yl1. Kirjutada funktsioon takeUntilRep, mis vtab listist elemente kuni esimese korduva elemendini: takeUntilRep :: Eq a=> [a] -> [a] N: takeUntilRep [1,2,3,3] ==> [1,2,3] takeUntilRep [1,2,1,4,2] ==> [1,2] takeUntilRep [1,2,3,4,5] ==> [1,2,3,4,5] yl2. Kirjutada funktsioon, mis saades argumendiks tisarvu, vljastab selle pikkusega kikvimalikud binaarsed stringid. bins :: Int->[String] N: bins 0 ==>[""] bins 1 ==>["0","1"] bins 2==>["00","01","10","11"]
tekib kristalli vastaspindadel pinge. Kristallide lahtivenitamisel on pinge vastupidise polaarsusega. Pööratud efekt tähendab seda, et piesoelektrilise elemendi kristallide vastaspindade mõjutamisel elektrilise pingega, kristall kas paisub või tõmbub kokku, sõltuvalt pinge polaarsusest. Piesoelektriline andur: Alljärgneval joonisel on esitatud piesoelektriline rõhuandur. Kanali 1 kaudu juhitakse piesoelektrilise elemendini (2) rõhk (kas gaasi või mingi vedeliku rõhk), mis elemendile mõjudes tekitab selle vastaspindadel elektrilise pinge. See pinge juhitakse elektroonilisse plokki (4) ja sealt edasi mootori juhtarvutisse. 1 – rõhukanal 2 – terasmembraanil paiknev piesoelektriline element
Optilist süsteemi läbinud kiirtekimbu trentrit I nimetatakse punkti S kujutiseks. Ideaalse optilise süsteemi korral on punktiallika S kujutis I samuti punkt, meil on tegemist stigmaatilise kujutisega. Esemeruumi punktis S ja kujutiseruumi punktis I nimetatakse kaaspunktideks. Sõltumata sellest, kas kujutis on tõeline või näiv, kutsub tajuri koste (silmas valgusaistingu, fotoaparaadis filmi tumenemise, CCD kaameras laengu kogunemise jne.) esile tema valgustundliku elemendini jõudev kiirusvoog. Seega on näiv kujutis sama reaalne nagu tõeline kujutis. Ainus erinevus tõelisest kujutisest seisneb selles, et paigutades I asukohta ekraanil, ei teki ekraanil kujutist. 6 3. Valge valgus ja valguse allikad Valge valgus on keeruka spektraalkoostisega elektromagnetkiirgus, mille mõjul inimsilmas tekib neutraalne värvusaisting. Niisuguse aistingu tekitab
Kujutis võib olla tõeline (joonis 1) või näiv (joonis 2). Joonis 1: Optilise süsteemi läbimisel tekib tõeline kujutis. 9 Joonis 2: Optilise süsteemi läbimisel tekib näiv kujutis. Sõltumata sellest, kas kujutis on tõeline või näiv, kutsub tajuri T koste (silmas - valgusaistingu, fotoaparaadis - filmi tumenemise, CCD - kaameras - laengu kogunemise jne.) esile tema valgustundliku elemendini P jõudev kiirgusvoog. Seega on näiv kujutis sama reaalne nagu tõeline kujutis. Ainus erinevus tõelisest kujutisest seisneb selles, et paigutades I asukoha ekraanile, ei teki ekraanil kujutist. 5. Fotokaamerate enimlevinud formaadid ja klassifikatsioon Klassifitseerimine suuruste järgi: a. Suureformaadiline kasutatakse väga kvaliteetsete fotode saamiseks, mida saab suurendada. b
alates indeksist) (viimase esinemise positsioon) link() Hüperlink match() Kasutatakse avaldise otsimiseks stringis replace(avaldis, str) kasutatakse avaldise otsimiseks ja asendamiseks stringis search() Kasutatakse avalduse otsimiseks stringis slice(ind1,ind2) Esialgset massiivi ei muuda. Tagastab tulemusena massiivi, mis on saadud esialgsest massiivist alates elemendist indeksiga ind1 kuni elemendini ind2 small() Väiksesed tähed split() Poolitab strike() Läbikriipsutus sub() Alaindeks substr() Tagastatakse alamstring alates etteantud positsioonist etteantud pikkusega substring() Tagastatakse alamstring etteantud positsioonide vahel sup() Ülaindeks toLowerCase() Kõik väiketähtedeks toUpperCase() Kõik suurtähtedeks
elemendipaar (xi, yj) kuulub relatsiooni, ning väärtus 0 vastasel korral. Juhul X = Y saame ruutmaatriksi. o Kui R on näiteks viimati vaadeldud jaguvusrelatsioon, siis tema maatriks on Graaf o Ühe võimalusena võib relatsiooni esitada suunatud graafi abil. Kujutame hulga X elemente ja hulga Y elemente punktidena joonisel ning tõmbame kaare elemendist x ∈ X elemendini y ∈ Y parajasti siis, kui paar (x, y) kuulub vaadeldavasse relatsiooni. Niimoodi saame graafi, milles kõik kaared viivad ainult hulgast X hulka Y ning kus pole ühtegi kaart kummagi hulga sees. o Näiteks olgu X tähtede hulk {a, b} ning Y kõigi kahetäheliste sõnade hulk, mida saab neist tähtedest koostada, st Y = {aa, ab, ba, bb}. Loeme, et täht x ja sõna y on relatsioonis R, kui täht x esineb sõnas y. Seda relatsiooni esitab graaf: Avaldis
Orjus ei kao rahva kogemustest. Kujutamisruum luuakse lihtsa vastandusega. Kehalisus, kehalisuse ja orjuse suhtes on silmatorkavaim kehalise karistuse teema – sellega viiakse täide valitseja õigus. Kehalise karistamise puhul on mitu elementi. Üheks neist on kepi kujund: otseselt peksu või löömist ei toimu, aga kepp on hirmutav ja kõnekas element võimuesindaja käes. Sellega seostuvad hirmud, õudusunenäod jne. Kepi sünonüüm on vitsad. Sealt edasi viib kujundiahel järgmise elemendini: katkine, purustatud, läbipekstud keha. Seda on kasutanud Vilde, seda motiivi leiab juba ärkamisaja luules. Mida katkisem keha, seda enam toonitatakse orjuse ebainimlikkust. Üks levinud kujund, mida kirjanduses kasutatakse, on see, et kirjanik ei vaatle peksuhetke, vaid selle peegeldust, nt mõisatallist kostva appikarje, röökimise kaudu. Hääl levib kaugele, kirjanik paneb inimesed vastavalt sellesse probleemi suhtuma. Nt
annaabi.ee 
