tugevneda või väheneda. Aju närvirakud tekitavad stimuleerituna elektrienergiat, mis aktiveerivad närve. Neid salvestatakse elektroentsefalogrammi (EEG) abil. Närvid aktiveerivad lihaseid, mis lühenevad ja omakorda liigutavad keha ja stimuleerivad südant, kopse, veresooni, soolte ja näärmete tööd. Kui lihased lühenevad, tekib elektrivool, mida mõõdetakse elektromüogrammiga (EMG). Südametegevuse aktiivsust mõõdetakse elektrokardiogrammiga (EKG). Ajulained normaalsetes tingimustes tekitavad võnkeid 0-20 Hz, eritingimustes kuni 35 Hz. Süda tekitab võnkeimpulsse kuni 225 Hz, lihased aga kuni 250 Hz, sealhulgas peristaltilised lihased võnguvad 3 Hz juures, aga silmaliigutaja lihased 250 Hz, skeletilihased 40-120 Hz vahel.
erutumatu. Inimene seda ise ei tunne üldiselt, küll aga tunneb ta seda kompensatoorset pausi. Blokaad häire erutustekke juhtesüsteemis, kus mingil põhjusel mõnd normaalset impulssi ei teki üldse. Täielik blokaad lõppeb surmaga (sest süda seisab). Osalist blokaadi võib esineda, kus nt. iga kolmas impulss ei pääse edasi vatsakestele. Blokaadi asukoha kindlaks tegemist on kõige parem teostada elektrokardiogrammiga. Fibrillatsioon südame laperdus ja virvendus. So v äga suure sagedusega, ebakorrapärane südame lihase erutusseisund. Fibrillatsiooni korral terve süda enam tervikuna ei suuuda kokku tõmbuda. Erinevad lihaskiud tõmbuvad eri aegadel kokku, see ei võimalda südame lihasel verega täituda. Kasutatakse defibrillaatorit . et rütmi taastada. 6. Elektrokardiograafia. Elektrokardiogrammi kirjeldus. Meetod südame biovoolude registreerimiseks
Südame töös on kolm etappi: kodade töö, vatsakeste töö ja puhkepaus. Kodade kokkutõmbel surutakse veri vatsakestesse. Vatsakeste kokkutõmbel surutakse veri arteritesse. Puhkeolekus on nii kodade kui vatsakeste lihased lõtvunud. Täiskasvanud inimese süda lööb rahuolekus 60-70 korda minutis. Kehalise pingutuse korral lööb süda kuni 150 lööki minutis. Kui organism on treenitud, siis suudab süda rohkem verd ringesse paista ühe löögiga. Südame töötamist iseloomustatakse elektrokardiogrammiga. See graafiline üleskirjutus näitab, millal ja kui suure ulatusega on südame töös kokkutõmbed. Niiviisi saab uurida südame tervislikku seisundit. Südame-veresoonkonna haigused. Maailmas põhjustavad kõige rohkem surmasid südame ja veresoonkonna haigused. Enamlevinud on südamelihase infarkt. Selline haigus tekib siis, kui südant verega varustava veresoones, pärgarteris, tekib ummistus. Ummistuskoha ümbruses sureb osa südamelihasest ja asendub armkoega. Infarkti
saabudes on südamelihas refraktaarseisus st. erutumatu. Inimene seda ise ei tunne üldiselt, küll aga tunneb ta seda kompensatoorset pausi. · Blokaad häire erutustekke juhtesüsteemis, kus mingil põhjusel mõnd normaalset impulssi ei teki üldse. Täielik blokaad lõppeb surmaga (sest süda seisab). Osalist blokaadi võib esineda, kus nt. iga kolmas impulss ei pääse edasi vatsakestele. Blokaadi asukoha kindlaks tegemist on kõige parem teostada elektrokardiogrammiga. · Fibrillatsioon südame laperdus ja virvendus. So v äga suure sagedusega, ebakorrapärane südame lihase erutusseisund. Fibrillatsiooni korral terve süda enam tervikuna ei suuuda kokku tõmbuda. Erinevad lihaskiud tõmbuvad eri aegadel kokku, see ei võimalda südame lihasel verega täituda. Kasutatakse defibrillaatorit . et rütmi taastada. 6. Südametegevuse uurimismeetodid. EKG. Pulss ja selle mõõtmine. Vererõhk ja selle mõõtmine. EKG. EKG- elektrokardiogramm
erutumatu. Inimene seda ise ei tunne üldiselt, küll aga tunneb ta seda kompensatoorset pausi. 5. Blokaad häire erutustekke juhtesüsteemis, kus mingil põhjusel mõnd normaalset impulssi ei teki üldse. Täielik blokaad lõppeb surmaga (sest süda seisab). Osalist blokaadi võib esineda, kus nt. iga kolmas impulss ei pääse edasi vatsakestele. Blokaadi asukoha kindlaks tegemist on kõige parem teostada elektrokardiogrammiga. 6. Fibrillatsioon südame laperdus ja virvendus. So v äga suure sagedusega, ebakorrapärane südame lihase erutusseisund. Fibrillatsiooni korral terve süda enam tervikuna ei suuuda kokku tõmbuda. Erinevad lihaskiud tõmbuvad eri aegadel kokku, see ei võimalda südame lihasel verega täituda. Kasutatakse defibrillaatorit . et rütmi taastada. ELEKTROGARDIOGRAAFIA ja selle kirjeldus (Lk. 46) Meetod südame biovoolude registreerimiseks
annaabi.ee 
