on suurem kui 14. Puhta vee pH on 7. Lahus on happeline kui pH < 7, aluseline kui pH > 7 ja neutraalne kui pH = 7. 6. Keemilise sideme liigid: a. Kovalentne side: Mittepolaarne (samade mittemetallide vahel) nt: S 8, P4, H2, O2, N2, Cl2 ja polaarne kovalentne side (erinevate mittemetallide vahel) nt:H2O, NH3, HCl, CH3Cl . b. Ioonline side (üldiselt metalli ja mittemetalli vahel) . c. Metalliline side (on elektronpilves). d. Vesinikside( on täiendav side). e. Koordinatiivne side (doonor- akseptor side) 7. Soolade hüdrolüüs- on vastandreaktsioon neutralisatsioonireaktsioonile nt: K2S + H2O= 2K+S+H++OH- = KHS+KOH a. Tugeva happe ja nõrga aluse soolad hüdrolüüsivad, keskkond on tugeva happe järgi happeline b. Tugeva aluse ja nõrga happe soolad hüdrolüüsivad, keskkond on aluseline c
elektroni kaugust tuumas. m 4) Spinn iseloomustab elektroni enda magnetomadusi. Nende 4 kvantarvu abil iseloomustatakse elektroni paiknemist ja liikumist. Elektroni kaugust ja mis pidi ta orbiidil liigub. 13. Milline on tänapäevane arusaam elektronide paiknemisest aatomis? Tänapäeva arusaam elektronide paiknemisest on selline, et elektronid paikevad elektronpilvedes, kuid siiski suurim tõenäosus elektroni elektronpilves kohata on Bohri määratud orbiidi raadiuse kaugusel. 14. Kuidas on määratud maksimaalne elektronide arv ühel kihil? n – kihi järjekorranumber 15. Millal aatom kiirgab, millal neelab energiat? (1) Aatom kiirgab energiat kui elektron „läheb“ ülemiselt orbiidilt alumisele ja neelab kui tõuseb alumiselt orbiidilt ülemisele. 16. Mis on pindpinevus? Pindpinevus on vedeliku omadus püüelda kerakujulisuse poole. 17. Võrdle sisehõõret gaasis vedelikus
magnetväljas iseloomustab elektroni kaugust tuumas. m 4) Spin iseloomustab elektroni enda magnetomadusi. s Nende 4 kvantarvu abil iseloomustatakse elektroni paiknemist ja liikumist. Elektroni kaugust ja mis pidi ta orbiidil liigub. 13. Milline on tänapäevane arusaam elektronide paiknemisest aatomis? Tänapäeva arusaam elektronide paiknemisest on selline, et elektronid paikevad elektronpilvedes, kuid siiski suurim tõenäosus elektroni elektronpilves kohata on Bohri määratud orbiidi raadiuse kaugusel. 14. Kuidas on määratud maksimaalne elektronide arv ühel kihil? n kihi järjekorranumber 15. Millal aatom kiirgab, millal neelab energiat? (1) Aatom kiirgab energiat kui elektron ,,läheb" ülemiselt orbiidilt alumisele ja neelab energiat kui tõuseb alumiselt orbiidilt ülemisele. 16. Mis on pindpinevus? Pindpinevus on vedeliku omadus püüelda kerakujulisuse poole. 17. Võrdle sisehõõret gaasis vedelikus
Kordinatsiooniarvu suurus sõltub otseselt erinimeliselt laetud ioonide suhtelisest suurusest. 28. Mis on elektrongaas? Metallilise sideme valentselektronid. 29. Milliste metallide puhul on kõrgemat aste metalliline side? leelismetallid 30. Kirjelda keemilist sidet argoonis? Kui üks argooni aatom sattub teise Ar aatomi lähedusse, siis tema negatiivselt laetud elektronpilv kaldub kõrvaloleva aatomi positiivse tuuma poole. Selline kerge kõrvalekalle kerakujulisusest elektronpilves toimub samaaegselt mõlemas aatomis. Tulemuseks on dipooli teke. 31. Kuidas muutuvad inertgaaside sulamistemperatuutid inertgaasi aatomsuurusega ja miks? 32. Kirjelda vesiniksidet? Vesinikside tekib kui polaarne kovalentne side, millest võtab osa vesiniku aatom (0-H, N-H), asub koosmõjju tugevalt elektronegatiivsete aatomitega O, N, F või Cl. 33. Mis määrab ära vee kõrge keemispunkti? veiniksidemed 34. Miks polümeersetel ainetel on vaid pehmenemistemperatuur
10.Kuidas on määratud valgusosakese e footoni energia? E=h*9=h*c/lamb, kus h-blancki konstant, lamb-valguse lainepikkus, 9-valguse sagedus 11.Kui suur on süsteemi vabadusastmete arv kahefaasilises alas? 12 1.Mis on sulamid? Kahte või enamat metalli sisaldavad materjalid, milledele võib olla lisatud ka mõningaid mittemetallilisi elemente. 2.Mis on aatomnumber? Aatomnumber annab prootonite arvu tuumas ja neutraalse aatomi korral võrdub prootonite arv elektronide arvuga tema elektronpilves. Aatomnumber näitab elektroni asukoha perioodilisustabelis. 3.Millal tekib keemiline side aatomite vahel? Keemiline side aatomite vahel tekib siis, kui selle tulemusena väheneb süsteemi vaba energia. 4.Millest sõtlub koordinatsiooniarv ioonse sideme puhul? Kordinatsiooniarvu suurus sõltub otseselt erinimeliselt laetud ioonide suhtelisest suurusest. 5.Miks polümeersetel ainetel on vaid pehmenemistemperatuur?
