13. Nimetage neuroloogiasse panustanud õpetlasi ning nende tegevust Herman von Helmholtz sõnastas energia jäävuse seaduse. Mõõtis erutuse kiirust närvikoes. Tegeles nii nägemis- kui kuulmismeeltega. Franz Joseph Gall frenoloogiale kaudselt alusepanija aju eri piirkonnad kontrollivad eri funktsioone. Paul Broca kõnekeskus, füüsilise antropoloogia esiletõus. Cesare Lombroso kriminaal-antropoloogia. Ivan Mihailovits Setsenov elektrofüsioloogia. Seletab aju ja närvisüsteemi tööd materialistlikult. Ivan Pavlov näitab, et kõiki füsioloogilisi protsesse kontrollib närvisüsteem. Refleksid koordineerivad olendi suhet keskkonnaga. Charles Sherrington võtab kasutusele sünapsi mõiste. (Keemilist kommunikatsiooni kirjeldas hiljem konna südames Otto Loewi). Camillo Golgi loob värvimismeetodid neuronite värvimiseks. Teeb valesid järeldusi neuronite morfoloogiast.
· Teadlane peab olema veendunud oma teooria ümberlükkamatuses st ta peab kõigepealt püüdma seda ise ümber lükata; · Kvalitatiivne analüüs peab käima kvantitatiivse analüüsi ees; · Karta tuleb teadlasi, kelle töö eesmärk on suunatud (enda) teooriate kinnitamisele, mitte tõe otsinguetele; · Tõde ei pruugi leida, kuid selle osasid küll... 13. Nimetage neuroloogiasse panustanud õpetlasi ning nende tegevust Ivan Setsenov · Elektrofüsioloogia (seletab aju ja närvisüsteemide tööd materialistlikult); · Pidurduse mõiste; · Oletab, et rakus keemilised protsessid. Ivan Pavlov · Näitab oma varastes töödes, et vereringet kontrollib närvisüsteem (so refleksid, tahtele allumatud reageeringud organismi füüsikalis-keemilisele olukorrale). · Tema seedefüsioloogia alased tööd näitavad, et kõiki füsioloogilisi protsesse kontrollib närvisüsteem. · Pavlov annab tingitud refleksi kontseptsiooni
korrapärane impulsside teke ja nende levik. Erutus, mis tekib kusagil kodades või vatsakestes, levib kõigile mitteerutatud lihaskiududele, kuni on müokardi kiud viimseni erutusest haaratud. Kõrvalekaldeid südame rütmis nimetatakse arütmiateks. Arütmiad on küllaltki sagedased nii tervete kui südamehaigust põdevate inimeste seas. Südame rütmihäirete ehk arütmiate põhjuseks on muudatus kas impulsi tekkes, impulsi juhtivuses või mõlemas. 1.Südame elektrofüsioloogia Südame juhtesüsteemi spetsialiseerunud rakud on võimelised tekitama aktsioonipotentsiaale depolariseerides iseennast rütmiliselt ja korduvalt lävepotentsiaalini. Läve juures tekivat ja iseeneslikult edasi arenevat membraani laengu kahanemist nimetatakse erutuseks. Järelikult erutused, mis on südame rütmiliste pulsatsioonide vallandajateks, tekkivad südames eneses. Seda omadust nimetatakse automatismiks. Neid spetsialiseerunud rakke, mis omavad
- Keemilise ülekande käivitumine Neurofüsioloogia ja -keemia Sünaptiline ülekanne (keemilised sünapsid, elektrilised sünapsid) Ravimid toimetavad nendega - Monoamiinid (seratoniin, dopamiini jne) - Retseptorid Psühhoneuroendokriin…. Hüpotalamus ja neerupealiste süsteem Kortisool veres tekitab stressi, stressihormoonid Närvi ja immuunsüsteemi interaktsioonid - Tsütokiinid (rakutapjad) Neurogeneetika Pärilikkuse osa psüühikahäirete tekkes Elektrofüsioloogia EEG häired mitmete psüühikahäirete korral (epilepsia) Kronobioloogia Meie tegevused on rütmilised (ühel ajal ärkame, ühel ajal lähme magama) - Unehäired - Unestruktuuri muutumine Elusündmused ja psüühikahäired - PTSD - Pidevad valikud ja ebakindlus - depressioon Psühholoogilised teooriad Kognitiivne areng – Piaget - Ühel hetkel on teistel õigus mitte ainult endal Kiindumusteeoria – Bowlby
ravimikogused väikesed. See õpetus mõnel juhul pole hea näiteks kui jutt nakkushaigustest või juhtumid, millede ravimisega (sekkumisega) ei tohiks viivitada. Homöopaadid taaselustasid Paracelsuse signatuuride õpetuse, väitsid ka, et kroonilised haigused tekivad allasurutud ihade tulemusel ning ütlesid, et raviainete efektiivsus suureneb dooside vähenedes. Luigi Galvani (1737-1798) ja Alessandro Volta (1747-1827) olid elektrofüsioloogia pioneerid (hakkasid mh õõnestama vitalismi aluseid). Galvani rääkis nn biovooludest, mis tekkinuksid ajus ja liikunuksid närvide kaudu organismi mööda laiali. Tekkis kiusatus seletada nähtusi organismis avastatud elektriliste nähtustega. Vastavalt siis 28 vajaduse korral ka ravi. Antud pinnal tekkisid igasugu omaaegsed moevoolud ravis nt mesmerism. Oluline tähis meditsiiniajaloos 18. sajandil on rõugepaneku vaktsineerimise,
annaabi.ee 
