muutusi ei võimalda. 1joonis1 soojus 4 5 Automaatika jagunemine 2joonis2 jagunemine Automaatika kasutamisel on peamised eesmärgid: Mugavus Kokkuhoid Turvalisus Millised on tänapäeval peamised automaatika võimalused? Kuidas neid oma kodus rakendada saab? Vaatame lähemalt: Küttesüsteem Ventilatsiooni ja jahutussüsteem Elektrivalguse optimaalne kasutamine Loomuliku valgustuste juhtimine Valvesüsteemid, simulatsioonid, ohutus 5 6 Automaatika terminid 1tabel1terminid 2tabel2 ühendused 6 7 Kokkuvõte Automaatika teeb meie elu palju lihtsamaks ja see on fakt.Tänu sellele me saame teha palju asju nii et me ei pea füüsiliselt pingutama see tähendab, et me
millest hiljem sai eeskuju mitmete modernsete uurimiskeskuste loomiseks. Ka seda peetakse Edisoni suureks leiutiseks. Tema esimeseks suureks leiutiseks Menlo Parkis oli õhuke fooliumplaadimängija. Esimene masin, mis suutis lindistada ning reprodutseerida heli. Sellest saab alguse ka Thomas Edisoni rahvusvaheline kuuslsus. Järgmiseks võttis Edison ette oma suurima väljakutse arendada välja praktiline hõõguv elektri valgus. Tema lõplik saavutus ei olnud ainult elektrivalguse leiutamine, vaid kogu süsteemi välja arendamine praktiliseks, turvaliseks ning ökonoomseks koduseks tarbeks. Pärast pooltteist aastat tööd oli edu saavutatud hõõglamp karboniseeritud hõõgniidiga põles 13.5 tundi. Peale elektritööstuse rajamist, suundus ta taas fonograafidega tegelema, arendades ning tootes neid nii koduseks kui ka ettevõtluse tarbeks. Muutes plaadimängija praktiliseks, lõi ning rajas teed salvestamistööstusele.
efektiivsust. Sel perioodil ta ka abiellus ning lõi pere. Tema esimeseks suureks leiutiseks Menlo Parkis oli õhuke fooliumplaadimängija. Masin, mis suudab lindistada ning reprodutseerida heli. Sellest saab alguse ka Thomas Edisoni rahvusvaheline kuulsus. Järgmiseks võttis Edison ette oma suurima väljakutse arendada välja praktiline hõõguv elektri valgus. Tema lõplik saavutus ei olnud ainult elektrivalguse leiutamine, vaid kogu süsteemi välja arendamine praktiliseks, turvaliseks ning koduseks tarbeks. Pärast pooltteist aastat tööd oli edu saavutatud hõõglamp karboniseeritud hõõgniidiga põles 13.5 tundi. Peale elektritööstuse rajamist, suundus ta taas fonograafidega tegelema, arendades ning tootes neid nii koduseks kui ka ettevõtluse tarbeks. Muutes plaadimängija praktiliseks, lõi ning rajas teed salvestamistööstusele.
ka alumise korruse koridori. Kanalisatsioonivõrguga ühendati eeslinnades üksnes õuel asuv lampkast. Enne seda oli must vesi viidud õuenurka solgiauku. Siseviimistluselt olid tööstusasulate tööliskorterid üsna sarnased: tubade lagi altpoolt laudadega üle löömata, seinad krohvitud ja lubjatud, põrandad värvimata. Üldiseks muutusid tapeetimine ja põrandate värvimine alles 1920. aastail. Elamuruume valgustas pimedal ajal petrooleumlamp. Elektrivalguse said tööstusasulate korterid enamast esimese maailmasõja paiku. Korterite sisustus Töölispere valdavalt ühest väikesest ruumist koosneva korteri sisustus oli lihtne ja napp, algselt omaaegse talutoa sisustuse lähedane (põhiesemed voodi, laud, tool, kirst ja riiul, ka toidukapp). Uus keskkond ja aeg tõid muudatusi. Leviva üldeuroopaliku mööblimoe mõjul püüdis ka töölispere jõudumööda muretseda uusi ajakohaseid esemeid.
