inimesele. Troojalasteks kutsutakse ohtlikke programme. Kahjustavad ka programme Häkkerid ja kräkkerid Häkker teab arvutist rohkem, kui keskmine arvutikasutaja. Kräkkerid on ka tugevate teadmistega arvutispetsialistid, aga nemad kasutavad oma teadmisi keelatud tegevusteks. Nad mõlemad võivad arvutisse interneti kaudu sisse murda ja seda kuritarvitada, samuti varastada või kopeerida faile ja kasutada neid kuritegelikel eesmärkidel. Rämps internetis Soovimatuid massiliselt postitavaid elektronkirju kutsutakse spämmiks. Sellise kirjad koormavad ja ummistavad elektronpostisüsteeme ja postkaste. Rämpsposti saatjad kasutavad oma tööriistadena teinekord ka ussviirusi. 5 elektronkirjade reeglit Ära ava kahtlasi kirju vaid kustuta need koheselt. Ära saada edasi ketikirju vaid kustuta need koheselt. Ära kunagi vasta rämpspostile. Kui võimalik kasuta alati rämpsufiltrit. Võimalusel kasuta arutelufoorumites alternatiivset elektronpostiaadressi. Hüpikaknad
ühendamist. Samal ajal peetakse Eestis Internetti peaaegu et üheks inimese põhiõiguseks. Lisaks infole, uudistele, kirjadele ning tele- ja raadiosaadetele liiguvad Internetis ka rahaülekanded ja digiallkirjastatud ametlikud dokumendid, sõlmitakse tehinguid, tellitakse kaupu ja kasutatakse teenuseid. On selge, et kogu see väärtuslik infovoog vajab kaitset kuritarvitamise eest. Ei taha ju keegi meist, et tema nime alt saadetakse laiali ülemust mõnitavaid elektronkirju või tema arvutist murtakse sisse naaberriigi valitsusasutuse serverisse, pangakontole sisselogimiseks vajalike andmete kopeerimisest rääkimata. Kaitsmata arvuti puhul on see aga täiesti võimalik - niisuguseid juhtumeid on maailmas tuhandeid. Aga miks peaksid kurjategijad üle kogu maailma võrku ühendatud miljardist arvutist just minu omasse tungima? Mis huvi neil minu konkreetse arvuti vastu peaks olema? Ei midagi isiklikku - kaitsmata arvuteid otsitakse ja nakatatakse automaatselt
Interneti ühendamist. Samal ajal peetakse Eestis Internetti peaaegu et üheks inimese põhiõiguseks. Lisaks infole, uudistele, kirjadele ning tele- ja raadiosaadetele liiguvad Internetis ka rahaülekanded ja digiallkirjastatud ametlikud dokumendid, sõlmitakse tehinguid, tellitakse kaupu ja kasutatakse teenuseid. On selge, et kogu see väärtuslik infovoog vajab kaitset kuritarvitamise eest. Ei taha ju keegi meist, et tema nime alt saadetakse laiali ülemust mõnitavaid elektronkirju või tema arvutist murtakse sisse naaberriigi valitsusasutuse serverisse, pangakontole sisselogimiseks vajalike andmete kopeerimisest rääkimata. Kaitsmata arvuti puhul on see aga täiesti võimalik - niisuguseid juhtumeid on maailmas tuhandeid. Aga miks peaksid kurjategijad üle kogu maailma võrku ühendatud miljardist arvutist just minu omasse tungima? Mis huvi neil minu konkreetse arvuti vastu peaks olema
Koostaja: Tiiu Hanson Häädemeeste 2008 Sisukord Lokaalvõrk (LAN) ja laivõrk (WAN). Arvutivõrgu kasutamise eelised ja ohud.....................................................................................................3 Elektronpost. Mida on tarvis selleks, et elektronkirju saada ja saata. Elektronpost ja tavaline postiteenus.........................................................................................................4 Mis on Internet. Interneti teenuseid (elektronpost, veeb, faili transport, uudisegrupid ja listid)...........................................................................................................................5 Kasutatud lingid......................................................................................6
