad, sest nad käituvad igapäevaelus tihti tuimalt ning vastupidiselt oma tahtmisele. 4) Tsitaadid o "Jah, kes mõtleb, kes teeb mõtlemisest peaasja, see võib selles osas kaugele jõuda, aga ta vahetab siiski maa vee vastu ja kunagi ta ikka upub!" o "Millestki polnud kahju, mis oli möödas."
jõuliselt protesteerima kaaskondlastest erinev noor naine. Tammaru peretütar Mari hakkab kasulapseks võetud Tiinat süüdistama libahundiks käimises, Tiina esindab inimväärikuse ideed, inimese õigust õnnele ja vabale elule. Tammaru rahva alistuv ellusuhtumine on tema karakterile vastuvõetamatu. Tema olemuse kujundab ülekohut tunda saanud inimese leppimatus orjuse ja alandlikkusega, kustumatu iha vabaduse järele. See määrab ka Tiina eluideaalid, julge ja trotsliku vastuhaku orjusele ja orjameelsusele. Tiina karakteri sügavam tähendus peitub selles, et pikim ja raskemgi orjus ei suuda inimestes lämmatada vabaduseiha. Tunnetades mõisaorjust kui paratamatust, on tammarulased sellega kohanenud, saavutanud sellise alistumisega omamoodi enesekindluse, kuid tõrjuva hoiaku kõigi vastu, kes ei ela nende kombel. Tiina hingepuhtust, tundemaailma rikkust, tahtekindlust, temperamenti, veendumusi ja loomuse ilu ei suuda
annaabi.ee 
