Vee molekulid avaldavad ioonidele nii tugevat tõmbejõudu, et ioonid eralduvad kristallvõrest ja lahevad lahusesse, kus neid ümbritsevad vee molekulid. Tekivad hüdraatunud ioonid, mis on tugevasti seotud vee molekulidega. Polaarsetest molekulidest koosneva aine lahustumisprotsess vees – vee molekulid on polaarsed. Hapniku aatomil on vee molekulis kovalentne side kummagi vesiniku aatomiga. Hapnikul on tugevamad mittemetallilised omadused kui vesinikul ning hapniku aatom tõmbab ühiseid elektronipaare tugevamini enda poole. Sellepärast tekib hapniku aatomil väike negatiivne osalaeng ning vesiniku aatomitel väike positiivne laeng. (Vee molekuli hapnikupoolne osa on nagatiivseks pooluseks, vesinikupoolune osa on positiivseks pooluseks). KNO3 lahustamisel vees lahus jahtub sellepärast, et tahke aine lahustumisel vees esineb osakestevaheliste sidemete katkemine lahustuva tahke aine kristallis, millega kaasneb soojuse neeldumine (endotermiline protsess).
kohta nlahus Valem: Cm = mlahusti n – 1 mol m – 1 kg Lewis'e struktuurid – harjutan!!!, molekuli elektronasetus ja ruumiline struktuur, nimetused ja sidemetevaheliste nurkade väärtused, resonants ja resonantsstruktuurid A X n Em VSEPRi valem: Lewis'i okteti reegel: kovalentsete sidemete moodustamisel saavutavad aatomid väärisgaasi elektronkonfiguratsiooni, jagades selleks vajaliku arvu elektronipaare. Formaalne laeng – q = V - (2L+S) , milles q= formaalne laeng; V= valentselektronide arv vabas aatomis; L= elektronipaaride arv; S= sidemete arv ühendis Molekulorbitaali diagrammi joonistamine - O, F, Ne jaoks ühte moodi, teised teisiti. Kui töös on mõni ühend, kus on üks neist sees, näiteks CO, siis arvatavasti kirjutatakse, et kas joonistada diagramm hapniku või süsiniku järgi. Valentselektronide arvutamine, HOMO ja LUMO (siduv või lõdvendav), dia- ja paramagnetism.
teise üldiselt elektronegatiivse aatomi () vaba elektronpaari vahel. Võib olla nii intermolekulaarne kui intramolekulaarne. 2. Lewise struktuurvalemid ja formaalse laengu arvutamine Väärisgaasidel on stabiilne elektronkonfiguratsioon, teised aatomid soovivad reageerida saavutamaks samasugust stabiilsust. Lewis'i okteti reegel: kovalentsete sidemete moodustamisel saavutavad aatomid väärisgaasi elektronkonfiguratsiooni, jagades selleks vajaliku arvu elektronipaare. Lewis'i struktuurid: sidet tähistame kriipsuga, ülejäänud elektrone punktidega. Formaalse laengu leidmiseks tuleb leida aatomi valentselektronide arv, kusjuures: igast sidemest kuulub aatomile 1 elektron; vabad elektronipaarid kuuluvad täielikult aatomile. Laengu leidmiseks tuleb valentselektronide arvust vastavas vabas aatomis lahutada sidemetes osalevate elektronide ja vabade elektronipaaride arv. V - valentselektronide arv vabas aatomis L elektronipaaride arv
· sideme tugevus muutub perioodilisustabelis ulevalt alla norgemaks (vesinikhaliidide puhul: Hbr, Hcl, HI jne) · elektronegatiivsed asendajad suurendavad alkoholide happelisust. Selle pohjustab induktsiooniefekt. · Hape on voimeline loovutama prootonit iga temast norgema happe konjugeeritud alusele · tugevam hape+tugevam alus = norgem hape + norgem alus · elektrofiil on osake, millel on (osaliselt) vaba orbitaal, mis on voimeline vastu votma elektronipaare keemilise sideme moodustamiseks · nukleofiil on selline osake, millel on (osaliselt) vaba elektronpaar, mida saab loovutada keemilise sideme moodustamiseks. Nukleofiilil voib olla negatiivne laeng, aga voib ka mitte olla · steerilised takistused on molekuli ruumalast ja geomeetriast pohjustatud takistused · nukleofiili ja aluse vahe!? · Vesiniksidemed · Amiidid on voimelised andma omavahel ja teiste polaarsete vesiniksidemetega uhenditega
seejärel, niipalju kui võimalik, tsentraalsete aatomite ümber; 6. Tavaliselt on aatomitel Lewise struktuuris okteti nõue väliselektronkihil peab olema 8 elektroni. Vesinikul on dueti nõue kaks elektroni väliselektronkihil; 7. 2. perioodi elemendid (Li...Ne) alluvad hästi okteti nõudele, järgnevate perioodide elementide puhul võib esineda kõrvalekaldeid; 8. Kui tsentraalsetel aatomitel jääb oktetist elektrone puudu, moodustatakse kordseid sidemeid, nihutades vabu elektronipaare sidet moodustavatele asukohtadele; 9. Aatomite ühendamisel kasutatakse elektronipaaride asemel kriipsukesi, kujutamaks sidemeid. Valentskihi elektronipaaride tõukumise mudel (VSEPR) F Iga aatomi väliselektronkihis asuvad elektronipaarid tõukuvad üksteisest eemale ning paiknevad selliselt, et nende omavahelised kaugused oleksid maksimaalsed. Keemilised sidemed moodustuvad piki selliselt paigutunud elektronipaaride telgi. Molekulid, kus on rohkem kui 1 tsentraalaatom
Skelett kujundada võimalikult sümmeetriline; · Tsentraalaatomiks valida väikseima elektronegatiivsusega aatom (orgaanilistes ühendites süsinik); · Ühendada aatomid üksiksidemetega; · Ülejäänud elektronid paigutatakse esmajärjekorras terminaalsete aatomite ümber, seejärel niipalju kui võimalik, tsentraalsete aatomite ümber. · Kui tsentraalsetel aatomitel jääb oktetist elektrone puudu, moodustatakse kordseid sidemeid, nihutades vabu elektronipaare sideme asukohtadele. Lewise struktuuride joonistamisel püütakse saavutada, et igal aatomil oleks kaheksa (vesinikul kaks) väliskihi elektroni: jagatud ja ,,omad" kokku. Sidet moodustavad elektronid lähevad arvesse mõlema aatomi elektronkonfiguratsioonis, mis peaks kokku langema väärisgaasi omaga: vesinikule tähendab see kahte elektroni, ülejäänud s- ja p-elementidele aga kaheksat elektroni (oktetti) väliskihis.
annaabi.ee 
