Keevitaja kvalifikatsioon Madal Väljaõpe lühike Tehtud tabeli põhjal selgub, et masstootmises oleva süsinikterasest I-tala, paksusega 25mm, keevitamiseks sobib paremini käsikaarkeevitus (21). Kuigi tegemist ei ole väga suure tootlikusega viisiga, siis otsustavaks sai see, et punktkontaktkeevitusega saab maksimaalselt keevitada materjali, mille paksus on kuni 6mm. 3. Käsikaarkeevituse tehnoloogia Elektrood kinnitatakse elektroodihoidikusse. Detail ühendatakse vooluringi maandusklemmi abil. Süüdatakse keevituskaar, mille temperatuuri 5000-6000 oC toimel sulab elektroodivarras, elektroodikate ja põhimetall. Tekib keevisvann, kuhu siirduvad elektroodimetalli tilgad. Elektrivarda ots sulab kiiremini kui kate, tekitades süvendi, mis suunab sulametalli tilkade ja gaaside joa keevisvanni. Kattest eralduvad gaasilised ained tekitavad kaarevahemikus keevisvanni kohale gaasikaitse ümbritseva keskkonna (õhu)
1 Koostas: Reppy 21.11.2012 3. Tähtsamate keevitusprotsesside kirjeldus: Kaarkeevitus kattega elektroodiga: Elektroodkeevitamine kuulub rahvusvahelise liigituse järgi ilma kaitsegaasita kaarkeevitusmeetodite rühma. Elektroodkeevitamisel kinnitatakse keevituselektrood elektroodihoidikusse. Keevituskaare, mille temperatuur on 5000...6000 °C, toimel elektroodivarras ja selle kate ning põhimetall sulavad. Tekib keevisvann, kuhu siirduvad elektroodimetalli tilgad ja katte sulamisel tekkinud räbu tilgad, mis moodustavad keevisvanni pinnal sularäbu kihi. Elektroodivarda ots sulab kattest kiiremini, tekitades süvendi, mis suunab sulametalli tilgad ja katte lagunemisel
detailide servad ja Joon. 12 Elektroodkeevituse tööpõhimõte keevituselektrood. Elektrood on vajalik keevisõmbluse moodustamiseks vajaliku lisametalli saamiseks. Elektroodkeevituse (Joon. 12) vooluringi moodustavad: vooluallikas, keevitusjuhe, elektroodihoidjas olev elektrood, kaarleek, keevitatav detail ja kinnitusklambriga keevitatava detaili külge kinnitatud tagasivoolujuhe Keevitamisel tekitatakse kaarlahendus elektroodihoidikusse (Joon. 13) kinnitatud elektroodi otsa ja keevitatava detaili vahel. Tekkiv kaarleek on väga kõrge temperatuuriga Joon. 13 Elektroodihoidik e. käpp (5000-7000°C) ja sulatab keevituspiirkonnas liidetavate detailide servi aga ka lisametalli (elektroodi). Sulametall koguneb õmbluse ossa, mida nimetatakse keevisvanniks ja kristalliseerudes liidab ühendatavad detailid (Joon. 14)
mille abil sulatatakse liidetavate tööpõhimõte detailide servad ja keevituselektrood. Elektrood on vajalik keevisõmbluse moodustamiseks vajaliku lisametalli saamiseks. Elektroodkeevituse (Joon. 12) vooluringi moodustavad: vooluallikas, keevitusjuhe, elektroodihoidjas olev elektrood, kaarleek, keevitatav detail ja kinnitusklambriga keevitatava detaili külge kinnitatud tagasivoolujuhe Keevitamisel tekitatakse kaarlahendus elektroodihoidikusse (Joon. 13) kinnitatud elektroodi otsa ja keevitatava detaili vahel. Tekkiv kaarleek on väga kõrge temperatuuriga Joon. 13 Elektroodihoidik e. käpp (5000-7000°C) ja sulatab keevituspiirkonnas liidetavate detailide servi aga ka lisametalli (elektroodi). Sulametall koguneb õmbluse ossa, mida nimetatakse keevisvanniks ja kristalliseerudes liidab ühendatavad detailid (Joon. 14)
, . Elektroodkeevitamine Elektroodkeevitamine kuulub rahvusvahelise liigituse järgi ilma kaitsegaasita kaarkeevitusmeetodite rühma. Elektroodkeevituse (Joon. 1) vooluringi moodustavad: vooluallikas, keevitusjuhe, elektroodihoidjas olev elektrood, kaarleek, keevitatav detail ja kinnitusklambriga keevitatava detaili külge kinnitatud tagasivoolujuhe Keevitamisel tekitatakse kaarlahendus elektroodihoidikusse (Joon. 2) kinnitatud elektroodi otsa ja keevitatava detaili vahel. Tekkiv kaarleek on väga kõrge temperatuuriga ja sulatab keevituspiirkonnas liidetavate detailide servi aga ka lisametalli (elektroodi). Sulametall koguneb õmbluse ossa, mida nimetatakse keevitusvanniks ja kristalliseerudes liidab ühendatavad detailid (Joon. 3). Keevisvannis toimuvad metallurgilised protsessid ja metalli kristalliseerumise tingimused määravad keevitusõmbluse kvaliteedi.
