Elektrivool on elektrilaengute korrastatud liikumine läbi mingi keskkonna. Kui inimese keha satub voolu alla, on ta elektrijuht. Kui elektrivool läbib inimkeha, toimuvad seal keerulised biofüüsikalised protsessid.Elektrivool avaldab inimese kehale läbimisel termilist, elektrolüütilist ja bioloogilist toimet.Kuna meil on kolm erinevaid tüüpi , kuidas võib elektrivool avaldada inimese kehale , siis nad ka avalduvad erinevalt näiteks soojuslik toime avaldub põletustes, vere temperatuuri tõusus, südame, peaaju ja närvide ülekuumenemises , aga elektrolüütiline toime avaldub vere ja koevedelike lagundamises ja bioloogiline toime - elektrivool lõhub normaalseid talitlusprotsesse, põhjustab näiteks närvisüsteemis muutusi (halvatust).[1] Oluline on ka see, et elektrivoolu toime inimorganismile sõltub voole iseloomust : alalisvool ja vahelduvvool mõjutavad organismi osasid erinevalt. Alalisvooluga kokkupuude on tavaliselt ohutum kui vahelduvvool...
Maailma suurim päikeseelektrijaam Serpa alustas tööd 2007 aasta Portugalis ja päikese paneelide pindaala on 60 hektarit. Tuuleelektrijaam siin muundatakse tuule kineetilist energiat elektrienergiaks, need elektrijaamad õigustavad ennast kohtades kus on küllaldaselt tuuliseid ilmasi ja puuduvad elektriliinid ( poolkõrbed, arktilised piirkonnad, stepid). Otsemuundusega elektrijaamades toimub elektrienergia tootmine ilma soojusjõu masinate vahenduseta. Elektrivigastuste põhjused Kui inimene puudutab pingestatud või rikketõttu pinge alla sattunud osi, tekib läbi keha rikkevool, miss isegi väga väikesel väärtusel võib osutuda ohtlikuks. Vool läbi inimese keha on määratud puutepingega ja inimese keha takistusega, mis ei ole püsiv suurus, vaid oleneb puutepingest, voolu liigist ja sagedusest. Inimkeha takistus sõltub inimese füüsilisest seisundist ja ulatub organismi normaalolekus mõnekümne tuhande ohmini, eriti ebasoodsatel
paigaldustööd on sooritatud standardi nõuete kohaselt. Omaduste ühilduvus tuleb välja selgitada need elektriseadmete omadused mis võivad mõjuda kahjustavalt muudele elektriseadmetele voi muudele süsteemidele voi mis võivad häirida elektritoidet. Kahjulikult võivad toimida muuhulgas : 1.transient liigpinged 2.kiired koormusmuutused 3.käivitusvoolud 4.voolu kõrgemad harmoonilised 5.alalisvoolu tagasiside 6.kõrgsagedusväljad 7.rikkevoolud 8.puudulik maandamine 24.11.2015 Elektrivigastuste vältimine Elektrivigastuste põhjusteks on : 1.Pingestatud elektriajaga isoleerimata osa –paljasjuhtmete ,elektrimasinate ,lülitite,lambipesade,kaitsmete ja teiste aparaatide ning seadmete ja kontaktide puudutamine. 2.Normaalselt pingestamata kui isolatsiooni vigastuste tõttu pinge alla sattunud elektriseadmete osade nt elektrimootori korpuse puudutamine. 3.Elektriseadmete osadeks mitte olevate ,juhuslikult pinge alla sattunud elektrit
Töö eesmärk 1. Teadmiste omandamine elektriohutusest ja seda mõjutavatest teguritest. 2. Õppida tundma elektriseadmete ohutusele esitatavaid nõudeid. 3. Isolatsiooni- ja maandustakistuse mõõtmise metoodika omandamine. Tööks vajalikud vahendid Meger, maandusmõõtur, ühendusjuhtmed ja mõõdetavad seadmed. Üldosa Elektrivigastuse all mõistetakse elektrivoolu ettenägematul toimel inimese organismis tekkinud kahjustusi. Elektrivigastuste peamisteks põhjusteks võivad olla: 1. Tehnilised põhjused (isolatsiooni vigastused rikete tagajärjel, elektriseadmete tehnilised 2. rikked, maanduse katkemine jne). 3. Süsteemi ja korra puudumine elektriseadmete kasutamisel. 4. Ohutustehnika nõuetest mittekinnipidamine, hooletus. 5. Mitteteadlikkus. 6. Inimesele ja loomale võib mõju avaldada nii puutepinge kui ka sammupinge. UP
Tööruumide liigitus elektriohtlikkuse järgi 1.ohtlikud- ruumis on voolujuhtiv tolm või niiskust üle 75%, voolu hästijuhtiv põrand: metall, muld, raudbetoon, tellis või muu seesugune põrand, kõrge temperatuur- üle 30C, võimalus puudutada maaga ühenduses olevaid seadmeid. 2. eritiohtlikud- ruumis on eriti suur niiskus ligi 100%, keemiliselt aktiivne keskkond, kahe või enama ohtlikuse tunnuse esinemine üheaegselt. 3. väheohtlikud- ruumid, kus puuduvad ohtlikkuse tunnused. Elektrivigastuste vältimine Elektrilöögi vastase kaitse põhireegel: 1. ohtlike pingestatud osi ei tohi saada puudutada. 2. puute võimalikud juhtivad osad ei tohi olla ohtliku pinge all. Inimene võib saada elektrilöögi: otsepuutel, kaudpuutel. Elektrilöögi kaitse otsepuute eest Otsepuute kaitsega püütakse saavutada, et inimene või loom ei saaks juhuslikult puudutada lektriseadmete pingestatud osi. See tagastakse eeskätt pingestatud osade isoleerimise teel.
annaabi.ee 
