Christiaan Hygens oletas, et valgus on eriliste lainete voog, mis levib ruumi täitvas ja kõikidesse kehadesse tungivas keskkonnas – eetris. 19. sajandi alguses avastati elektromagnetlained (Maxwell) ja tõestati, et valgus on nende erijuht – levimisel käitub valgus lainena. 20. sajandi alguses avastati, et valguse kiirgumisel ja neeldumisel käitub valgus aga hoopis osakeste voona. Valguslainetel nagu ka kõigil elektromagnetlainetel on omadus interfereeruda omavahel, omandada lineaarset polarisatsiooni ja painduda. Need omadused võimaldavad valgust filtreerida ja koherentselt võimendada nagu laseris. Mittekoherentsel kiirgusel paiknevad footonid juhuslikult ehk lained on omavahel mittesünkroniseeritud ja eelnimetatud omadused on vähem väljendunud. Valgus ei ole mitte „puhas“ osakeste voog või „puhas“ elektromagnetlaine, vaid valgusel on korraga mõlemad omadused – öeldakse, valgusel on dualistlik iseloom
liikuvat 20+30 km/h. Seisvat või paigal olevat keha ei ole olemas. Isegi kui vastav keha ei liigu meie silmade ees millegagi, liigub see koos Maa pöörlemise ja tiirutamisega siiski. Seega ei ole olemas keha, mis ei liigu. Kui ka mõni taustsüsteem ongi praktilisem, siis tegelikkuses vastavad sellele inertsiaalsüsteem, mis tähendab, et füüsikaseadused on igalpool samad ja ei muutu. Valgusel kiirus, nagu ka teistel elektromagnetlainetel, on alati kindel väärtus st kiirus. Valguse ligikaudne kiirus on 300 000 km/s ning see arv on mõõdetav suure täpsusega. Kuid kuna klassikalises mehhaanikas öeldakse, et kiirus on erinev vastavalt taustasüsteemile. Seega tekib siin tupik, kuna valgusel on kindel kiirus. Erinevate katsete tulemusel selgus aga siiski, et valguse kiirus on kõigis taustsüsteemides ühesugune. Selle teooriaga on kooskõlas ka relatiivsusteooria, kuna seal ka tegeletakse sõltuvust vastavalt taustsüsteemile
See juhtub umbes sel ajal, kui telefoni aku hakkab soojaks minema,» kurdab järjekordne taskutelefoni omanik. «Olen tähele pannud, et kui ööseks olen sisselülitatud mobiiltelefoni jätnud öökapile, mis on üsna pea lähedal, ärkan hommikul peavaluga. See ei saa olla juhus, olen seda mitu korda täheldanud. Kui telefon on välja lülitatud, siis pea ei valuta,» lisab ta. Kiirguse mõju on teadmata «Teame, et elektromagnetlainetel on inimorganismile mõju, aga milline, ei osata veel öelda,» nendib Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Hiie Hinrikus. Sarnaselt mobiilidega kiirgavad ka mikrolaineahjud, raadiosaatjad, telerid ja arvutiekraanid. «Meie oleme testinud inimaju käitumist mobiiltelefoniga lähedasel sagedusel töötavat generaatorit peale lähedale asetades ja saame öelda, et muutused on olemas. Soomes on kontrollitud valkude reageerimist elektromagnetlainetele
reaktiivtakistuseks ja tähistatakse xc=1/ C Pinge kondensaatoril jääb teda läbivast voolust faasis maha 90 0 võrra . Optika Fermat printsiip, valguse peegeldumis- ja murdumisseadus : Fermat' printsiip: valgus levib mööda sellist teed, mille läbimiseks kuluv aeg on minimaalne. Valguse sagedus ja lainepikkus Valguse värvuse määrab ära sagedus; muutub lainepikkus ja levimiskiirus. c = l * f Valguslainetel nagu ka kõigil elektromagnetlainetel on omadus interfereeruda omavahel, omandada lineaarset polarisatsiooni ja painduda. Valguse intensiivsuse mõõtühikud ainest läbiminekul valguse intensiivsus väheneb - valgus neeldub aines. Elektronide võnke amplituud ning ka valguse neeldumine on kõige suurem resonantssagedustel. Seetõttu valguse neeldumine aines sõltub ainest ja on selektiivne, st. eri värvi valgus neeldub erinevalt. Valguse intensiivsuseks nimetatakse pinnaühikult ühes sekundis kiiratud energiavoogu
