Seda kannavad mitmed laimeda üldinimlikke probleeme kujutavad, inimese vabadust, austust ja eneseksjäämist rõhutavad teosed, mis teostuselt erinevad elulähedasest realismist. Filosoofilisest allegooriast on kantud A.H. Tammsaare viimased teosed, eriti romaan "Põrgupõhja uus Vanapagan". Psühholoogilist laadi teostes vaadeldakse samuti inimese ja ühiskonna keerulisi suhteid, näiteks Johannes Semperi romaanis "Kivi kivi pääle" ja Leo Anvelti romaanis "Eluhirm". Ka noore Karl Ristikivi esimesed romaanid on mitmeplaanilised, üldistavad ja seisavad ametlikust positiivsusest väljaspool. Ristikivi alustas ajaviitejuttudega, vaheastmeks päriskirjanduse siirdumisel olid lasteraamatud "Semud" ja "Sellid". 1930. Aastate lõpul ja 1940. Aastate algul ilmunud romaanid (nn Tallinna triloogia) näitavad eesti proosas väljakujunenud traditsioonide elujõulisust ja isikupärase edasiarendamise võimalusi.
representatsioonide kaudu (teadvustamatus, tungid, ihad, hirmus, vajadused, konfliktid)? Kuidas teksti loomisel võivad olla tähtsad autori eluloos esinevad üleelamised, ihad kired, konfliktid, kompleksid, haigused (nt neuroos)? A. H. Tammsaare üliõpilasnovellid – kehalised kired asetusid vastamisi ühiskondlike konventsioonidega. Leo Anvelti romaan „Eluhirm“ Johannes Semperi romaan „Armukadedus“ Aadu Hindi romaan „Kuldne värav“ 1960ndatel V. Vahingu ja M. Undi loomginus 2. Marksistlik meetod Kuidas tekst võtab kuju (tahtlike või tahtmatute) kapitalismi või ühiskondlike klasside representatsioonide kaudu? Kas sellisena kujutatud nähtused toetavad või õõnestavad sotsiaalset/majanduslikku ideoloogiat?
''Ümera jõel'' ajaloolise proosa laine avalöök. Ühelt poolt see, et keegi nii kui nii pidi Ümera lahingu läbi kirjutama, sest eesti ajaloos pole eriti heroilisi punkte, see on üks väheseid lahinguid, kui Saksamaale ära tehti. ''Tuli tuha all'' kajastab 17.saj lõpu näljahäda ja selleegset Eestit. 4) Psühholoogiline realism Autorid: Tammsaare; Anvelt tundis juba 30ndatel psühhoanalüüsi ja see kajastub tema teostes. 1928 Viirastusi valges öös, 1936 Eluhirm, mõlemad tegelevad noorukipsühholoogiaga, põhiteemad, kuidas poisist sirgub mees. Morn 1927 Andekas parasiit, 20ndatel hakkab levima viamne luuserlus, mis saab tugeva väljundi. Reed Morniga seoses oluline, et moodsa psühholoogia ja filosoofia tundmine olemas, naisautor valib peategelasteks ka naisi. Aadu Hint psühhoanalüütiliste hoiakutega, Freudi mõjutused. Semper tuttav juba Siuru päevilt, debüteeris luuletajana, hakkas avaldama ka lühiproosad
1920-1930ndal oli kursis moodsa kirjandusega Euroopas. 1920ndatel kirjutas Kalevipoja psühhoanalüüsi, mis ilmus eraldi raamatuna. Avas uusi perspektiive kirjanduse tõlgendamisel. Ilmusid romaanid ,,Armukadedus" (1934) psühhoanalüütiline taust, keerulist sorti armastuslood ja ,,Kivi kivi peale" (1939) sotsiaalsed plaanid rohkem juurde tulnud. Avaldas ka 3. romaani, kohutav stalinistlik kirjandus. Leo Anvelt - debüütromaan ,,Viirastusi valges öös" (1928) ja ,,Eluhirm" (1936). Anvelt oli sissevõetud psühhoanalüüsist. Intelligent võõrdunud noor inimene suhestub ühiskonnaga, seksuaalse eneseleidmise lood. Reed Morn (Frida Johanna Drewerk) Noor naisprosaist. Uusi proosadebüüte tuli 1920ndate lõpus järjest, mis soodustas proosa esiletõusu. Tuli naisi proosasse 1920ndate lõpus ja 1930ndate alguses, tuues uut vaatenurka ja uuttüüpi naise kirjandusse. Reed Morni kaks
otse ja selle mõju on näha kui kirjanduses ja isegi tollases pedagoogikas, mis on hästi moodne. Freudismi näeb ennekõike romaanis "Armukadedus" rõhutatult psühholoogiline lugu. 1930ndatel on freudism tähtis, aga tähtis on ka see, et ta on pr kultuuri väga hea tundja ja mitmed moodsad voolud jõuavad Semperi kaudu Eestisse. Leo Anvelt + tundis juba 30ndatel psühhoanalüüsi ja see kajastub ka tema teostes. 1928 "Viirastusi valges öös", 1936 "Eluhirm". Kaks romaani tegelevad noorukipsühholoogiaga - põhiteemad, kuidas poisist sirgub mees v mitte. Murdejärgne psühholoogiline keeris on võtmeks, mille kaudu tekst käima läheb. B. Alver suhtleb Leo Anveltiga stabiilselt. Reed Morn (Frida Johanna Drewerk) 1927 "Andekas parasiit" 20ndatel hakkab levima vaimne luuserlus, mis saab tugeva väljundi. Reed Morniga seoses peab rõhutama taaskord seda, et moodsa psühholoogia ja
Nõukogude Liit värvata ta agendiks, kuid see pole otseselt kinnitatud. Leo Anvelt Jäi samuti Eestisse. Tõusis esile noore ja püshholoogilise proosa autorina. Võib öelda, et ta loobub kirjanikupositsioonist ja tõmbub sisepagulusse. Ta kirjutab sahtlisse lühi- ja pikemat proosat ja suur osa sellest ilmub postuumselt. Teoste tegelaskujute juures jääb laiemalt silma peateglase eluvõõras, ühiskonnast irdumise psühholoogia. · 1928 Viirastusi valges öös · 1986 Eluhirm (postuumselt) Reed Morn (Frida Johanna Drewerk) · 1927 Andekas parasiit Sajandi algusest peale võib rääkida naisliikumise kasvavat mõju. 20ndate lõpus ja 30ndate alguses tuleb märgatav panus proosasse just mitmelt noorelt naiskirjanikult. Ta saab kiiresti tuntuks oma esimese romaaniga ,,Andekas parasiit". See teos saab isegi mingites piirides teatavask koondnimeks haritud, linlike ja eluga kohanematute tüütpide kohta (luuserlikkuse ideoloogia)
annaabi.ee 
