3) Ferromagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on positiivne ja suur ja sõltub välisest väljatugevusest. µ >> 1Neile on iseloomulik spontaanne magneetuvus. Nad on püsimagnetid. Fe,Co, Ni,Gd Ja mõned sulamid. Ferromagnetism pole klassikalise füüsikaga põhjendatav. Curie punkt: temperatuur, mille juures ferromagneetik kaotab omadused. 53. Kasutades allolevat joonist tuletage Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus. 54. Kasutades allolevat joonist, tuletage kontuuris tekkiva elektromotoorse jõu avaldis selle ühtlasel pöörlemisel. 55. Mis on kontuuri induktiivsus? Kasutades allolevat joonist, tuletage pika solenoidi induktiivsuse arvutamise valem. Võib öelda, et kontuuri läbiv magnetvoog on võrdeline vooluga I, seda võrdetegurit L nimetatakse kontuuri induktiivsuseks. 56. Mis on omainduktsiooni elektromotoorjõud? Andke selle avaldis kõige üldisemal kujul. Olgu meil vooluga kontuur. Väline magnetväli puudub. Kui kontuuris muutub voolutugevus, siis
nurga koosinuse korrutisega. S = BS cos = L I 225. Millest tekib indutseeritud elektromotoorne jõud? Elektromotoorjõud näitab, kui suur on kõrvaljõudude töö ühiklaengu ümberpaigutamisel vooluringis Vooluallika elektromotoorjõud on vooluallikat iseloomustav füüsikaline suurus, mis võrdub kõrvaljõudude töö ja elektrilaengu suuruse suhtega. Ak = Tekib muutuva magnetvälja tõttu. q 226. Kas indutseeritud elektromotoorse jõu suurus oleneb magnetvälja tugevusest? Jah 227. Mis määrab indutseeritud elektromotoorse jõu tugevuse? Indutseeritud elektromotoorjõud on pööriselektrivälja iseloomustav füüsikaline suurus, mis võrdub laenguga osakeste ümberpaigutamisel kogu kontuuri ulatuses kõrvaljõudude tehtud töö ja selle osakese laengu suuruse suhtega. Ak = Selle määrab magnetvälja tugevus. q 228
XL=L L- induktiivsus XC=1/C - nurkkiirus. Vahelduvvooluks nim perjooduiliselt muutuvat voolu, mille väärtused korduvad teatud muutumatu ajavahemiku järel, mida nim perjoodiks (T) Vahelduvvoolu, - pinge, - emj väärtustmingil suvalisel hetkel (t) nim. vastava suuruse hetkväärtuseks ja tähistatakse väikeste tähtedega I, u ja e. Periodi kestel esinevat suurimat hetkväärtust nim. amplituudväärtuseks. Näiteks Im , Um ,Em Elektromotoorse jõu hetkväärtus i=IMsint e=Emsin(t+) Ohmi seadus ja Kirchhoffi seadused jäävad õigeks ka muutuva pinge ja voolu hetkväärtuste jaoks, kui need muutused pole liiga kiired. 4p.Induktiivne ja mahtuvusluk vahelduvvool- Induktiivpooli läbiv vahelduvvool: Kui rakendame poolile vahelduva pinge, tekib poolis vahelduvvool, mis indutseerib eneseinduktsiooni elektromotoorse jõu. Kui eeldame, et poolis R0, siis vastavalt ohmi seadusele tekib takistus, mida nim
nende kasutamine sisepõlemismootorite asemel transpordis. (Ahmetov, 1974:201) 1.4. Elementide ühendamine patareiks Elementide ühendamiseks on patareiks on 3 võimalust: 1. JÄRJESTIKLÜLITUS. Järjestik lülituse korral võrdub patarei elektromotoorne jõud üksikute elementide elektromotoorsete jõudude summaga. (vaata joonist 5) 2. PARALLEELLÜLITUS. Paralleellülituse korral (vaata joonist 6) jääb patarei elektromotoorne jõud ligikaudu võrdseks ühe elemendi elektromotoorse jõuga, kuid patarei mahtuvus suureneb vastavalt ühendatud elementide arvule. 3. SEGALÜLITUS. Osa elemente ühendatakse mitmesse patareisse, mis siis ühendatakse omavahel (paralleelselt või järjestikku, vaata joonist 7). Segalülituse korral võib küllaldase arvu elementide ühendamisel saada vajalikku elektromotoorset jõudu (järjestiklülitusel) või patarei mahtuvust ja voolutugevust (paralleellülituse korral) (Korzev, 1963:103)
