Elektromagnetiline induktsioon kontrolltöö (0)

Elektromagnetiline induktsioon (EMI)



1. Milles seisneb elektromagnetilise induktsiooni nähtus?
EMI nähtus seisneb elektrivoolu tekkimises suletud juhtivast ainest kontuuris
(ahelas) siis, kui muutub magnetvoog ɸ läbi selle kontuuri poolt piiratud pinna.
2. Faraday ́ EMI seadus sõnaliselt ja valemina.
Suletud kontuuris indutseeritud elektromotoorjõud on võrdne miinusmärgilise
kontuuri läbiva magnetvoo muutumise kiirusega: E = - Δɸ/t ,
kus Δɸ on aja t jooksul toimunud magnetvoo muut.
3. Mida tähendab inertsus millegi omadusena?
Sõnasta Lenzi reegel ja oska seda rakendada induktsioonivoolu suuna
määramisel.
Kehade mehaaniline inertsus väljendub kehade omaduses säilitada oma kiirust ja
see
sõltub keha massist. 3.2 Juhtivas suletud kontuuris tekkiv induktsioonivool omab
sellist suunda,
et selle voolu poolt tekitatud magnetvälja voog püüab takistada voolu põhjustanud
magnetvoo muutu.
4. Mis nähtus on eneseinduktsioon? Kuidas väljendub eneseinduktsioon
vooluahela
sulgemisel ja katkestamisel? Kuidas saab halva elektrilise ühendusega
juhtmestik olla tulekahjude põhjuseks?
4.1Ühes vooluga kontuuris indutseeritakse elektromotoorjõud tänu muutuva
tugevusega voolule.
4.2 Kõige suurema kiirusega peaks voolutugevus kontuuris (ahelas) muutuma siis,
kui lüliti abil ahel sulgeda
või katkestada. tegelikult aga kasvab või kahaneb sujuvalt kas suurema või
väiksema kiirusega
sõltuvalt kontuuri omadusest 4.3 Kui juhtmete ühendused on nõrgad, siis vooluahel
võib kontrollimatult katkeda ja
sulguda. Tekkiva sädeluse tulemusena ühenduskohad ja nende läheduses olevad
kehad kuumenevad ning võivad süttida.
5. Sõnasta ja esita valemina EMI seadus eneseinduktsiooni kohta.
Eneseinduktsioonil indutseeritud emj. on võrdeline kontuuris kulgeva voolu tugevuse
muutumise kiirusega.
E =-Δɸ/t=-L·ΔI/t.
6. Mis suurus on induktiivsus ja millest see sõltub? Kuidas on määratletud
induktiivsus 1 henri?
Kontuuri induktiivsus L on kontuuri iseloomustav suurus, mis sõltub kontuuri kujust ja
mõõtmetest.
Lisaks sellele sõltub L ka keskkonnast, milles kontuur asub. 6.2 1 henri on sellise
kontuuri induktiivsus,
milles voolutugevuse muutumise kiirusel 1 amper sekundis indutseeritakse emj. 1
volt.


TRAFO
Trafoks nimetatakse ilma liikuvate osadeta elektrimasinat, mille ülesandeks on
1) pinge ja voolutugevuse suurendamine või vähendamine ja 2) ahelate elektriline (galvaaniline) eraldamine ilma pinget ja voolutugevust muutmata peamiselt elektriohutuse tagamiseks –
eraldustrafod. Trafo koosneb 1) primaarmähisest, mis ühendatakse vahelduvvoolu
allikaga,
2) sekundaarmähisest, millega ühendatakse tarbija, ja
3) ferromagneetilisest ainest südamikust, millele on asetatud nii primaar- kui
sekundaarmähis.
Trafo töötamise füüsikaliseks aluseks on elektromagnetiline induktsioon. Trafodel on
täita oluline ülesanne
elektrienergia ülekandel tekkivate kadude vähendamisel. Trafode kasutegur on
tavatult kõrge –
95-99% sõltuvalt trafo võimsusest. Mida võimsam trafo, seda suurem kasutegur. Voolu toimel juhist eraldunud soojushulk Q on võrdne juhis kulgeva voolu tugevuse ruudu , 𝐼 2 juhi takistuse R ja voolu kulgemise aja t korrutisega: Q = ·R·t, 𝐼 2 Ülekandeliinide takistust R saab valida vastavalt takistuse määratlusele:
R = ρ·l/S.
Liini juhtmete pikkus l, ρ on juhtmete materjali eritakistus.
Kättesaadavust, hinda ja väikest eritakistust arvestades on parimaks materjaliks
osutunud vask.