ruumid, igaühel neist oma kindel eesmärk. Kindlasti peaks olema ka nn "meedianurk", mis on varustatud uusima tehnoloogiaga, kust igaüks saab endale võtta näiteks sülearvuti, tahvelarvuti või hoopis e-lugeri, ja sellega minna omale meelepärasesse nurka. See meedianurk võiks olla osa sellest kesksest saalist. Peale selle siis veel eraldi ruumis nn algupärane internetipunkt kus lauaarvutid on oma kindla koha peal ja kus oleks hea õppida või elektronkirju lugeda. Ilmselt oleks vajalik ka arvutimängude tuba, mis oleks teistest eraldatud, kuna olen täheldanud et lastele meeldib kõik koos arvuti taga mänge mängida ja seda tehes ei ole nad just kõige vaiksemad. Seepärast paigutaksin ma nad eraldi. Iganädalaselt võiksid toimuda ka põhiliselt vanematele inimestele suunatud arvutikoolitused, kus neile õpetataks peale e-kirjade saatmise ja vastuvõtmise ka muud põnevat, näiteks videote vaatamist youtube'i keskkonnas ja muud sellist
· Üle 40% nn õngitsemissaitidest on loodud valmisprogrammidega (WebAttacker, MPack) · Organiseeritud küberkuritegelikel gruppidel on olemas kindel tööjaotus ja seda ei rikuta pahavara kirjutaja ei levita seda ise · Anti-spam-teemalise lehekülje andmetel saadeti 2007. aasta kolmandas veerandis välja 296 miljardit soovimatut elektronkirja · Üks Vene firma pakub teenust, mille raames saadetakse ükskõik millistele aadressitele soovimatuid elektronkirju. Teenuse hind 3400 rublat. (7) 1.6 Küberkuritegude legaaldefinitsioonid Arvutiviirused - Nuhkvara, pahavara või arvutiviiruse levitamise korral karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. (9) Piraatluse legaaldefinitsioon - Teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti reprodutseerimise eest levitamise eesmärgil ilma teose looja, tema õiguste valdaja või
1.4. Võimalused Internet on teadmiste ammutamise allikas, et teha koolitöid, otsida uut infot, suhelda sõpradega lähedalt ja kaugelt. Levinumad suhtlusprogrammid, mida kasutatakse on MSN, Skype. Internet on andnud võimalusi vaadata muusikavideoid YouTube. Internetis on võimalik kuulata raadiot, rääkida telefoniga, vaadata televisiooni, teostada pangaülekandeid, tellida Internetipoodidest kaupu, saata elektronkirju. Internet areneb pidevalt, võimalused suurenevad. Võiks siinkohal välja tuua, et õppeasutused on läinud üle e-keskkonda, milleks on e-Kool, kus õpilased saavad kätte oma õppematerjalid, tunniplaanid ning lapsevanemad saavad jälgida oma lapse hindeid ja kooliskäimist. Internetis saab välja ütelda oma arvamusi ja mõtteid. Katsetada või ise midagi luua, kasvõi veebilehed ja blogid. Interneti tuleb osata kasutada teadlikult. Aga et see toimiks peab
HTML-vormingus dokumentide koostamiseks. Keerukad veebisaidid kirjutatakse erikeele HTML (HyperText Markup Language) abil 67 Lõpetuseks veel niipalju, et WWW on Interneti tähtsaim rakendus ja kogu ülejäänud tehnoloogia üritatakse kantida WWW - katuse alla. 7.4. Elektronpost (e. E-post) Elektronpost on tavalise postiside (e. tiguposti) võrguvariant. E-post võimaldab saata elektronkirju suvalisele teisele internetikasutajale. Tavaliselt jõuab E-post adressaadini mõne sekundiga., olenemata sellest, kas kirjasõber asub kõrvaltoas või Uus-Meremaal. Tänapäeval on see kahtlemata odavaim ja kiireim sõnumiedastusviis. Saab saata sõnumeid tavalistetele FAX-i aparaatidele, peileritele, GSM-võrgu mobiiltelefonidele jne. Kuidas toimub aadresseerimine E-postis? Kui kasutajal on mingis Internetti ühendatud arvutis konto (see võib olla realiseeritud ka nn
annaabi.ee 
