vaevunähtav). Kui vajutada ekraanile sõrme või mõne esemega, tekib plaatide vahel puutepunktis elektriline kontakt. Puutepunkti koordinaatide (asukohaarvude x ja y) kindlakstegemiseks rakendab juhtlülitus (kontroller) esmalt alalispinge alumise plaadi elektroodidele. Puutepunkti asukohas tekib siis takistuste suhtele vastav elektripinge (5- voldise elektroodipinge korral võib see olla näiteks x = 2 V). Seda pinge väärtust mõõdab kontroller pealmise plaadi elektroodidelt (nende elektroodide vahel enne kontakti pinge puudus); nii saadakse x-koordinaadi signaal. Teise koordinaadi saamiseks pingestatakse pealmine plaat, mis on alumisega risti, ja mõõdetakse pinge väärtus alumise plaadi elektroodidelt; saadakse y-signaal. Kontroller vahendab need signaalid draiverile vajaliku toimingu sooritamiseks. Viietraadilise puututundliku ekraani töökindlus on parem, kuna resistiivne kate membraani
vaevunähtav). Kui vajutada ekraanile sõrme või mõne esemega, tekib plaatide vahel puutepunktis elektriline kontakt. Puutepunkti koordinaatide (asukohaarvude x ja y) kindlakstegemiseks rakendab juhtlülitus (kontroller) esmalt alalispinge alumise plaadi elektroodidele. Puutepunkti asukohas tekib siis takistuste suhtele vastav elektripinge (5- voldise elektroodipinge korral võib see olla näiteks x = 2 V). Seda pinge väärtust mõõdab kontroller pealmise plaadi elektroodidelt (nende elektroodide vahel enne kontakti pinge puudus); nii saadakse x-koordinaadi signaal. Teise koordinaadi saamiseks pingestatakse pealmine plaat, mis on alumisega risti, ja mõõdetakse pinge väärtus alumise plaadi elektroodidelt; saadakse y-signaal. Kontroller vahendab need signaalid draiverile vajaliku toimingu sooritamiseks. Viietraadilise puututundliku ekraani töökindlus on parem, kuna resistiivne kate membraani
Elektrifiltrid tänapäeval põhiline lendtuha püüdur. Koosneb metallist korpusesse paigaldatud koroneerivast ja sadestuselektroodidest. Filter varustatakse gaasijaoturi, tolmupunkri ja tuhaärastussüsteemiga. Koroneerivale ja sadestuselektroodidele antakse alaldatud või impulsspinge (80...100 kV), mis tekitab elektroodide vahel koroona, mis paneb gaasi ioniseerima neg-selt, mille toimel need liiguvad sadestuselektroodidele. Tuhk eraldatakse elektroodidelt mehaanilise raputamise teel. Gaasi liikumise kiirus ei tohiks ületada 1 m/s. Elektroodide vaheline kaugus 300...400 mm. Efektiivsus alla 10 mg/Nm3. Eelisteks kõrge efektiivsus, sõltumatus gaasi temp-st, madalad käidukulud, väike rõhukadu ja väike tundlikkus üksikelektroodide rikete suhtes. Puudusteks efektiivsuse sõltuvus tuha omadustest (eritakistus) ja abiseadmete suhteliselt kõrge hind. Tuhaärastussüsteemid kogub el.jaama kateldes tekkiva slaki ja suitsugaaside
Ajukasvajad Une seisundi hindamisel (magamise ajal) Närvikude on nii nagu lihaskudegi erutuv kude ja tema tegevusega kaasnevad biovoolud, mida on võimalik registreerida. EEG korral registreeritakse biovoole kolju pealt, kuhu asetatakse elektroodid. Eletroodide arv ei ole kindel suurus, minimaalne on 2, tavaliselt on neid vähemalt 8. Kõrvalesta külge asetatakse indiferentne (ükskõikne) elektrood, mis ise registreerimisest osa ei võta. Biovoolud antakse elektroodidelt edasi aparaadile ehk elektroentsefalograafile ja seal need peavoolud võimendatakse aparaadi poolt ning kirjutatakse üles liikuvale paberile või tundlikule filmilindile, aga võib ka vaadelda ainult ekraanil. Üleskirjutis e elektroentsefalogramm. Üleskirjutisel on paralleelselt korraga näha erinev arv kanalite üleskirjutisi. Kanalite arv sõltub aparaadi võimalustest. On 2, 4, 6, 8, 12, 16 ja 32 kanalilised aparaadid. Aparaadil eristatakse erineva kuju, tugevuse ja sagedusega laineid
