Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"ellektrienergiast" - 5 õppematerjali

Rootsi majandus
34
pptx

Rootsi majandus

veise kasvatus.  Rootsi veab sisse masinaid, seadmeid, kemikaale, toiduaineid ja tubakat  Veab välja laevu, lennukeid, masinaid, paberit, mööblit ja terast.  Rootsi müüb välja ka elektrit. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse  OSCE  Euroopa kosmoseagentuur  ÜRO  Euroopa Liit  NATO  WTO ja teised Energiamajandus  Energiavajadustest rahuldab umbes 40% nafta, 16% vee-energia, 15% tuumaenergia ja 8% kivisüsi. Umbes poole ellektrienergiast toodavad vee-jõujaamad.  Rootsis kasutatakse tuumaenergiat 39%. Taastuvaid energia allikaid on 46.4%. Soojus energiat kasutatakse Rootsis 7.30% , hüdroenergiat 53,54 %, tuumaenergiat 38,85 % ja muid energiaallikaid on 0,31%  Rootsi kasutab naftat transpordiks, kütteks ja elektritootmiseks. Metsamajandus ja metsatööstus  Üle poole Rootsi maa-alast katab mets. Seda on palju. Norrlandi õhukesel kivistel muldadel kasvab okasmets, Kesk-Rootsis

Geograafia → Geograafia
5 allalaadimist
Rootsi
21
ppt

Rootsi

Rahvaarv on ühtlaselt aastatega tõusnud. 2004 aastal ületas rahvaarv esimest korda 9 miljoni piiri. Rootsi rahvastiku keskmine tihedus on ligi 20 inimest km kohta. Võrreldes teiste Euroopa riikidega on rahvastiku tihedus võrdlemisi väike. Kõige hõredamini on asustatud Rootsi põhjaosa, eriti polaarjoonest põhja pool ning mäestikupiirkonnad, Energiamajandus Energiavajadustest rahuldab umbes 40% nafta, 16% vee- energia, 15% tuumaenergia ja 8% kivisüsi. Umbes poole ellektrienergiast toodavad vee-jõujaamad. Rootsis kasutatakse tuumaenergiat 39%. Taastuvaid energia allikaid on 46.4%. Soojus energiat kasutatakse Rootsis 7.30% , hüdroenergiat 53,54 %, tuumaenergiat 38,85 % ja muid energiaallikaid on 0,31% Rootsi kasutab naftat transpordiks, kütteks ja elektritootmiseks. Metsamajandus ja metsatööstus Üle poole Rootsi maa-alast katab mets. Seda on palju. Norrlandi õhukesel kivistel muldadel kasvab okasmets, Kesk-Rootsis madaliku kamar-leetmuldadel segamets.

Geograafia → Geograafia
25 allalaadimist
Rootsi
17
doc

Rootsi

Arengutasemel on kaks põhimõtet: 1) arenenud riikidel on palju kõrgem elektritoodang ja tarbimine kui arenguriikidel. 2) elektritoodangu suhe riigi koguproduktiga on vähem kui 1:1 arenenud riikides. Rootsi tootis 2001 aastal 153 miljardit kilovatttundi elektrit, ja koguprodukt oli 255 miljardit, niisiis palju vähem kui 1:1 suhe, ehk väga arenenud riik. Energia vajadustest rahuldab umbes 40% nafta, 16% veeenergia, 15% tuumaenergia ja 8% kivisüsi. Umbes poole ellektrienergiast toodavad veejõujaamad, suurimad on Stornorrfors(Ume jõel, 400MW), Porjus ( Lule jõel, 380MW), Harspranget (Lule jõel, 330MW) ja Kilforsen (Angermanälveni jõel, 270MW) Riigi nelja tuumaelektrijaama koguvõimsus on 9970MW. Kavas on nende osatähtsust vähendada maagaasi kasutuselevõtuga. Rootsis kasutatakse tuumaenergiat 39%. Taastuvaid energia allikaid on 46.4%. Soojus energiat kasutatakse Rootsis 7.30% , hüdroenergiat 53,54 %, tuumaenergiat

Geograafia → Geograafia
24 allalaadimist
Rootsi
24
doc

Rootsi

45-49 mehed- 6,6 % 40-44 naised- 6,9 % 40-44 mehed- 7,5 % 35-39 naised- 6,3 % 35-39 mehed- 6,8 % 30-34 naised- 5,8 % 30-34 mehed- 6,1 % 25-29 naised- 5,8 % 25-29 mehed- 6,1 % 20-24 naised- 5,9 % 20-24 mehed- 8,4 % 15-19 naised-6,6 % 15-19 mehed-7,4 % 10-14 naised-5,3 % 10-14 mehed-6,1 % 5-9 naised-4,8 % 5-9 mehed-5,4 % 0-4 naised-4,9 % 0-4 mehed ­ 5,4 % Energiamajandus. Energiavajadustest rahuldab umbes 40% nafta, 16% vee-energia, 15% tuumaenergia ja 8% kivisüsi. Umbes poole ellektrienergiast toodavad vee-jõujaamad, suurimad on Stornorrfors(Ume jõel, 400MW), Porjus ( Lule jõel, 380MW), Harspranget (Lule jõel, 330MW) ja Kilforsen (Angermanälveni jõel, 270MW) Riigi nelja tuumaelektrijaama koguvõimsus on 9970MW. Kavas on nende osatähtsust vähendada maagaasi kasutuselevõtuga. Rootsis kasutatakse tuumaenergiat 39%. Taastuvaid energia allikaid on 46.4%. Soojus energiat kasutatakse Rootsis 7.30% , hüdroenergiat 53,54 %, tuumaenergiat

Geograafia → Geograafia
40 allalaadimist
Rootsi põhjalik referaat
22
doc

Rootsi põhjalik referaat

mln tonni. KALANDUS. Kalu püütakse sisevetest kui ka pikalt maa piiriks olevast merest. Kalatoitude hulk on rikkalik. Enamuses kasutatakse kalafileesid, samuti räimedel ja kiludel võetakse luud välja. Ühe inimese kohta kasutatakse Rootsis kala 25-50 kilogrammi.Rootsi on ka suur kala eksportija. ENERGEETIKA. Energiavajadustest rahuldab umbes 40% nafta, 16% vee-energia, 15% tuumaenergia ja 8% kivisüsi. Umbes poole ellektrienergiast toodavad vee-jõujaamad, suurimad on Stornorrfors(Ume jõel, 400MW), Porjus ( Lule jõel, 380MW), Harspranget (Lule jõel, 330MW) ja Kilforsen (Angermanälveni jõel, 270MW) Riigi nelja tuumaelektrijaama koguvõimsus on 9970MW. Kavas on nende osatähtsust vähendada maagaasi kasutuselevõtuga. Rootsis kasutatakse tuumaenergiat 39%. Taastuvaid energia allikaid on 46.4%. Soojus energiat kasutatakse Rootsis 7.30% , hüdroenergiat 53,54 %, tuumaenergiat 38,85 % ja muid energiaallikaid on 0,31%

Geograafia → Geograafia
237 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun