Evald Aav, Gustav Ernesaks, Eugen Kapp, Johannes Hiob. Õpetajana lähtus ta klassikalistest suundumustest, tuginedes vaimuliku muusika traditsioonidele. Seda on näha ka tema ja tema õpilaste loomingust. Artur Kapp pidas oma eeskujudeks eelkõige Bachi ja Beethovenit, kuid ka saksa ja vene romantikuid. Tema muusika oli võrreldes Heino Elleriga rohkem klassikalistele traditsioonidele toetuv. Ta on kirjutanud palju sümfoonilisi teoseid (5 sümfooniat ja hulgaliselt teisi sümfoonilisi teoseid), kuid tema loomingus on suur osa ka vaimulikul ja ilmalikul koorimuusikal. Tema suurteosed on jõulised ja dramaatilised, kuid väikevormid lüürilised. Ta pani aluse Eesti sümfoonilisele muusikale, kirjutas Eesti esimese orelikontserti ning mõjutas muusikakultuuri arengut 20.sajandi esimesel poolel.
Kapp ei surunud tunnis oma vaateid õpilastele peale. .Ta unustas enese isiku tunnis..." Heino Eller (18871970): ,,Jäta eksami ajaks see tiitelleht koju," ütles ta enne eksamit. ,,Iga päev tuleb kas või mõni takt kirja panna, aga olgu need siis head taktid, siis vat kui palju muusikat aasta jooksul paberile saab!" Gennadi Podelski mälestusi: ,,.Artur Kapp oskas suurepäraselt anda nõu vokaalteoste lihvimisel. Kui mõnikord on juhust käia tänaval koos professor Elleriga, imetlen alati tema reibast kõnnakut. Teda rõõmustavad kevadised päiksekiired, lindude laul ja puhkenud pungad. Selline on ta ise!" Hilary Karu, C2
instrumentaalmuusikal, Eller oli klassikalistele traditsioonidele , suurt avatud kõigele uuele , soodustas iga rõhku pandi vokaalmuusikale ja õpilase individuaalset kujunemist. vokaalsümfoonilistele suurvormidele. Enamus eesti muusikasse uute tuulte toojad on tulnud Elleri alt. Minu arvates polnud Eller nii huvitava Minu arvates oli Kapp palju huvitavam elulooga helilooja, kui Kapp. Tema helilooja võrreldes Elleriga . Kuna juba muusiku tee sai alguse ka vaiksemalt kui tema noorpõlvest leiab soololaule Kapi oma , näiteks Rudolf Tobiaselt sai ta "Metsateel" , "Pilvedel" , "Kütkes" . Peale ainult mõne muusikateooria tunni. Kuid orelisonaadi on õpilasaastail loodud veel tema teoseid mängiti 1920.-1930. aastatel sonaat viiulile ja klaverile , prelüüd ja 14 välisriigis , mis on päris hea saavutus . fuuga orelile, avamäng sümfooniaorkestrile Nii Eller kui ka Kapp ,
olid kontsertturneed, saksamaal jne. 1907 suri südameatakki. Oli aktiivne LOOMING: Kõige arvukama osa moodustavad soololaulud ning klaveri-ja orkestripalad. Soololaule on tal üle 140 ja nende vorme on klaverile üle 150. Ta on kirjutanud viiuli- ja klaveri sonaate. Tal on kaks klaverikontserti- üks on maailmakuulus, teine lõpetamata. Klaverikontsert nr 1 I osa (a-moll) Ta muusika on hästi lüüriline, tundeküllane. Teda on väga palju võrreldud Heino Elleriga. Ta on põhjamaine. Ta muusikas mängib olulist rolli loodus, mis teda inspireerib. Tähtis ka norra rahvamuusika. Hendrik Ibesni ,, Peer Gynt" näidendile kirjutas Grieg muusika ja 1875 tuli näidend lavale, see oli hiilgav teos. Teda peeti võrdväärseks autoriks. See koosneb 23 numbrist, ta on neist kokku teinud 2 orkestrisüiti, ja neid saab ette kanda lihtsalt orkestri saatel. I Hommikumeeleolu IV Mäekuninga koopas Solveigi Jean Sibelius Soome tuntuim helilooja, rahvuskangelane
käsitööoskuse, siis samavõrra kujundasid ja arendasid Kreegi loojaisiksust, tema muusikalist ja üldkultuurilist silmaringi Peterburi rikkalik kontserdielu ja läbikäimine teiste eesti muusikatudengitega. Eestlastest muusikaõppuritest tundis Cyrillus Kreek küllap mitmeid: trombooni-ja tuubaõpilast Johannes Muda, kellega jagati esimest üürikorterit; Juhan Aavikut, Anton Kasemetsa, August Topmani, Mart Saart, Heino Ellerit, Peeter Südat jt. Neist Elleriga oli Kreek arutanud õpingute ajal muusikateoreetilisi probleeme ning Mart Saar sai tema heaks kolleegiks ja mõttekaaslaseks pikkadeks aastakümneteks. Kõige lähedasem sõprus arenes Kreegil aga Peeter Südaga, mis kestis kuni viimase ootamatu surmani 3. augustil 1920. Peterburis õppimise aastatel osales Cyrillus Kreek aktiivselt sealse eesti kogukonna seltsitegevuses. Nimelt oli ta koorijuht tollastest ühendustest ühes suuremas ja tegusamas, 1907
annaabi.ee 