Ajukasvajad Une seisundi hindamisel (magamise ajal) Närvikude on nii nagu lihaskudegi erutuv kude ja tema tegevusega kaasnevad biovoolud, mida on võimalik registreerida. EEG korral registreeritakse biovoole kolju pealt, kuhu asetatakse elektroodid. Eletroodide arv ei ole kindel suurus, minimaalne on 2, tavaliselt on neid vähemalt 8. Kõrvalesta külge asetatakse indiferentne (ükskõikne) elektrood, mis ise registreerimisest osa ei võta. Biovoolud antakse elektroodidelt edasi aparaadile ehk elektroentsefalograafile ja seal need peavoolud võimendatakse aparaadi poolt ning kirjutatakse üles liikuvale paberile või tundlikule filmilindile, aga võib ka vaadelda ainult ekraanil. Üleskirjutis e elektroentsefalogramm. Üleskirjutisel on paralleelselt korraga näha erinev arv kanalite üleskirjutisi. Kanalite arv sõltub aparaadi võimalustest. On 2, 4, 6, 8, 12, 16 ja 32 kanalilised aparaadid. Aparaadil eristatakse erineva kuju, tugevuse ja sagedusega laineid
takistusteta. Piisava pinge rakendamine elektroodidele muudab aga kristallstruktuuri. Mida kõrgemaks pinge tõuseb, seda enam hakkavad üksikud molekulid liikuma, moodustades molekulide gruppe. Läbipaistev kiht muutub hägusaks. Valguse langemisel vedelkristalli ergastatud ja ergastamata aladele, tekib nendelt peegeldunud valguse vahel kontrast. Välise elektromagnetilise välja poolt ergastamata vedelkristalli alad kujutavad tausta. Elektroodidelt pinge kõrvaldamisel taastub algne regulaarne kristalliline struktuur ja kaob kontrast üksikute alade vahel. Kujutise kontrastsuse tõstmiseks paigutatakse sageli paneeli taha valgusallikad, milledest kiirguv valgus kas jõuab vaatleja silma või mitte (tagantvalgustusega vedelkristallpaneelid). Teise meetodi puhul tekitatakse kujutis vedelkristallpaneelis tvistefekti esilekutsumisega. Kui
elektrilise pinge muutus. Kui EKG näitaks kõiki neid väikesi vektoreid, ei saaks sellisest virvarrist midagi kasulikku välja lugeda. Tegelikult näitab EKG aga suhteliselt lihtsat kõverat, sest kuigi miljonid elementaarvektorid suunduvad paljudesse erinevatesse suundadesse, arvutatakse need EKG puhul üheks ühiseks vektoriks (summavektoriks). EKG-pildil näha olevate sakkide suurused (kõrgused) sõltuvad samuti elektrit juhtivatelt elektroodidelt saadavate vektorite omavahelisest suhtest. Kui infarkti korral südame tagaseina juures mingi lihaseosa rivist välja läheb, siis puuduvad selle osa elektrilised pinged, mida südame tagaseinas mõõta. Eesmiste rinnakuelektroodide juures aga lähevad sakid suuremaks, sest puudub südame tagaseina „vastasmängija“, mille vektor muidu maha lahutataks. Elektrokardiograafiga saadav pilt trükitakse tavaliselt EKG-ribale, milleks kasutatakse EKG- paberit. Südamesageduse esitamine
annaabi.ee 