Ka faasi järgi. Signaalid jagunevad: pidevatoimelised ehk analoogsignaalid, diskreetsed ehk katkendlikud. 8. Signaali sagedus, periood, lainepikkus. Signaali sagedus näitab mitu täisvõnget sooritatakse ühe sekundi jooksul. f=c/λ Periood näitab aega, mis kulub ühe täisvõnke sooritamiseks. T=1/f Signaali iseloomustab lainepikkus, mis on kaugus signaali kahe samas faasis võnkuva punkti vahel ja mida tähistatakse kreeka tähega λ. λ=c/f 9. Mis vahe on elektromagnetlainetel ja helilainetel? Helilained on aines levivad mehaanilised võnkumised. Elektromagnetlained on elektri ja magnetvälja võnkumised üksteisega risti ja samas faasis.(ei vaja levimiseks keskkonda) Helilainete sagedusdiapasoonid: 1. Infraheli <16 Hz 2. Kuuldav heli 16…20000 Hz 3. Ultraheli >20 kHz 10. Raadiolainete sagedusdiapasoon? 11. Siinussignaal, selle hetkväärtus. Siinussignaal – ajas perioodiliselt muutuv analoogsignaal. A – signaali amplituud ω – nurksagedus
peenike (õhuke). 42. Kirjeldada konvektiivse soojuslevi olemust? Selgitada loomuliku konvektsiooni ja sundkonvektsiooni erinevust. Näited. Toimub voolavates keskkondades, soojus kandub edasi aineosakeste intensiivse liikumis kaasabil. Loomuliku korral liigub nt vedelik tänu vedeliku tiheduse erinevusele (ruumide kütted). Sudkonvektsiooni korral paneb liikuma aga mingi välistegur (pump). 43. Kirjeldada kiirgusliku soojuslevi olemust? Levib kehalt kehale elektromagnetlainetel. Näiteks: mikrolained, infrapunakiired. 44. Esitada 1 näide kiirgusliku soojuslevi kasutamisvõimalusest ning 1 näide selle kahjulikkusest soojuslikes protsessides. Kasutamisvõimalus: mikrolaineahjud, infrapunasaunad. Kahjulikkus: kiirguse teel kaob osa soojusest (soojusenergia kadu). 45. Soojusvahetis liigub ühelpool küttepinna agens (nt: aur), teiselpool kuumutatav turbulentselt voolav toode
1 vôrdeline nende sageduse 4. astmega). Seepärast tuleb neid helisagedusvôndumistega moduleerida, s. t. amplituudi muuta vastavalt helisagedusvônkumiste amplituudile. Antenni kaudu saadetakse need ruumi ja vôetakse jälle kuskil teise antenniga vastu. Seejärel eraldatakse uuesti kôrgsagedusvônkumistest helisageduslikud vônkumised, mis suunatakse valjuhääldi vooluringi. Elektromagnetlainetel on kôik samad omadused nagu teistelgi lainetel : nad murduvad, peegelduvad, interfereeruvad ja difrageeruvad. Elektromagnetlainete skaala on väga lai ja seega ka nende kasutamine on vôimalik paljudel aladel : 1) raadio-, telesides; raadiolokatsioonis; sides (kosmosega) 2) infrapunakiiri kasut. pimeduses binoklites, vastavates fotoaparaatides 3) nähtava valguse kasutamine 4) ultraviolettkiirguse kasutamine 5) röntgenkiirguse kasutamine 6) ja kiirguste kasutamine Raadiolakatsiooniks nim
a. Valuvaigisteid b. Südame rütmile mõjuvaid ravimeid c. Rahustava toimega ravimeid d. Südame veresooni laiendavaid ravimeid 133 5. Raadioside alused Õpieesmärk Erakorralise meditsiini tehnik: teab kiirabi kasutuses olevate raadiosidevahendite tööpõhimõtet, teab kuidas kasutada vajalikke sidepidamisfunktsioone, teab kuidas õigesti sidet pidada häirekeskuse ja teiste kiirabibrigaadidega. Raadioside põhineb elektromagnetlainetel, mida raadiosaatja tekitab ja antenni kaudu välja saadab, ja raadiovastuvõtja antenni kaudu vastu võtab ning inimkõrvale kuuldavaks heliks või arvutile arusaadavaks andmehulgaks muudab. Kõrgsageduslik raadiolaine ei kanna endas mingit informatsiooni, selle lisamiseks tuleb teda mingil viisil mõjustada (moduleerida). Raadiosides kasutavat lainet kirjeldatakse lainepikkuse (meeter, detsimeeter, sentimeeter) ja sagedusega (herts, sagedamini megaherts – MHz).
annaabi.ee 
