läbinud valguse intensiivsus ja I0 analüsaatorile langenud valguse intensiivsus. Käesolevas töös on nii polarisaatoriks kui analüsaatorks Polaroid. Polarisaatorit läbinud valguse elektrivektori võnkumine toimub polarisaatori tsandis. Analüsaator laseb läbi temale langenud polariseeritud valguse elektrivektori selle komponendi Ea , mis on analüsaaoti tasandis , s. o. Ea = Ep cos , kus on polaroidide polarisatsioonitasandite vaheline nurk , Ep analüsaatorile langenud valguse elektrivektor. Nurk on ühtlasi võrdne polaroidide peatasandite vahelise nurgaga. Valgusallikast O tulev valgus , läbinud Polaroidi P (polarisaator) , langeb polaroidile A (analüsaator). Polaroidi A läbinud valgus langeb fotoelemendile F , mille fotovoolu tugevus If on võrdeline fotoelemendile langenud valguse intensiivsusega. Mirkoampermeetriga A mõõdetakse fotovoolu tugevust If Cos2
vahega kõrvutist pilti – üks parema ning teine vasaku silma jaoks. Televisiooni kasutaja vaatleb pilte aga läbi stereoskoopilise vaatlusvahendiga, milles on kaks pilte üheks „sulandavat“ prismat. 1929-1932 lasi patendeerida ja arendas Edwin H. Land polariseeritud materjali (ingl.k polarising sheet). Nitrotselluloosi polümeeri on kindlas suunas „rivistatud“ kristallid. Kinoekraanil on samaaegselt kaks eri polarisatsiooniga pilti. Valguse polarisatsioon tähendab seda, et elektrivektor võngub kindlal polarisatsioonitasandil, ehk tal on oma levimissuund ja võnkesiht. Polariseeritud (prilliklaasi) pind laseb läbi vaid neid elektrivektoreid, mis asuvad samal polarisatsioonitasandil. Sellega saavutatakse efekt, et üks silm näeb ühte vaadet ning teine silm teist, neist ruumilise pildi moodustab juba meie aju, nagu tavaolukordadeski. Paraku oli tol ajal selle tehnoloogia kasutamine liialt kulukas ning paljud kinod ei suutnud seda endale võimaldada
Trafo põhiosad on mähised ja südamik. Üldine energia ülekande reegel: Energiat tuleb üle kanda nii kõrge pingega ja nii madala vooluga kui võimalik. ELEKTROMAGNET LAINED JA OPTIKA, 14)ELEKTROMAGNETLAINED JA GEOMEETRILINE OPTIKA Elektromagnetlaine on elektri- ja magnetväljade häirituse levik ruumis. Elektromagnetlaines ei võngu levimisel mingi keskkond · Järelikult ei vaja levimiseks keskkonda (levib ka vaakumis) § EM-laines võnguvad elektrivektor ja magnetvektor tasandites, mis on risti omavahel ja samas faasis, ja risti ka laine levimise suunaga (seega EM-laine on ristlaine) · Levib vaakumis valguse kiirusega, ca 3×108 m/s EM- KIIRGUSTE LIIGITUS: Infrapuna"valgust" kiirgavad kõik kuumad kehad tajume infravalgust soojusena § Soojusdetektorid § Öönägemine. VALGUSE DUALISM, KAKSTEOORIAT: Laineteooria 1678.a. tuli prantsuse akadeemik Christiaan Huygens välja
Koosneb kahest mähisest, mis parems omavahelise magnetilise sidestuse tagamiseks on paigutaud ühisele ferromagnetilisele südamikule. Muudnatav vahelduvvvool primaatmähisesse, millest see siirub sekundaarmähisesse vastastikuse induktsiooni vahendusel. Pinge suuruse määrab mähiste keerdude arvu suhe. Elektromagnetlaine on elektri-ja magnetväljade häirituse levik ruumis. Levimiel ei võngu minig keskkond, st ei vaja keskkonda(levib ka vaakumis) EM-laines väguvad elektrivektor ja magnetvektor tasandites, mis on omavahel risti ja samas faasis, ja risti ka laine levimise suunaga, st EM laine on ristlaine. Magnet ja elektriväli summutavad teineteist neis ruumipiirkondades, kus väljad on juba olemas. Vaakumis levib kiirjuseda ca 3*108m/s.EM lained peegelduvad metallpindadelt, sest elektriväli ei suuda tungida elektrit juhtivsse kehadesse. Emlained difrageeruvad ja interfeeruvad. Em laine levimiskiirues oleneb keskkonnas. v=λf
lugeda 3 mõju tühiselt väikeseks. 33 4.7 Rakendus: Rayleigh hajumise konfokaalsel detekteerimisel põhinev klaasi pingete mõõtmise meetod Pingete mõõtmiseks kasutatakse faasimodulatsiooni meetodit: Valguse faasimodulatsioon tekib pöörleva /2-plaadi (poollaineplaadi) ja liikumatu /4- plaadi (veerandlaineplaadi) läbimisel. /2-plaadi pööramine mistahes nurga võrra põhjustab plaati läbiva kiirguse elektrivektori pöördumise. Elektrivektor pöördub kaks korda kiiremini, kui pöördub /2-plaadi peatelg. Tulemuseks on /4-plaadile langeva kiire elektrivektor alati erineva nurga all. /4-plaadist väljuva kiire polarisatsiooni olek on määratud talle peale langeva valguse elektrivektori nurgaga /4-plaadi peatelje suhtes Faasimodulatsiooni aparatuur 34 Faasimodulatsiooni meetod põhineb kahe lähestikku asetsevat punkti x1 ja x 2 läbivate
Intensiivsus on määratud elementaarlainete liitumise tulemusega, mis. oleneb omakorda liituvate lainete faaside vahest või käiguvahest. Faasivahe näitab liituvate lainete faaside erinevust, mille määrab käiguvahe . Käiguvahe on võrdne lainete poolt kohtumispunktini läbitud teepikkuste vahega. Valguse lainelist olemust tõestab ka polarisatsioon. Valgust nimetatakse polariseerituks, kui selle elektrivektor võngub ühes kindlas tasandis. Fotoefekt seisneb vabade elektronide ainest väljalöömises valguskvandi toimel. Seda saab näidata elektroskoobiga ühendatud Zn-plaadi valgustamisega. Kui plaat laadida negatiivselt ja seda valgustada Hg-lambi valgusega, siis laeng kaob. Positiivse laengu korral ei kao. See fakt tõestab, et välja lüüakse negatiivse laenguga osakesi, milleks saavad olla ainult elektronid. Kui valguse teele asetada klaasitükk, siis fotoefekti ei esine. Järelikult
jõujooned tihedamalt. Joonte tihedus: E= 1/(40)*q/r². Elektrivälja jõujooned algavad positiivsetel laengutel ja lõpevad negatiivsetel (või suunduvad lõpmatusse). Need jõujooned on kõverad, millele elektrivektor E on igas punktis puutujaks. Homogeenne elektriväli tugevus igas ruumipunktis nii suunalt kui suuruselt ühesugune. 1.2 Elektrostaatilise välja tugevus ja selle Juhtivast ainest graafiline kujutamine keha elektriväljas: