Marsi statistilised andmed Raadius Mass Keskmine tihedus 3395 km (0,53 Maa 6,42 * 1020 tonni 3,95 g/cm3 (0,72 raadiust) (0,1 Maa massi) Maa tihedust) Üldised andmed *Eristub teistest oma punaka värvuse poolest ja ei vilgu nagu tähed. *Punakas värv on tingitud planeedil leiduvatest vettsisaldavatest rauaoksiididest. *Marss on kauguselt Päikesest neljas planeet. *Tiirleb ümber Päikese mööda kõverjoont, mis on lähedane ellipsile. Üldised andmed *Iga 15 või 17 aasta järel on Marss nn. suures vastasseisus ning tuleb Maale kõige lähemale, mis on alla 60 miljoni kilomeetri. *Kõige suurem kaugus Maast võib ulatuda 400 miljoni kilomeetrini *Marsi läbimõõt ekvaatoril on 6800 km ja pooluste vahel 6750 km. Mass on 9,31 korda väiksem kui planeedil Maa. Üldised andmed *Suuruselt ja massilt üks väiksemaid planeete. *Aasta on sel planeedil umbes kaks korda pikem kui Maal
galaktika. 4. Halo- keraspilved, mis ümbritsevad galaktikat. 5. Galaktika tsenrtis asub tõenäoliselt ,,must auk". Valgust ei kiirga, hoopis neelab. On mootoriks, mis kogu süsteemi keerlema paneb, nim. ka Universumi ,,solgitorudeks". Galaktikate klassifikatsioon: I Spiraalsed galaktikad- ehitus ja liikumine selline, nagu Linnutee galaktikas. Selgesti eristatavad spiraalharud ja mõhn. II Elliptilised galaktikad- sarnanevad ellipsile. Spiraalharud puuduvad. Tähed liiguvad korrapäratult ja kiirused tsentri suunas suurenevad. III Varbspiraalsed galaktikad- ehituselt sarnanevad spiraalsetega, kuid tuuma ja spiraalharusid ühendab nn. varras(?) IV Korrapäratud galaktikad- neil ei ole konkreetset kuju. V Aktiivsed galaktikad ja kasarid- kombiversumi majakad, nende järgi eristatakse universi mõõtmeid. Kõige heledamad objektid. *Galaktikad moodustavad Galaktikaparvi.
7. Lühikokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus Üldised andmed Aeg-ajalt võime taevas jälgida huvitavat taevakeha, mis eristub teistest oma punaka värvuse poolest ja ei vilgu nagu tähed. See on planeet Marss. Punakas värv on tingitud planeedil leiduvatest vettsisaldavatest rauaoksiididest. Marss on kauguselt Päikesest neljas planeet. Lähemal on vaid Merkuur, Veenus ja Maa. Nagu kõik teisedki planeedid, tiirleb ka Marss ümber Päikese mööda kõverjoont, mis on lähedane ellipsile. See taevakeha on oma tänapäevase nime saanud vanadelt roomlastelt. Marss oli nende sõjajumal, ja meenutab ju planeedi punane värvus verevalamisi, mis sõjaga kaasnevad. Kuna Marsi orbiit on ellips, mitte ringjoon, siis pole kõik vastasseisud mitte ühesugused. Need tekivad umbkaudu 2-3 aasta järel. Sel ajal asuvad Päike, Maa ja Marss umbkaudu ühel sirgel. Iga 15 või 17 aasta järel on Marss nn. suures vastasseisus ning tuleb Maale kõige lähemale, mis on alla 60 miljoni kilomeetri
6.Lühikokkuvõte 7.Kasutatud kirjandus Üldised andmed Aeg-ajalt võime taevas jälgida huvitavat taevakeha, mis eristub teistest oma punaka värvuse poolest ja ei vilgu nagu tähed. See on planeet Marss. Punakas värv on tingitud planeedil leiduvatest vettsisaldavatest rauaoksiididest. Marss on kauguselt Päikesest neljas planeet. Lähemal on vaid Merkuur, Veenus ja Maa. Nagu kõik teisedki planeedid, tiirleb ka Marss ümber Päikese mööda kõverjoont, mis on lähedane ellipsile. See taevakeha on oma tänapäevase nime saanud vanadelt roomlastelt. Marss oli nende sõjajumal, ja meenutab ju planeedi punane värvus verevalamisi, mis sõjaga kaasnevad. Kuna Marsi orbiit on ellips, mitte ringjoon, siis pole kõik vastasseisud mitte ühesugused. Need tekivad umbkaudu 2-3 aasta järel. Sel ajal asuvad Päike, Maa ja Marss umbkaudu ühel sirgel. Iga 15 või 17 aasta järel on Marss nn. suures vastasseisus ning tuleb Maale kõige lähemale, mis on alla 60 miljoni kilomeetri