2. Mida nimetatakse elektromagnetiliseks induktsiooniks? 3. Millal indutseerub (tekib) juhtmes elektromotoorjõud emj.? Nimeta kõik võimalused. 4. Millal tekib juhtmes vool? 5. Millise reegliga määratakse juhtmes indutseeritava emj. suund? Sõnasta reegel. 6. Millest oleneb indutseeritava emj. suurus? 7. Mida saab määrata Lenzi reegli järgi? Mida Lenzi reegel endast kujutab? 8. Sõnasta Lenzi reegel. Milline on alati indutseeritud voolu suund? 31.Elektromotoorse jõu indutseerimine. 1. Mida nimetatakse indutseeritud emj. ehk induktsiooni elektro- motoorseksjõuks? 2. Mis põhimõttel töötavad kõik elektrimasinad? 3. Mida nimetatakse indutseeritud vooluks? 4. Millistel juhtudel tekib elektromagnetilise induktsiooni nähe? 5. Millest oleneb juhtmesse indutseeritud elektromotoorse jõu suurus? 6. Millest oleneb juhtmekeerus indurseeritava elektromotoorse jõu suurus? 7. Mida nimetatakse aheldusvooks? 8. Kuidas aheldusvoogu tähistatakse? 32
1. JÄRJESTIKLÜLITUS. Järjestiklülituse korral võrdub patarei elektromotoorne jõud üksikute elementide elektromotoorsete jõudude summaga. Patareiks ei või koondada erinevaid ega erisugusel määral tarvitatud elemente ning tuleb jälgida pooluste ühendamise õigsust (vaata lisadest joonist 5) 2. PARALLEELLÜLITUS. Paralleellülituse korral (vaata lisadest joonist 6) jääb patarei elektromotoorne jõud ligikaudu võrdseks ühe elemendi elektromotoorse jõuga, kuid patarei mahtuvus suureneb vastavalt ühendatud elementide arvule. 3. SEGALÜLITUS. Osa elemente ühendatakse mitmesse patareisse, mis siis ühendatakse omavahel (paralleelselt või järjestikku, vaata lisadest joonist 7). Segalülituse korral võib küllaldase arvu elementide ühendamisel saada vajalikku elektromotoorset jõudu (järjestiklülitusel) või patarei mahtuvust ja voolutugevust (paralleellülituse korral)
sisemine elektrimotoorne jõud (allikapinge) Kui takisti on välja lülitatud ja voolu vooluringis pole, siis pinge tema klemmidel võrdub elektrimotoorse jõuga. Kui me aga sulgeme lüliti ja vooluahelasse tekib vool, siis näitab voltmeeter generaatori klemmipinget, mis on väiksem elektromotoorsest jõust. Elektromotoorne jõud on võrdne välisahela pingelangu ja generaatori sisemise pingelangu summaga Ohmi seadus kogu vooluringile vool vooluahelas on võrdeline elektromotoorse jõuga ja pöördõrdeline vooluallika sisetakistuse ja vooluahela välisringi takistuse summaga Jrk Nimetused Tüüp Vahejaotus Süsteem Mõõtepiirkon d 1. Voltmeeter R172 2 volti magnetelektri ~ 0 60V line 2
pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. B=F/ Ll Bvektori suund on voolu siina ja juhtme mõjuva jõu suunaga risti. 8. Aheldusvoog. Enda ja vastastikuse induktsiooni elektromotoorsed jõud. Vahelduvvooluahelad ja neis toimuvad nähtused VASTASTIKUNE INDUKTSIOON Ajas muutuv voolutugevus poolis 1 tekitab muutuva magnetvoo, mis läbib pooli 2, tekitades seal indutseeritud elektromotoorse jõu: dI EMJ 2 M 1 dt Ja vastupidi: kui vool läbib pooli 2, tekib indutseeritud EMJ poolis 1: dI EMJ1 M 2 dt
