tsapindade vahel on nõrk. 5.Millised on võimalikud variatsioonidtetragonaases süsteemis? Lihtne- ja ruumtsentreeritud tetragonaalsed elementaarrakud. 6.Mis on Miller Bravais indeksid? Milleri indeksid on kristallograafiliste tasapindade identifitseerimiseks. Indeksid on defineeritud, kui pöördväärtused lõikudes, mida antud tasapind teeb kristallograafilistele x, y ja z telgedele. Ühikmõõduks on kuubilise võre elementaarraku mõõtmed. 7.Defineerige omaduste isotroopia? Aineid nim isotroopseteks kui nende füüsikalised omadused ei sõltu suunast. St isotroopia on vastulause anisotroopiale. 8.Kuidas muuta dislokatsioone materjalis nähtavaks? Söövitades materjali selektiivsete söövitajatega, või dekoreeritakse dislokatsioon. 9.Mida näitab materjali elektrijuhtivus? Materjali elektrijuhtivus näitab, et materjal on võimeline juhtima elektrivoolu. 10.Mis on p-tüüpi lisandjuhtivus?
tasapinnaliselt ja side üksikute tasapindade vahel on nõrk 5.Millised on vöimalikud variatsioonid tetragonaalses süsteemis? Lihtne ja ruumtsentreeritud tetragonaalsed elementaarrakud. 6.Mis on Miller Bravais indeksid?bMilleri indeksi on kristallograafiliste tasapindade indentifitseerimiseks. Indeksid on defineeritud, kui pöördväärtused lõikudes, mida antud tasapind teeb kristallograafilistele telgedele. ühikumõõduks on kuubilise võre elementaarraku mõõtmed. 7.Defineerige omaduste isotroopia? Aineid nimetatakse isotroopseteks kui nende 1iiüsikalised omadused ei sõltu suunast. St. Isotroopia on vastulause anisotroopiale. 8.Kuidas muuta dislokatsioone materjalis nähtavaks? Söövitades materjali selektiivsete söövitajatega, või dekoreeritakse dislokatsioon. 9.Mida näitab materjali elektrijuhtivus?Materjali elektrijuhtivus näitab, et materjal on võimelinejuhtima elektrivoolu. 10.Mis on p-tüüpi lisandjuhtivus
sidemetüübist. 30 4. KRISTALLSTRUKTUURID JA KRISTALLGEOMEETRIA 4.1. Sissejuhatus Eelnevalt iseloomustasime materjale, nende struktuuri ja sidet aatomite vahel, aatomskaalas. Järgnevalt iseloomustame materjale nende kristallstruktuuri tasemel, kus põhimomentideks on aatomite regulaarne ja korduv paiknemine materjalis. Toome sisse 7 kristallsüsteemi ja 14 kristallvõre elementaarraku mõisted, mille abil on võimalik kirjeldada kõiki nii looduslike kui ka kunstlikult loodud materjale. Näitame, et metallid kristalliseeruvad tavaliselt ühes kolmest suhteliselt lihtsast süsteemist. Keraamilistele materjalidele, millele on omased suured erinevused nende keemilises koosseisus, on iseloomulikud ka väga suured erinevused kristallstruktuuris. Polümeersed materjalid kristalliseeruvad struktuurides, mis on vahepealsed keraamilistele materjalidele ja klaasidele
Molekulkristall (jää, O2, CO2, jne.) Polaarsete naaberaatomite tõmbumine Metall (Cu, Al, Zn, jne.) Positiivsete ioonide vaheline elektrongaas Tahkiseid jaotatakse ka osakeste paiknemise korra järgi. Sellise klassifikatsiooni aluseks on väikseima iseseisvalt eksisteerida võiva kristalli struktuur. Niisugust kristallikest nimetatakse elementaarrakuks. Kui elementaarrakke paigutada üksteise kõrvale kõigis kolmes ruumisuunas , tekib kristallivõre. Elementaarraku kuju järgi jaotatakse kristalle 7 rühma, kusjuures lihtsaim elementaarrakk on kuup. Kuubilissse rühma kuulub näit NaCl. 10 Tahkises, kus osakesed paiknevad kindla korra järgi, sõltuvad mitmed aine omadused suunast. Näiteks tahkise tugevus oleneb sellest, millises suunas teda kokku suruda. Samuti on tahkise soojusjuhtivus erinevates suundades erinev. Sellist aine omaduste
Pinna võib karestada liivapaberi või abrasiivpulbriga. Pilet 3. Kristallograafia põhimõisted. Kristall on keemilise elemendi, ühendi või isomorfse segu korrapäraselt paigutunud aatomitest koosnev tahke regulaarselt korduvate osakestega 3D-struktuur. Neist väikseim on asümeetriline ühik, milledest moodustub elementaarrakk, milledest omakorda aga kristallivõre. Elementaarrakk on minimaalse ruumiga ühik, millel on säilinud kristalli sümmeetria elemendid. Elementaarraku küljed ja nurgad on võre parameetrid. Võre baasiks nimetatakse aatomite gruppi, mis kuulub elementaarrakku. Ideaalne kristall saadakse sellise grupi lõpmatukordsel kordamisel järjestikusel nihutamisel võre vektorite suundades. Vastavalt elementaarrakus asetsevate aatomite asukoha järgi on elementaarrakul seitse klassi (trikliinne, monokliinne, rombiline (ortorombiline), heksagonaalne, romboeedriline, tetragonaalne ja kuubiline). Neile vastab 14 Bravais' võret.
ruumikontsentratsioon, milles on kajastatud aatomite struktuur. Joonistel xx-xx on toodud mõned kristallide näited. Lihtsaimaks struktuuriks on kuubiline struktuur (näited... )Näiteks keedusoola NaCl kristallis on tegelikult kaks kuubilist struktuuri – nii Na kui ka Cl aatomid paiknevad kuubilises strukuuris vastavalt Na ja Cl aatomite suhtes. Need kaks kuubilist struktuuri on omavahel nihutatud poole võrekonstandi (võrekonstant on elementaarraku pikkus) võrra. 29 ... Aatomid saavad võnkuda oma tasakaaluasendi ümber. Mida kõrgem on keha temperatuur, seda suurem on võnkumiste keskmine amplituud. Tänu aatomite vahel mõjuvatele van der Waalsi jõududele (vt 1.6.) suureneb temperatuuri kasvul ka aatomite vaheline keskmine kaugus, mis viib keha paisumiseni. Kristallide soojusmahtuvus. 1
Molekulkristall (jää, O2, CO2, jne.) Polaarsete naaberaatomite tõmbumine Metall (Cu, Al, Zn, jne.) Positiivsete ioonide vaheline elektrongaas Tahkiseid jaotatakse ka osakeste paiknemise korra järgi. Sellise klassifikatsiooni aluseks on väikseima iseseisvalt eksisteerida võiva kristalli struktuur. Niisugust kristallikest nimetatakse elementaarrakuks. Kui elementaarrakke paigutada üksteise kõrvale kõigis kolmes ruumisuunas , tekib kristallivõre. Elementaarraku kuju järgi jaotatakse kristalle 7 rühma, kusjuures lihtsaim elementaarrakk on kuup. Kuubilissse rühma kuulub näit NaCl. Tahkises, kus osakesed paiknevad kindla korra järgi, sõltuvad mitmed aine omadused suunast. Näiteks tahkise tugevus oleneb sellest, millises suunas teda kokku suruda. Samuti on tahkise soojusjuhtivus erinevates suundades erinev. Sellist aine omaduste sõltuvust mõjumissuunast nimetatakse anisotroopiaks.
annaabi.ee 