sajandis. Teaduslik uurimine näitab, et umbes 900 miljonit aastat tagasi oli 481 18-tunnist päeva. (4) Maal on elektrivoolu poolt tuumas tekitatud mõõdukas magnetväli. Päikesetuul, Maa magnetväli ja Maa ülemine atmosfäär põhjustavad virmalisi. (4) 1.4 Marss Marss on kauguselt Päikesest neljas planeet. Lähemal on vaid Merkuur, Veenus ja Maa. Nagu kõik teisedki planeedid, tiirleb ka Marss ümber Päikese mööda kõverjoont, mis on lähedane ellipsile. See taevakeha on oma tänapäevase nime saanud vanadelt roomlastelt. Marss oli nende sõjajumal, ja meenutab ju planeedi punane värvus verevalamisi, mis sõjaga kaasnevad. Kuna Marsi orbiit on ellips, mitte ringjoon, siis pole kõik vastasseisud mitte ühesugused. Need tekivad umbkaudu 2-3 aasta järel. Sel ajal asuvad Päike, Maa ja Marss umbkaudu ühel sirgel. Iga 15 või 17 aasta järel on Marss nn. suures vastasseisus ning tuleb Maale kõige lähemale, mis on alla 60 miljoni kilomeetri
siiani standardiks. -250 Archimedes, suurim antiikaja teadlane tegeleb tiheduse, üleslükkejõu ja lihtsate mehhanismidega. Ta arvutab ka pii täpsusega kaks kohta pärast koma, kasutades ringi sees olevaid ja ringi ümbritsevaid hulknurki ning parabooli alust pindala. -240 Aleksandria raamatukoguhoidja Eratosthenes arvutab välja, et Maa on kera ümbermõõduga 40 000km. -200 Apollonius kirjutab "Koonuse lõigetest" ja annab nimed ellipsile, paraboolile ja hüperboolile. -150 Hipparchus leiutab astrolaabi ja määrab parallaksi abil kuu kauguseks umbes 380 000 km. -134 Hipparchus leiutab tähtede näiva heleduse skaala, avastab pööripäevade pretsessiooni ja koostab detailse tähekaardi. 50 Kreeka insener Hero ehitab esimese aurumasina ja palju muid seadmeid. 150 Ptolemaios loob mudeli, milles Maa on universumi tsentris ja päike tiirleb selle ümber
Tekib auto ,,Tagaosa". [joonis 5-11;b] a b joonis 5-11 o Luua Swept Protrusion kasutades reziimi (Single path and Cross Section) [joonis 5-12;a] o Selleks osutada juhtjoonele (path), valida Accept ning seejärel osutada ellipsile (Cross section) [joonis 5-12;b] o Finish, [joonis 5-12;c] a b c joonis 5-12 o Ümardada [joonis 5-13;a] (Round) üleminek ,,Tagaosale". Selleks osutada joonele mida on soov ümar- dada ja määrata raadiuseks 28 mm [joonis 5-13;b]
Visuaalset erinevust nende vahel praktiliselt ei ole, kuid rakenduslikult seisukohalt on nad siiski erinevad. Näiteks on tõelise ellipsi puhul vahetult võimalik leida keskpunkti ja kvadrantpunkte (so. telgede otspunkte), mida polüjoonest ellipsi puhul teha ei saa (küll on võimalik tema iga 16 kaare jaoks leida otspunkte, keskpunkti ja kõveruskeskpunkti). Nende ellipsitüüpide eristamine on lihtne: tuleb teha ellipsi peal hiireklõps ja vaadata, kui palju ruudukesi ellipsile tekib tõelise ellipsi puhul 5 ja polüjoonest ellipsi puhul 32. Kumb ellipsitüüp parajasti joonestatakse, sõltub süsteemimuutuja `PELLIPSE väärtusest. Nimelt on süsteemimuutuja `PELLIPSE väärtuseks tõelise ellipsi puhul 0, polüjoonest ellipsi puhul aga 1 (algselt vaikimisi 0). Käsu ELLIPSE käivitamise järel tekib käsureale viip Specify axis endpoint of ellipse or [Arc/Center]: Sisestades punkti, loetakse seda ellipsi ühe telje otspunktiks
kõige lihtsamas kooskõlalises mõttes, et luua väikesest aiast väga eriline paik, mis rikastaks omaniku igapäevaelu ja pakuks kunstilist kogemust. Sonja Poll'i aed (1972-79) on rajatud samuti nende printsiipide järgi. See on Sørenseni töödest üks hilisemaid. Aed näitab lihtsa kujunduse suurt efekti, mis on loodud vaid mõne elemendi abil, ning tasakaalustatud suhet masside ja tühimike vahel. Sørensen kasutas siin oma lemmikteemat: maja, mis on asetatud ellipsile. See avab peasissepääsu ning avar tammepuu loob eesaiale justkui katuse. Hekk on rajatud ovaalina läbi aia, luues selge muruga kaetud ruumi maja ümber ning samas lõikab nagu läbi maja ühe nurga. Ruumis domineerib suur õunapuu. Spiraalne jalgtee elutoa uksestst ümber Koostanud: 180 Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1
annaabi.ee 
