heliloojate põlvkondadele. Kõige olulisem oli kontserdi juures see, et pianist suhtles publikuga avameelselt ning kirjeldas professionaalselt oma muusikastiili. Debussy loomingut kirjeldades nimetas ta seda karakterite iselaadseks entsüklopeediaks, milles iga teos neist on kui hoolikalt lihvitud kalliskivi, mis kõik kokku moodustavad imekauni kaelakee. Aleksandr Skrjabini muusika on sillaks romantilise ajastu ja 20. sajandi vahel. Kuigi Skrjabini eluiga ulatus vaid 40. eluaastasse, kirjutas ta selle aja jooksul kümme klaverisonaati ja klaverikontserdi, kolm sümfooniat ning mitmeid lühemaid klaveripalu. Sarnaselt Skrjabiniga omas ka Sergei Rahmaninov nii helilooja kui ka pianistiannet ning Moskva konservatooriumis olid nad õpingukaaslased. Rahmaninov lõpetas konservatooriumi klaveri erialal esimeses kuldmedaliga, Skrjabin teisega. Kui Skrjabin läks kaasa 20. sajandi uute suundumustega, siis temast ligi 30 aastat kauem elanud Rahmaninov jätkas Tšaikovski
Tähtsaimaks oratooriumiks on ,,Loomine" ning orkestriloomingu tipuks on 12 viimast sümfooniat. W . A. Mozart, kes suri vaid 35-aastasena, jõudis oma eluaja jooksul palju säravaid teoseid luua ja seda ühtviisi edukalt kõigis oma aja zanrites. Tema kui helilooja tee algas juba lapseeas. Oma esimese sümfoonia kirjutas ta 8-aastaselt ning 11-aastaselt lõi ta juba oma esimese ooperi. Tähtsaimad ooperid nagu ,,Figaro pulm" ning ,,Don Giovanni", aga jäävad viimasesse kümnesse eluaastasse. L. van Beethoveni elukäik on võiks öelda, et keerulisemgi. Oma heliloojakarjääri alustas ta samuti noorelt ent juba 25-aastasena hakkas ta märkama kuulmishäireid. Ning mõned aastad hiljem, olles ise vaid 31-aastane, sai ta teada, et jääb elu lõpuni kurdiks. Sellegipoolest kirjutas ta paljud oma suurteosed just kurdina. Tema armastatuim teos on 5.sümfoonia, mida hiljem teati kui ,,Saatusesümfooniat". Klassitsismiajastu lõppu ei osatagi täpselt määratleda
muutunud juba eesti kirjanduse kontekst (Noor- Eesti). Anna viimased luuletused ilmusid 1954.aasta valikkogus. Mitmed luuletused on tänase päevani populaarsena püsinud rahvuslike lauludena ning kuuluvad laulupidude püsirepertuaari. Anna Haava avaldas ka vähesel määral proosapalu. Ta tõlkis rohkesti klassikateoseid ning isegi kreeka mütoloogiat. Elatist teenis ta hilise eani peamiselt tõlketööga. Anna viiendasse eluaastasse lauges Haavakivi talu päriseks ostmine, millele eelnes pingeline rahakogumine. Kodus kujunesid välja Anna Haava põhijooned, millega ta edasisse ellu suhtus. Lapsepõlve keskkond jättis Haavale suuri looduselamusi, mille jälgi on näha Haava lüürika loodushingestuses. Igapäevase elu kõrval tekitasid ilusa ning idüllilise ettekujutluse ja mõttepildi nt isa viiulimäng, Jakobsoni luuletused ja „Kalevipoja“ ettelugemine. Samuti arenes Haava poolehoid ja austus
mõisnike vastu. Hariduse ja kultuurialgete kõrval hoiti perekonnas au sees patriarhaalsed traditsioon. Talviste käsitööde juuresja suvistel laupäevaõhtutel vesteti jutte, loeti äsja ilmunud ,,Kalevipoega" ja lauldi peremehe viiulimängu saatel. Patriarhaalsed ja kultuurilised traditsioonid koos majandusliku heaolu ja kauni loodusega moodustasid Haava lapsepõlvekodu heleda külje, kuid see päikesepool ei olnud siiski ainuvalitsev. Anna viiendasse eluaastasse lauges Haavakivi talu päriseksotsimine, millele eelnes pingeline rahakogumine. Ikka selgemini avaldus talus rahaliste suhete mõju. Lõpuks langes Joosep oma lihtsameelsuse ja petturist õemehe ohvriks, kelle kätte ta usaldas taluostu rahad ja ostulepinguvormistamise. Pettur laskis talu kirjutada oma nimele ja nii kaotas luuletaja isa õiguse perekonna põlisele kodule. Isakodus kujunesid välja Anna Haava elusuhtumise põhijooned. Lapsepõlveümbrus on
käigus rikkaliku varu sõnades talletatud teadmisi ja praktilisi oskusi. Kõne on inimesele niihästi sõnaline mõtlemise aluseks kui ka suhtlemisvormiks (Kidron 2001). Keel annab sõnadega indiviidile edasi täielikult valmis kujundatud suhete arusaamise süsteemi. Selles valikus laiendab laps ainult seda, mis temale sobib, minnes uhkelt mööda sellest, mis ületab tema taseme mõtlemise (Piaget 2004). Laste kõne areng jaguneb nelja perioodi. Neist kolm langevad esimesse kolme eluaastasse. Need on häälikuline periood (koogamine ja lalisemine), sõnalise arengu periood (üksikud sõnad) ja lause periood (2- kuni 3- ja enama sõnalised lihtlaused). Neljas periood on jutustamine: kõrvallausete moodustamine, mis saab alguse kolmanda eluaasta lõpus. Kõne arendamine kolme esimese eluaasta kestel on hädavajalik nii suhtlemiseks laste ja täiskasvanutega kui ka lapse psüühiliste protsesside täisväärtuslikuks arendamiseks. Laps omab kõnevõimet üksnes sotsiaalses keskkonnas
annaabi.ee 
