2) Tühihulk hulk, milles ei leidu ühtegi elementi. Ø 3) Alamhulk hulk, mille kõik elemendid kuuluvad teise(suuremasse) hulka. A B 4) Ühend hulk, mille elementideks on mõlema hulka kõik elemendid. A B 5) Ühisosa hulk, mille elementideks on kahe(või enama) hulga kõik ühised elemendid. AB 6) Loetelu hulga elementide loetelu. 2. Juurde ja mahaarvutamise valem. 1) Elimineerimismeetod. 2) Nende esemete arvu leidmiseks, millel pole ühtegi nimetatud omadust, tuleb kogu arvust lahutada nende esemete arv, millel on paaritu arv omadus ja seejärel liita nende esemete arv, millel on paarisarv omadusi. 3. Naturaalarvud. 1) Omadused. a) a+b=b+a a, b liitmise kommutatiivsus(vahetuvusseadus) b) ab=ba a, b korrutamise kommutatiivsus
Diskreetne matemaatika II Suulise eksami konspekt IABB 2011 [1]. Hulgad. Alam- ja ülemhulgad. Tehted hulkadega. [2]. Hulga võimsus. Kontiinumhüpotees. [3]. Järjendid. Permutatsioonid. Kombinatsioonid. [4]. Binoomi valem. Pascali kolmnurk. [5]. Liitmis- ja korrutamisreegel kombinatoorikas. [6]. Kordustega permutatsioonid. Multinoomkordajad. [7]. Elimineerimismeetod (juurde- ja mahaarvamise valem). [8]. Korratused ja subfaktoriaalid. [9]. Dirichlet` printsiip. [10]. Arvujadade genereerivad funktsioonid. Jadade ja genereerivate funktsioonide teisendamine. [11]. n objekti jaotamine k gruppi. [12]. Rekurrentsed võrrandid. Rekurrentsi lahendamine ad hoc meetodil ja iteratsioonimeetodil. [13]. Tasandi tükeldamine n sirgega ja n nurgaga. [14]. Lineaarsed rekurrentsed võrrandid. [15]. Rekurrentsete võrrandite lahendamine genereerivate funktsioonide meetodil.
6.1.1 Objektiivne teokoosseis 31. Mida tähendab conditio sine qua non test ja kuidas seda rakendatakse deliktiõiguses? Testi sisu: kas ajaliselt hilisem sündmus (kahju) oleks leidnud aset, kui ajaliselt eelnev sündmus (tegu, mis oletatavalt kahju tekitas)? kui tagajärg oleks aset leidnud ka ilma vaatlusaluse teota, siis on kahju hüvitamise nõue välistatud. Elimineerimismeetod ja asendamismeetod. 42 32. Mida tähendab kahju vajaliku põhjuse kindlakstegemine nn "elimineerimismeetodi" alusel? Seda meetodit on võimalik rakendada kahju tekitaja aktiivse käitumise korral. Kahju tekitaja tegu kõrval- datakse sündmuste ahelast. Kas kahjulik tagajärg oleks ikkagi saabunud? Kui tagajärg oleks saabunud ka ilma selle teota, ei ole põhjuslikku seost olemas.
Täitva puhul küsime, kas õv tj on viinud DÕ-likult hüvitatava kahjuni. A põhj B-le kehavigastuse, mille tõttu B muut töövõimetuks. Kui B oli eelnevalt töövõimetu, siis on olemas tekitav kasuaalsus, aga mitte täitev kausaalsus . Mõlemad vajalikud, et põhjustaja lõppastmes vastutusele võtta. 22. Kuidas rakendatakse deliktiõiguses nn "olulise asjaolu" põhimõtet? Sisult sama, mis vajaliku ja piisava põhjuse test. A ja C tulistavad B-d, kes saab surma . Elimineerimismeetod selle puhul ei tööta. Aitab selle olukorra raskust ület. Hinnatakse, kas kahju tekitaja tegu oli kahju tekkimise seisukohalt oluline asjaolu. Kõik konkureerivad teod, millest kahju tekitamiseks piisab, loetakse kahju põhjustamiseks. Põhimõte = test. 23. Kuidas lahendada põhjusliku seose küsimus juhul, kui kahju põhjustas üks kannatanu suhtes ohtlikult käitunud mitmest isikust, kuid kannatanu ei suuda tõendada, kes neist
Näide: A tulistab B-d. B sureb. Kas B oleks surnud siis, kui A ei oleks teda tulistanud. Kui oleks, ei pruugi olla põhjuslikku seost tulistamise ja surma vahel. Alati seda testi rakendada ei saa, nt A ja B tulistavad C-d. C sureb. A ja B võiks väita, et ilma nende teota oleks C surnud. Sellise tulemuseni jõuda ei saaks, sel juhul see test ei kohaldu. 2) õigusliku põhjuse test. Conditio sine qua non põhimõttel on kaks meetodit: 1) elimineerimismeetod 2) asendamismeetod 32. Mida tähendab kahju vajaliku põhjuse kindlakstegemine nn "elimineerimismeetodi" alusel? Elimineerimismeetodit kasutatakse siis, kui kahju põhjustamise teoks on aktiivne käitumine. Selle meetodi järgi kõrvaldatakse tegu sündmuste ahelast ja vaadatakse, kas kahjulik tagajärg oleks saabunud. Kui kahju oleks tekkinud, siis järelikult ei ole vastav tegu kahju vajalikuks põhjuseks. Näide: A tulistab B-d. Kui kõrvaldada A tegu,
- kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgmisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju 3-2-1-171-10, VÕS §887 Põhjuslik seos §127 lg 4: isik peab hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos) - elimineerimismeetod - asendusmeetod pole nõude alus. Kahju suuruse arvutamine - diferentsihüpotees- näitab ära kahju tekitanud sündmuse kausaalsed tagajärjed Tegelik varaline olukord: (Aktiva) + 300 000 (kinnistu väärtus pärast keskkonnakahjustuse kõrvaldamist) (Passiva) – 400 000 (tasutud müügihind) - 200 000 (keskkonnakahjustuse kõrvaldamise kulud) Kokku - 300 000 krooni Hüpoteetiline varaline olukord lepingu korrektse täitmise korral:
annaabi.ee 