Sulakeevituse hulka kuuluvad kaarkeevitus, gaaskeevitus, räbukeevitus, elekterkontaktkeevitus jt. 18 Survekeevitusel saadakse keevisõmblus liitepindu kokku surudes, vajaduse korral lisaks ka kuumutades. Survekeevituse alla kuuluvad külmkeevitus, ultrahelikeevitus, hõõrdkeevitus, plahvatuskeevitus. 25.1. Elektroodkeevitus Elektroodkeevitamisel kinnitatakse keevituselektrood elektroodihoidikusse. Keevituskaare, mille temperatuur on 5000…6000 °C, toimel elektroodivarras ja selle kate ning põhimetall sulavad. Keevituskiirus ja tootlikkus on elektroodkeevitusel väikesed – ühe elektroodi sulamise aeg on ühe-kahe minuti piires, millele järgnevad ajakaod elektroodi vahetamiseks ja kaare taassüütamiseks. Tänapäeval elektroodkeevituse osatähtsus väheneb, olles 20…25%. Elektroodkeevitamist kasutatakse kõikide teraseliikide, malmi, Cu-sulamite, piiratult ka Al-
moodustumisega ja detailide kujumuutustega e. termodeformatiivsete protsessidega. 30. Kaarkeevitus Elektroodkeevitus e. käsikaarkeevitus kattega elektroodiga, ka lihtsalt käsikaarkeevitus (manual metal arc welding, MMA-welding, shielded metal arc welding, SMAW) kuulub rahvusvahelise liigituse järgi kaarkeevituse protsesside rühma ja alarühma metallkaarkeevitus ilma kaitsegaasita. Elektrood kinnitatakse elektroodihoidikusse. Detail ühendatakse vooluringi maandusklemmi abil. Süüdatakse keevituskaar, mille temperatuuri 5000...6000 ºC toimel sulab elektroodivarras, elektroodikate ja põhimetall. Tekib keevisvann, kuhu siirduvad elektroodimetalli tilgad. Elektroodivarda ots sulab kiiremini kui kate, tekitades süvendi, mis suunab sulametalli tilkade ja gaaside joa keevisvanni. Kattest eralduvad gaasilised ained tekitavad kaarevahemikus gaasipilve ja keevisvanni kohale gaasikaitse
- päripolaarne alalisvool - DC-, mass(+) - vastupolaarne alalisvool - DC+. mass(-) Elektoodkeevitusel on levinud keevitamine päripolaarse vooluga. Elektroodkeevitus Elektroodkeevitus e. käsikaarkeevitus kattega elektroodiga, ka lihtsalt käsikaarkeevitus (manual metal arc welding, MMA-welding, shielded metal arc welding, SMAW) kuulub rahvusvahelise liigituse järgi kaarkeevituse protsesside rühma ja alarühma metallkaarkeevitus ilma kaitsegaasita. Elektrood kinnitatakse elektroodihoidikusse. Detail ühendatakse vooluringi maandusklemmi abil. Süüdatakse keevituskaar, mille temperatuuri 5000...6000 ºC toimel sulab elektroodivarras, elektroodikate ja põhimetall. Tekib keevisvann, kuhu siirduvad elektroodimetalli tilgad. Elektroodivarda ots sulab kiiremini kui kate, tekitades süvendi, mis suunab sulametalli tilkade ja gaaside joa keevisvanni. Kattest eralduvad gaasilised ained tekitavad kaarevahemikus gaasipilve ja keevisvanni
selt samad mehaanilised omadused kui keevitataval Elektroodkeevitamine kuulub rahvusvahe- metallilgi. Keevitatavus on rahuldav, kui piisavalt lise liigituse järgi ilma kaitsegaasita kaarkeevitus- hea keevisõmbluse saamiseks tuleb valida kindel meetodite rühma. (ratsionaalne) keevitusreziim. Piiratud keevitatavuse Elektroodkeevitamisel (sele 2.22) kinnitatakse korral tuleb kasutada erinevaid tehnoloogilisi võtteid keevituselektrood elektroodihoidikusse. Keevitus- (näiteks toorikute ettekuumutamine, järeltermotööt- kaare, mille temperatuur on 5000...6000 °C, toimel lus jne.) või isegi muuta keevitusviisi. Halva keevita- elektroodivarras ja selle kate ning põhimetall sula- tavuse puhul piisavat keevitatavust saavutada ei ole vad. Tekib keevisvann, kuhu siirduvad elektroodi- võimalik. metalli tilgad ja katte sulamisel tekkinud räbu tilgad,