kontrollile, nii,et seostati kõik tema juures avastatud parandamatud vead tema kuulumusega teise rahva hulka. Neid puudusi salakavalus, riuklikkus, valelikkus- oli juba hallidest aegadest peale kaupmeestele ette heidetud. Kaupmehe elukutse oli võistlusala: ootamatu kasu, soodsa võimaluse tabamine, võime muuta teise nõrkus oma tugevuseks kõik need omadused muutsid selle ala võrreldavaks kõigist elualadest kõige võistluslikuma, spordiga. Kaupmehe kavalus seisnes eelkõige tema püüdes asju ette näha, et märgata enne teisi olukorramuutusi, kaupade üleküllust või puudust, kas on tulemas head saagid või näljahäda. Põhjus miks merekaubandusega tegelevat kaupmeest vähem hukka mõisteti ,oli tema võimalus maailma vahetult tundma õppida, ja antiikaja inimesed hindasid niisugust kogemust kõrgelt.
Algul ei löönud ta kirjanikuna läbi, kuid jäi kindlaks ja pühendus kirjandusse. Lõpuks tuli tunnustus tema kolmekümne viiendal eluaastal hoopis uus, varem vähe viljeldud zanr- teaduslik- fantastilised seiklusjutud ehk raamatud "raamatud teadusest", nagu kirjanik neid ise nimetas. Verne'i fantaasia, mis on ülimalt rikas ei kaota reaalsuse piire. Ta kasutas enda koostatud kartoteeki, mis sisaldas üle 25 tuhande sissekande igasugustest maadest ja elualadest. Ta populaarsematest teostest võib ära märkida "Kapten Granti Lapsed", "Kakskümmend tuhat ljööd vee all" ja "Saladuslik Saar". "Kapten Granti lapsed" kirjutas ta 1866. aastal. "Kapten Granti lapsed" jutustab kuidas laev "Duncan" läheb otsima laeva "Britannia" laevahuku ellujäänuid. "Britannia" kapten oli Grant. Seetõttu võetakse ka "Duncan'ile" kaasa ta meeleheitel lapsed Mary ja Robert. Hukust saadakse teada pudelkirja abil mis
sajandi kirjanduse peasuunad"(ilm 1872-1890). Brandes pidas oma kirjandusloo eesmärgiks püüda näha läbi autori ja teoste ka ajastu psüühika põhijooni. Loengud hõlmasid prantsuse, saksa ja inglise kirjandust. Väga kõrgelt hindas B. Goethet, Byroni ja Heinet. Oma uurimustes ja esseedes jõudis ta alati lähedale neile, kelle vaimsust oli temas endas, nende elu ja teoste peeglis nägi ta ka iseennast. Kirjandus peab olema üks osa ühiskonna vaimsetest elualadest, teatud pilt ühiskonnast üldse. Kirjandused omavahel on lahutatamatult seotud, ükski kirjandus pole tekkinud isoleeritult tühjalt kohalt. Brandes on kirjutanud rea kirjanduslikke portreid, ta tundis oma kaasaegsetes ära hilisemad vaimuhiiglased. ROOTSI KIRJANDUS AUGUST STRINDBERG (1849-1912) - rootsi kirjanduse problemaatilisemaks geeniuseks. Tema esilekerkimine 1880ndatel tähendas naturalismi kõrgperioodi, kuid Strindberg oli samaaegselt romantik, müstik,
* võimalikkust või vajalikkust väljendavad sõnad: võib, peab jne Ülesanne 7. Mis tüüpi on järgmised tekstid? Põhjendage. Tekst 1. (1) Iga elujõulise nähtuse tunnuseks on eri suundadesse laienemine ja arenemine. (2) Sellest lähtudes kinnitab muuseumiliikide arvu kasv muuseumi kui nähtuse vajalikkust ja eluvõimet. (3) Paljud muuseumid on seotud oma ala või teadusharu arenguga, mõnel juhul on nad mälestusmärk kunagi väga olulistest elualadest. (4) Muuseumikogud säilitavad esemete, üleskirjutuste ja visuaalsete jäädvustuste kaudu omaaegse kultuuripildi. (5) Muuseumidest kõige elitaarsemaks peetakse kunstimuuseume. (6) Etnograafiamuuseumid on tihedalt seotud oma teadusharu arenguga ning rahvusliku eneseteadvuse ja omariikluse kujunemisega, kuid nad on sageli ka rahvusmuuseumiks või selle osaks. (7) Rahvusmuuseum on riigi juurde kuuluv embleemasutus. (Akadeemia 2006) 3
Kunsti peeti valdavalt millegi sekundaarseks jäljenduseks. Alles romantismiga hakati uskuma kunstniku loovasse eneseväljendusse. Kunst hakkas muutuma inimelu igapäevaseks osaks, ning seega väheneb kunsti representeeriv roll. Siiski on ka kaasaegses kunstis realistlikul jäljendusel oluline osa. Kahtlemata on jäljendamisel kunstis oluline roll. 20. sajandi analüütilised filosoofid aga küsivad, kas sellisel kunstil on küllaldaselt tingimusi, et seda saab eristada teistest elualadest. Isegi kui jäljendus viitab objektile, siis millele viitab arhitektuur? samuti viitab iga asi millelegi või on millegi kohta teadus, suvaline loba. Mida üldse pidada jäljenduseks? Kas sarnasus on siin küllaldane tingimus? Kaks kassi on sarnased, ent ei representeeri teineteist. Sarnasus on sümmeetriline vahekord, aga jäljendus mitte. Kunstiline jäljendus ei põhine ainult sarnasusel, vaid sellega tuuakse esile kujutatavast teatuid momente. Sellele, et tunneme ära, et
Kunsti peeti valdavalt millegi sekundaarseks jäljenduseks. Alles romantismiga hakati uskuma kunstniku loovasse eneseväljendusse. Kunst hakkas muutuma inimelu igapäevaseks osaks, ning seega väheneb kunsti representeeriv roll. Siiski on ka kaasaegses kunstis realistlikul jäljendusel oluline osa. Kahtlemata on jäljendamisel kunstis oluline roll. 20. sajandi analüütilised filosoofid aga küsivad, kas sellisel kunstil on küllaldaselt tingimusi, et seda saab eristada teistest elualadest. Isegi kui jäljendus viitab objektile, siis millele viitab arhitektuur? samuti viitab iga asi millelegi või on millegi kohta – teadus, suvaline loba. Mida üldse pidada jäljenduseks? Kas sarnasus on siin küllaldane tingimus? Kaks kassi on sarnased, ent ei representeeri teineteist. Sarnasus on sümmeetriline vahekord, aga jäljendus mitte. Kunstiline jäljendus ei põhine ainult sarnasusel, vaid sellega tuuakse esile kujutatavast teatuid momente
Igaühe mõjutusvõimalus tähendab ühtlasi, et praegune konvent- sionaalne tähendus ei saa olla argument sellesama konventsionaalse tähenduse muutumise ega isegi teadliku muutmise vastu. Sobivalt mõjukas indiviid või rühm (terminikomisjon, seaduseelnõu koostaja, populaarne avalik esineja vms) saab konventsiooni nö otsustuskorras hetkega ära muuta ning pisema nihutamise võimalus on teistelgi. Keel ei erine siin millegi poolest teistest elualadest: muidugi võib inimene olla seisukohal, et talle meeldivad (või ei meeldi, ükskõik) 1970ndate muusika, 1950ndate autod ja 1930ndate eesti keel. Aga sellisel maitse- eelistusel ei saa kuidagi olla mingit teadusliku põhjendusega normatiiv- set jõudu teiste inimeste muusikavaliku, liikumis- või väljendusviisi üle. Esimest kaht olekski absurdne kujutleda, aga keele alal millegipärast siiski talutakse igasuguse objektiivse põhjenduseta sekkumist teiste inimeste maitse-eelistustesse.
annaabi.ee 
