• Tsoon 35, telgmeridiaan Lo=27o00` • Lähtepunkt: 34 B0=00o00` ja L0=21o00` 35 B0=00o00` ja L0=27o00` • Lähtepunkti ristkoordinaadid: 34 x0 = 0 m ja y0 = 500 000 m 35 x0 = 0 m ja y0 = 500 000 m 13 Merekaardid Mercatori normaalprojektsioon. Ellipsoidiks WGS-84. [12] 11. KOKKUVÕTE Silindriline projektsioon on kaardi projekteerimis meetod, mille korral paigutatakse maakera kujutis horisontaalselt nö. silindrilise ballooni keskele. “Ballooni” lahti rullimisel saadakse lame ristkülikukujuline kaardivorm, millel ekvaator asetseb keskel ning poolused ülemises ning alumises ääres. Paralleelid ja meridiaanid on sirgjooned, mis ristuvad üksteisega täisnurga all, moodustades
Kasutatakse polaaraladel ja merede ülevaatekaartidel Joonisel lk 84 on skeemid. 37. Millised on UTM ja NL-42 projektsioonide tsoonide ja võõndite laiused ning tsoonide paigutus ning numeratsioon? Tsiviilkaartidel kasutavad põiksilindrilisi projektsioone paljud suure meridiaanisuunalise ulatusega maad. Peamiselt aga kasutatakse tänapäeval ps. projektsioone peamiselt militaarkaartidel, sest nii on kõige otstarbekam kujutada suuri maa-alasid. Maa loetakse ellipsoidiks ja projektsioonid jaotatakse meridiaanide suunas kulgevateks 6* laiusteks tsoonideks. Tsoonide numeratsiooni alustatakse meridiaaniga 180* idas külgnevast tsoonist telgmeridiaaniga 177* LP. (Seega on Greenwichi meridiaaniga idas külgneva tsooni number 31 ja selle telgmeridiaani geograafiline pikkus 3* IP. Vt joonis lk 113). Vastavalt rahvusvahelisele jaotusele lõigati neid tsoone paralleelidega kas iga 4*järel, eeskätt Gaussi –Krügeri projektsioonis CK-42(meil
pöörleb ümber ühise keskme, mis asub 4070 km kaugusel Maa keskmest. Sellise liikumise tagajärjeks on tsentrifugaaljõud, mis mõjub maakera igale punktile. Selle jõu siht on paralleelne Maa ja Kuu keskmeid ühendava sirgega ja on suunatud väljapoole. Seega mõjuvad maakera igale punktile kaks jõudu: tsentrifugaaljõud ja Kuu külgetõmbejõud. Nende jõudude tulemusel võtab maailmamere pind ellipsoidi kuju, mille suur telg on suunatud Kuu keskme poole ja mida nim. loodete ellipsoidiks. Ellipsoidi väike telg jaotab Maa kaheks: Kuu poolt valgustatud ja Kuu poolt valgustamata pooleks. Kõrge vesi esineb meridiaanil, mis läbib ellipsoidi suurt telge. Madal vesi on punktides, mis asuvad valgusringil. Vaatleme loodete ellpsoidi, kui Kuu ei ole võrdne nulliga (ei ole ekvaatoril). Oletame, et Kuu kalle
www.tkj.ee Maa on ebakorrapärane geomeetriline keha, mida nimetatakse geoidiks. Geoid - keha, mille pind on alati risti raskus-kiirenduse vektoriga ning teoreetiliselt ühtib ookeanide veepinnaga. Kõige paremini vastab geoidile lapikellipsoid, mida nimetatakse maaellipsoidiks e. sferoidiks. Suurem pooltelg a = 6378,245 km; väiksem pooltelg b= 6356,863 km, seega vahe on 21,387 km, mis moodustab ainult 0,3 % pikemast. Navigatsioonis loetaksegi Maad ellipsoidiks, mille maht võrdub sferoidi mahuga, s.o R=6371109.7 m või R=6371,1 km. Telge, mille ümber toimub maakera ööpäevane pöörlemine, nimetatakse maakera teljeks. Punkte, kus telg lõikub maakera pinnaga, nimetatakse geograafilisteks poolusteks: Pn - põhja- ehk nordipoolus, Ps - lõuna- ehk süüdipoolus. Kõik punktid maakeral pöörlevad itta (E) Vaadates itta on vasakul põhi (N), paremal lõuna (S) ja selja taga lääs (W). Maakera põhipunktid ja -ringid
www.tkj.ee Maa on ebakorrapärane geomeetriline keha, mida nimetatakse geoidiks. Geoid - keha, mille pind on alati risti raskus-kiirenduse vektoriga ning teoreetiliselt ühtib ookeanide veepinnaga. Kõige paremini vastab geoidile lapikellipsoid, mida nimetatakse maaellipsoidiks e. sferoidiks. Suurem pooltelg a = 6378,245 km; väiksem pooltelg b= 6356,863 km, seega vahe on 21,387 km, mis moodustab ainult 0,3 % pikemast. Navigatsioonis loetaksegi Maad ellipsoidiks, mille maht võrdub sferoidi mahuga, s.o R=6371109.7 m või R=6371,1 km. Telge, mille ümber toimub maakera ööpäevane pöörlemine, nimetatakse maakera teljeks. Punkte, kus telg lõikub maakera pinnaga, nimetatakse geograafilisteks poolusteks: Pn - põhja- ehk nordipoolus, Ps - lõuna- ehk süüdipoolus. Kõik punktid maakeral pöörlevad itta (E) Vaadates itta on vasakul põhi (N), paremal lõuna (S) ja selja taga lääs (W). Maakera põhipunktid ja -ringid
annaabi.ee 
