Saab alguse 1800ekr ja lõppeb 500ekr. Tõeline materjal oli vase ja tina sulam pronks. Pronks oli harv ja kallis, slp valmistati ja kasutati ka kiviriistu. Hakati rajama kindlustatud asulaid, kujunes välja uutmoodi matmiskobed(kivikirstkalmed), tulid uued ehte-ja savinõutüübid, mehed hakkasid habet ajama. Kasutusele võeti ader. Haudade suurus, matmisviis ja hauapanused annavad tunnistust ühiskondlikust hierarhiast- kes olid tähtsamad eluaegu, olid seda ka pärast surma. Leiud:oda ots, sirp, kirved. Esemed olid rohkem uhkustamiseks, kui igapäevaseks kasutamiseks. Pronkskirveid kasutati puutöö juures.RAUAAEG-jaguneb: vanem rauaaeg(eelrooma ja rooma), keskmine rauaaeg ja noorem rauaaeg(viikingiaeg ja hilisrauaaeg). Odavam materjal kui pronks.Vanim ese n meteoriitsest materjalist u 7000a tgsi. Eelrooma rauaaeg 500ekr-50pkr-Sepp sai tähtsaimaks meistrimeheks. Temalt õpiti rauasulatamist. Tarandkalmed, kust on leitud ehteid
KOKKUVÕTE Jaan Oks oli patoloogiliselt andekas. Tema elus oli kirjandusel õieti teisväärtuslik tähtsus, ta vihkas sentimentaalset väär-ilu ja tungis tõelise elu poole (ilma seda saavutamata, sest oli lõplikult romantik). Ta kirjutas palju proosat, luulet ja kriitikat. Ta on suursugustanud meie naturalismi, andnud sellele subjemtiivselt luulelise varjundi, süvendanud seda kuni elu algjuurteni, küllastanud seda sarkastilise paatose ja isesuguse hämara romantismiga. Oksa on peetud eluaegu ja hiljemgi pooliku haridusega andekaks inimeseks. Ta on viinud meil kirjandusliku subjektivismi kaugemate piirideni kui ükski teine. Ta oli inimene, kes avaldas julgeid mõtteid ega pidanud teisi paremaks. Jaan Oks oli ka mitmeti ekspressionismi eelkäijaks eesti kirjanduses. 9 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Jaan Oks. Elektrooniline materjal Internetis aadressil: http://www.zone.ee/saarekirjanikud/jaan%20oks.html http://www.kirmus
uusi, viljakaid maid kasutusele võtta, suurenesid karjad. Pronks oli harv ja kallis. Selleks, et pronksi saada, oli vaja leida tina ja vaske. Rauda leidus rohkem ja see ei olnud niivõrd kulukas ja raud on vastupidavam. 6. Võrdle matmiskombeid pronksi- ja rauaajal. Pronksiajal kujunes välja uutmoodi matmiskombestik- kivikirstkalmed. Haudade suurus, matmiskombed ja hauapanused annavad tunnistust ka väljakujunenud hierarhiast- kes olid teistest tähtsamad eluaegu, olid seda ka pärast surma. Rauaajal surnud reeglina põletati kalmest eemal, jäänused toodi kalmesse. Relvi ja tööriistu on haudadest leitud vähe. Mõned teadlased oletavad selle põhjal, et eestlased pidasid" teist ilma" rõõmurikkaks ja muretuks paigaks. 7. Millised naaberrahvad mõjutasid eestlaste elu? Põhjenda oma arvamust. Kiievi vürst Jaroslav Tark- Rootsi kuninga väimees ja Norra kuninga äi - korraldas 1030
*Kindlusatud aladest on üks tuntumaid Asva asula Saaremaal, mille jrgi pronksiaja kindlusatud asulate kultuuri nim ka Asva kultuuriks. *Maaviljelus arenas edasi, rajati esimesed tänaseni säilinud põllud(Tln lähedal Saha- Lool). Ilmselt just pronksiajal tuli kasutusele ader. *Uudse hauatüübi kivikirstkalme ilmumine on tähendusrikas. Haudade suurus,matmisviis ja hauapanused annavad tunnistust ka väljakujunenud ühiskondlikust hierarhiast- kes olid teistest tähsamad eluaegu, olid seda ka pärast surma. *Tollal jõudis läänemere-soome keeltesse vanagermaani laensõna kuningas, mis tähendas pealikut. Rauaaeg *Eesti ja naabermaade rauaaja algus on kokkuleppeliselt paigutatud aastasse 500 eKr. Umbes sellel ajal, kui Sparta kuningas Leonidas kandelassurma läks ja kui kreeklased pärslastega Maratoni lahingut lõid, hakkas Eestisse jõudma esimesi raudesemeid. *Raua veelgi ulatuslikum levik toimus I aastatuhande esimesel poolel, mida nim
juba kasutuses, tähistades ilmselt lihtsalt pealikke. Muinasaja lõpul oli Eestis ka ilmne varanduslik ebavõrdsus, ülikud elasid tihti küladest väljaspool paiknevates suurtaludes, mida kutsuti ilmselt mõisateks. Suure osa moodustasid vabad maaharijad. Pronksiajal kujunes välja uutmoodi matmiskombestik- kivikirstkalmed. Haudade suurus, matmiskombed ja hauapanused annavad tunnistust ka väljakujunenud hierarhiast- kes olid teistest tähtsamad eluaegu, olid seda ka pärast surma. ( Rauast relvad, pronksist ja hõbedast ehted , hõbemündid) Rauaajal surnud reeglina põletati kalmest eemal, jäänused toodi kalmesse. Relvi ja tööriistu on haudadest leitud vähe. Mõned teadlased oletavad selle põhjal, et eestlased pidasid" teist ilma" rõõmurikkaks ja muretuks paigaks. Muinasaja lõpus oli Eesti jagunenud 8 suurema ja veel mitme väiksema maakonna
tipplavastuses “Inimene ja jumal” (“Tõe ja üleslugemine annaks pika, kuid teisel ajastul õiguse” ainetel, 1962). Ajastu vaimu avalduseks üles kasvanud lugeja jaoks väheütleva nimekirja. oli 1965. aastal Tallinna asutatud Noorsooteater. Erandi võiks teha neile, kes juba eluaegu Stanislavski kõrvale kerkisid autoriteetidena legendiks said näitlejal selleks hilisemat Bertolt Brecht, hiljem Peter Brook ja Jerzy võimalust polegi nagu Georg Ots, Ita Ever ja Grotowski. Teatriuuenduslikuks läbimurdeks Jüri Järvet. kujunesid mõned 1960. aastate lõpu lavastused Sõja järel seati eesti kinokunst Leningradi
Mis teha maal? Ma pärin teenrilt ,,Peas hoidku jumal mõistus mul" aru" ,,Talvehommik" 1834 26 ,,Aeg tulnud, sõber, aeg on tõesti kätte ,,... Käisin jällegi" jõudnud" ,,Ööbik" 1836 ,,Itaalia ainetel" 1835 ,,Ausamba rajasin ma endal' eluaegu" ,,Pilv" ,,Kord oli aeg: noor, rõõmus pidu käis" ,,Rändaja" 27 Puskini poeemid 1817-1820 ,,Ruslan ja Ludmilla" 1820-1821 ,,Kaukasuse vang" 1821-1823 ,,Bahtsisarai purskkaev" 1824 ,,Mustlased" 1825 ,,Krahv Nulin" 1828-1829 ,,Poltaava" 1830 ,,Majake Kolomnas" 1832 ,,Jezerski" 1833 ,,Vaskratsanik"
annaabi.ee 
