Elitarism 69 Frankfurdi koolkond ja kultuuritööstus Sildid: Mille poolest on F.K veel päevakohane? F.K pärand, Tegevusvaldkonnad 89-92, Kaubafetisi teooria 94-95, tp kpt teooria ja ,,võltsvajadused"(98) Iseloomulik(7): - Kriitilise teooria ja uurimistöö arendamine - Eesmärk rajamise ajal: kapitalistlike ühiskondade aluspõhja moodustavate sotsiaalsete vastuolude ning nende ühiskondade ideoloogiliste raamistike nähtavaletoomine. - elitaristlik lähenemine popkultuurile Koolkond tegeles(7): 89-92 · Vaimuvalgustuse kriitika- teadust ja ratsionaalsust kasutati inimvabaduse mahasurumiseks. · Kultuuritööstuse tegelik tagajärg on valgsutusvastane. Valgustus muutub massipettuseks, teadvuse kammitsemiseks. · Marksismi teooria arvustamisel loodi mitmetahuline kriitika · Kaubafestisi teooria- kuidas iniimestevahelised sotsiaalsed suhted võivad omada
Paradoksaalsel kombel teenib tegelikult see ettevõtlusvorm kõige paremini meie materiaalse keskkonna arendamise ja heaolu loomise eesmärki, kuna pole majandust seega ka tulu teenimise võimalust väljaspool inimlikke vajadusi. Suurimat kasu võivad äriühingud teenida suurt kapitali ja teadmisi nõudvates, riskantsetes ärivaldkondades, mis põhinevad täiesti uutel teadmistel ja tehnoloogilistel lahenditel. Äriühingud on ühiskondliku arengu veduriteks. Kui ühiskonnas domineerib elitaristlik valitsuskultuur, kuid sellega konkureerib tugev individualistlik valitsuskultuur, siis võetakse kasutusel nn ühisettevõtte (joint venture) tegevusvorm, mille tegevusvabadus on küll piiratud, kuid kuna riiki valitsev eliit annab sellisele ettevõttele monopoolsed õigused omas valdkonnas, siis on see lõppkokkuvõttes väga kasulik mõlemale osapoolele. Ühistu (kooperatiiv, co-operative) on kogukondlikule valitsuskultuurile omane ettevõtlusvorm, mis ühendab ühesuguse vajadusega inimesi
üleajaliste, igavikuliste aspektidega. Niisugusest seostamisest tulenes, et nt õigluse kriteeriumiks võeti midagi täiesti looduslikku kosmiline kord. Sellesama kosmilise korra valguses ja võrdluses määratleti, ikka reaalsete inimeste vajadustest sõltumatult, ka parim poliitiline kord. Platoni ja Aristotelese jaoks on poliitika looduse, looduse korra, jäljendamine. Et kosmiline kord on loomult hierarhiline, tulenes sellest kui eeskujust elitaristlik (mitte võrdsusele vaid proportsionaalsusele toetuv) õiguse kontseptsioon. (See sobis hiljem hästi keskaegse seisusteühiskonna hierarhia aluseks.) Tegelikult erines kogu antiikteadus uusaegsest, seega ka tänapäevasest, teadusest peamiselt selle poolest, et võim looduse üle ei mänginud seal peaaegu mingisugust rolli. NB! Antiikteadus oli eelkõige poliitiline õpetus õigest, s.t kosmilise korra ja looduse logosega kooskõlalisest eluviisist.
Bodhisattva on keegi, kes pääseb ise nirvaanasse, kuid ei liigu sinna, sest tahab aidata ka teistel sinna jõuda. Bodhisattvaks saab sunyata mõistmisel kontseptsioon, et kõik maailmas on olemuslikult tühi. Mahayana on kahest koolkonnast maailmas levinum. Kirde-Ida aladel hakkas mahayana kokku sulanduma hinduismiga ja tekkis tantristlik budism ehk vajrayana. Budism kadus India aladelt, sest hakkas liigselt sarnanema hinduismiga ning sunyata kontsept oli liigselt elitaristlik ja samuti tänu moslemite sissetungile. Budistlikud pühakirjad: Suutrad Buddha üldised kõnelused ja tema lugupeetavate järgijate õpetused Vinaya tekstid - kloostritraditsiooni juurde kuuluvad tekstid Abhidharma virgunu ja tavalise inimese maailmapildi võrdlus Budismi usutunnistus: Ma lähen varjule budasse, ma lähen varjule dharmasse, ma lähen varjule sangasse (budistlik kogukond). Uskumused:
Selle põhimõtte kohaselt neofunktsionalistide silmis on regionaalne integratsioon huvigruppide enese huvides kasulik, lahendamaks nende probleeme. Valitsused oleks laiemalt integratsiooni vastu, kuid huvigruppidele oleks regionaalne integratsioon vahend lõppeesmärkideni jõudmiseks ning sellest tulenevalt antud sotsiaalsed grupid pooldaks integratsiooni ja prooviks seda edendada. Kolmandaks iseloomujooneks on neofunktsionalismi küllaltki elitaristlik lähenemine Euroopa integratsioonile. Huvigruppidel nähakse rolli integratsiooniprotsessis, kuid integratsiooni viivad edasi funktsionaalsed ja tehnokraatilised vajadused, nähakse väikest rolli demokraatlikul ja vastutaval valitsemisel regionaalsel tasandil. Neofunktsionalistide healoomulise elitarismi järgi on olemas Euroopa rahvaste vaikiv toetus ekspertidele ja juhtidele, kes suruvad läbi edasist Euroopa integratsiooni. Seda iseloomujoont võib pidada osalt ka