Magnetiline vastuvõtlikkus on positiivne ja väike ja konstantne. >1 3) Ferromagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on positiivne ja suur ja sõltub välisest väljatugevusest. >>1 Neile on iseloomulik spontaanne magneetuvus. Nad on püsimagnetid. 53. Kasutades allolevat joonist tuletage Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus. Ampere'i jõu mõjul liigub juhtmelõik l asendist 1 asendisse 2 dx võrra ja tehakse tööd. 54. Kasutades allolevat joonist, tuletage kontuuris tekkiva elektromotoorse jõu avaldis selle ühtlasel pöörlemisel. Igal ajahetkel läbib kontuuri erinev magnetvoog. See on vahelduva emj. Generaator. 55. Mis on kontuuri induktiivsus? Kasutades allolevat joonist, tuletage pika solenoidi induktiivsuse arvutamise valem. Elektrivool kontuuris tekitab seal magnetvälja magnetinduktsiooniga B. Võib öelda, et kontuuri läbiv magnetvoog on võrdeline vooluga I, seda võrdetegurit L nimetatakse kontuuri induktiivsuseks. 56
Magnetiline vastuvõtlikkus on positiivne ja väike ja konstantne. >1 3) Ferromagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on positiivne ja suur ja sõltub välisest väljatugevusest. >>1 Neile on iseloomulik spontaanne magneetuvus. Nad on püsimagnetid. 53. Kasutades allolevat joonist tuletage Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus. Ampere'i jõu mõjul liigub juhtmelõik l asendist 1 asendisse 2 dx võrra ja tehakse tööd. 54. Kasutades allolevat joonist, tuletage kontuuris tekkiva elektromotoorse jõu avaldis selle ühtlasel pöörlemisel. Igal ajahetkel läbib kontuuri erinev magnetvoog. See on vahelduva emj. Generaator. 55. Mis on kontuuri induktiivsus? Kasutades allolevat joonist, tuletage pika solenoidi induktiivsuse arvutamise valem. Elektrivool kontuuris tekitab seal magnetvälja magnetinduktsiooniga B. Võib öelda, et kontuuri läbiv magnetvoog on võrdeline vooluga I, seda võrdetegurit L nimetatakse kontuuri induktiivsuseks. 56
m2. 97. Kasutades allolevat joonist, tuletage töö avaldis vooluga juhtme liikumisel homogeenses magnetväljas. 101. Kasutades allolevat joonist tuletage Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus. 102. Kasutades allolevat joonist, tuletage kontuuris tekkiva elektromotoorse jõu avaldis selle ühtlasel pöörlemisel. 103. Mis on kontuuri induktiivsus? Kasutades allolevat joonist, tuletage pika solenoidi induktiivsuse arvutamise valem. Võib öelda, et kontuuri läbiv magnetvoog on võrdeline vooluga I, seda võrdetegurit L nimetatakse kontuuri induktiivsuseks
väljatugevusest. µ >> 1Neile on iseloomulik spontaanne magneetuvus. Nad on püsimagnetid. Fe,Co, Ni,Gd Ja mõned sulamid. Ferromagnetism pole klassikalise füüsikaga põhjendatav. Curie punkt: temperatuur, mille juures ferromagneetik kaotab omadused. 101. Kasutades allolevat joonist tuletage Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus. 102. Kasutades allolevat joonist, tuletage kontuuris tekkiva elektromotoorse jõu avaldis selle ühtlasel pöörlemisel. 103. Mis on kontuuri induktiivsus? Kasutades allolevat joonist, tuletage pika solenoidi induktiivsuse arvutamise valem. Võib öelda, et kontuuri läbiv magnetvoog on võrdeline vooluga I, seda võrdetegurit L nimetatakse kontuuri induktiivsuseks 104. Mis on omainduktsiooni elektromotoorjõud? Andke selle avaldis kõige üldisemal kujul. Olgu meil vooluga kontuur. Väline magnetväli puudub. Kui kontuuris muutub