osakeste mõõtmed on teineteisele lähedased, võib üks asendada teise komponendi aatomeid või molekule tema kristallvõres tingimusel, et mõlema aine kristallstr on lähedased. 12 pilet I. Mis on sulamid? Kahte või enamat metalli sisaldavad materjalid, milledele võib olla lisatud ka mõningaid mittemetallilisi elemente. 2. Mis on aatomnumber? Aatomnumber annab prootonite arvu tuumas ja neutraalse aatomi korral võrdub prootonite arv elektronide arvuga tema elektronpilves. Aatomnumber näitab elektroni asukoha perioodilisustabelis. 3. Millal tekib keemiline side aatomite vahel? Keemiline side aatomite vahel tekib siis, kui selle tulemusena väheneb süsteemi vaba energia, 4. Millest sõltub koordinatsiooniarv ioonse sideme puhul? Koordinatsiooniarvu suurus sõltub otseselt erinimeliselt laetud ioonide suhtelisest suurusest. 5. Miks polümeersetel ainetel on vaid pehmenemistemperatuur? See on seletatav
Aatommass on aatomi mass aatommassiühikutes. Dmitri Mendelejev koostas perioodilisusseaduse järgi endanimelise tabeli. Keemiliste elementide omadused on perioodilises sõltuvuses nende aatomite tuumalaengust. Pean teadma 20 metalli ja 10 mittemetalli sümbolite nimetusi! Reaktsioonikiirus näitab reageerivate ainete kontsentratsioonide muutust ajaühikus. pH näitab keskkonna happelisust. Aatomis on tuum, sees on prootonid + ja neutronid. Ümber keerlevad elektronid elektronpilves. Sama palju, kui prootoneid, laeng -. Aatom tervikuna - laenguga. Massiarvu = prootonid + neutronid. Aatommass on aatomi mass aatommassiühikutes. Keem.elem. omadused on periood. sõlt. nende aatomite tuumalaengust. Reakts.kiirus näitab reag. ainete kontsent. muutust ajaühikus. pH näitab keskkonna happelisust. Reakt.kiirus sõlt. temp. (mida kõrgem, seda suurem kiirus ja energia aineosakestel);konts. (mida suurem, seda kiirem); peen.ast. (mida suurem kokkupuutepind, seda kiirem); iseloom
1,602 10-19C. Seega täidab elektronpilv tuuma ümber enamiku aatomi mahust kuid annab vaid väga väikese osa aatomi massist. Tuuma ümbritsevad elektronid, eriti välimised elektronid määravad ära aatomite elektrilised, mehhaanilised, keemilised ja termilised omadused. Aatomit moodustavate osakeste omadused on antud tabelina joonisel 2.3. 2.2.1. Aatomnumbrid. Aatomnumber annab prootonite arvu tuumas ja neutraalse aatomi puhul on aatomnumber võrdne elektronide arvuga tema elektronpilves. Aatomnumber identifitseerib elemendi asukoha elementide perioodilises süsteemis. 2.2.2. Aatommassid. Elemendi aatommass on 6,023 1023 aatomi (Avogadro arv) antud elemendi mass grammides. Aatommassi ühikuks on võetud 1/12 süsiniku aatomi C12 massist. Seega süsinik C12 aatommass on 12. Loodusliku süsiniku aatommass ei ole aga täisarvuline ja on 12,011. See on tingitud sellest, et looduslik süsinik sisaldab endas umbes 1,1 % isotoopi C13. Isotoop C12
annaabi.ee 