põhjustab vooluallika enda elektritakistus (sisetakistus). Tähistus r ( ). Vooluallika EMJ ja sisetakistus võib lugeda muutumatudeks suurusteks suhteliselt pikas ajavahemikus. U = - U . Harilikult antakse antud seos = U + U Kuna vooluallikas ja takisti (tarviti) on vooluahelas alati jadamisi, siis vooluringi kogutakistus võrdub tarviti takistuse ja vooluallika takistuse summaga R + r Ohmi seadus kogu suletud vooluahela kohta määrab sõltuvuse voolutugevuse I (A) , elektromotoorse jõu ( V ) ja vooluringi takistuse vahel: suletud vooluringis voolutugevus on võrdeline elektromotoorse jõuga ja pöördvõrdeline vooluringi kogutakistusega. I= /(R+r) Sellest valemist saab määrata vooluallika EMJ : = I ( R + r ) ehk = I R +I r EMJ valemist = U + U saame U = I R ja U = I r 3.2.5. Elektrivoolu töö ja võimsus. Joule'i-Lenzi seadus.
A∗m∗s =1 J A∗s =1 A∗V∗s A∗s =1 V [ Φ ] SI =1 T∗m2=1 Wb(veeber) Kasutades allolevat joonist, tuletage kontuuris tekkiva elektromotoorse jõu avaldis selle ühtlasel pöörlemisel. Igal ajahetkel läbi kontuuri erinev magnetvoog. Φ=⃗ B∗ ⃗S =B∗S∗cos α⏟ =B∗S∗cos ωt α =ωt −d Φ Ei =
Zn plaadilt lähevad uued tsingiioonid lahusesse, Cu SO4 lahusest lähevad Cu ioonid vaskplaadile ja nad neutraliseeruvad. Kulgevad järgmised reaktsioonid: Zn 2e- =Zn2+ (anoodil oksüdatsioon) ja Cu2+ + 2e- =Cu0 (katoodil redukseerumine) Lahuse elektroneutraalsuse säilitamiseks liiguvad SO4 2- ioonid Cu elektroodilt Zn elektroodi poole: Galvaanielemendi elektromotoorse jõu määrab potentsiaalide vahe: Eg=E2-E1 Metallelektroodide standardpotentsiaalide kasvurida nim. metallide pingeraeaks. Pingeraes eelpool oleva negatiivsema standardpotentsiaaliga metall tõrjub vesilahusest välja kõik temast tagapool olevad metallid ja vesiniku. PINGERIDA: 7.2 Keemilised vooluallikad Keemilistes vooluallikates saadakse elektrivoolu redoksreaktsioonides vabaneva energia arvel. Galvaanielementides kasut. elektrokeemiliselt aktiivsete ainete energiat ühekordselt.
Kui sellisele dielektrikule raken- piisav mehaaniline tugevus, temperatuuri- ja ilmasti- dada elektriväli, siis see püüab pöörata dipoole kukindlus. selliselt, et need oleksid orienteeritud mõjuva elektri- Pooljuhtmaterjalidele esitatavad nõuded on välja jõujoonte sihis. Elektrivälja eemaldamisel väga mitmekesised, olenedes nende omaduste taastub endine olukord. (takistuse, dielektrilise läbitavuse, elektromotoorse Igat elektroodidega varustatud ja elektri- jõu jms.) sõltuvusest mõnest pooljuhile mõjuvast ahelasse lülitatud dielektrikut võib vaadelda konden- suurusest nagu temperatuur, elektriväljatugevus, saatorina. Sellise kondensaatori elektroodidel olev valgustatus, niiskus jne. Väga oluline on lisandite laeng on mõju. Q = CU, Magnetmaterjale kasutatakse peamiselt elekt-
annaabi.ee 