Suuresti on kannustanud füüsika arengut elektronarvutite tulek, võimaldades: kompuuterkatseid, protsesside modelleerimist ning simuleerimist (pahamaiguline sõna, kuid paremat esialgu pole). (4) 4 2.FÜÜSIKA OLULISUS Füüsika on tehnika, inseneeria alus (rakendusfüüsika). Teiselt poolt annab tehnika füüsikale järjest uusi uurimisriistu. Ei tohiks unustada sedagi, et füüsikale üle tehnika võlgneme ka enamiku olmemugavustest, elektrivalguse ja -kütte, elektripliidid, raadio ja televisiooni, kaugside, mobiiltelefonid. Kuid teisalt kui tõesti peaksid realiseeruma kõige mustemad stsenaariumid, siis võlgneme füüsikale ju ka tuumapommid, tuumatalve, tuumajaamade katastroofidki. Kuid mõelgem veel: ka tuli põhjustab tohutuid materiaalseid ja paraku ka inimkaotusi. Vaevalt aga nõustuks tänapäeval keegi tagasi pöörduma koopainimese eelsesse, korilusajastusse ning tule kasutamisest loobuma
Teraviljasaaduste kaudu võib mürk sattuda inimese organismi ning põhjustada mürgistuse. Mürgistus võib tekitada veresoonte kahjustusi, krampe. Tungaltera mürgistuse vältimiseks tuleb jahutööstuses rakendada süstemaatiliselt laboratoorset kontrolli. Tungalteramürgistust esineb harva. Solaniinimürgistus Solaniin on mürgine aine, mida sisaldub roheliseks tõmbunud kartulis, kartuli idudes ja rohelistes tomatites. Rohekaks ei tõmbu kartul mitte ainult päikese, vaid ka elektrivalguse mõjul hoidlas või poes. Maitselt on sellised kartulid kibedad. Kaupluses tuleks vaadata, et kartul ei jääks kauaks seisma, need tuleb vahepeal katta valguse eest ja roheliseks tõmbunud kartulid tuleb müügilt kõrvaldada. Kartulid tuleb hoolikalt idudest puhastada, lõigata ära rohelised kohad. Kuumutamisel mürgine aine solaniin ei lagune, nii et roheline kartul on mürgine ka pärast keetmist. Solaniin mõjub närvisüsteemile, võib põhjustada kõhuvalu, hiljem ka peavalu ja
aastani töötas Võrus kutseline teater. Võrulane on ikka pidanud lugu ühistegevusest, harrastanud laulu, tantsu, pillimängu. 1926.a. oli Võrus 9 raamatukogu, ilmus 2 ajalehte, mitmesuguseid seltse ja ühinguid oli 36. XIX sajandil ja XX sajandi esikümnendeil arenes majanduselu Võrus nagu väikelinnades ikka, kus võimalusi on ahtamalt, aga ka vajadused on väiksemad. 1889.a. sai Võru raudteeühenduse Riia ja Pihkvaga, 1899.a. peeti esimene telefonikõne Tartuga, 1915.a. sai Võru elektrivalguse. 1926.a. oli Võrus 31 tööstusettevõtet, 79 käsitöökoda, 5 panka, 4 võõrastemaja ja restorani, 3 sauna, 148 kaubandusettevõtet. 1940.a. elas Võrus 6600 inimest. Nõukogude perioodil hakati Võru linna rajama suurettevõtteid - mööblivabrik, gaasianalüsaatorite tehas, piimatoodete kombinaat, ehitusettevõtted, jalatsivabrik jt. Võru linna elanikkond suurenes 18 000 inimeseni. Ehitati mitu uut paneelelamurajooni
ühistegevusest, harrastanud laulu, tantsu, pillimängu. 1926.a. oli Võrus 9 raamatukogu, ilmus 2 ajalehte, mitmesuguseid seltse ja ühinguid oli 36. XIX sajandil ja XX sajandi esikümnendeil arenes majanduselu Võrus nagu väikelinnades ikka, kus võimalusi on ahtamalt, aga ka vajadused on väiksemad. 1889.a. sai Võru raudteeühenduse Riia ja Pihkvaga, 1899.a. peeti esimene telefonikõne Tartuga, 1915.a. sai Võru elektrivalguse. 1926.a. oli Võrus 31 tööstusettevõtet, 79 käsitöökoda, 5 panka, 4 võõrastemaja ja restorani, 3 sauna, 148 kaubandusettevõtet. 1940.a. elas Võrus 6600 inimest. Nõukogude perioodil hakati Võru linna rajama suurettevõtteid - mööblivabrik, gaasianalüsaatorite tehas, piimatoodete kombinaat, ehitusettevõtted, jalatsivabrik jt. Võru linna elanikkond suurenes 18 000 inimeseni. Ehitati mitu uut
flower), ja lõpuks spiraalseks liiliaks, nagu Merlini maagias, valguse, värvi, ülevoolavuse nõidus ... Ma olin võlutud, vaimustatud ... Ta muutis end publiku silme all tuhandeks värviliseks kujundiks. Uskumatu. Kordumatu ja kirjeldamatu." Ühe luuletaja sõnade järgi oli tema tants lõputute metamorfooside ime. Ta tõestas, et naine võib tahtmise korral muutuda universumiks : ta oli lill, puu tuules, muutlik pilv, hiiglaslik liblikas. Kujutamaks alles hiljuti leiutatud elektrivalguse värvimängu trükkisid mõned kunstnikud Loïe Fulleri plakateid erinevates värvikombinatsioonides. Henri Sauvage (1873 1932) esitles 1900. aasta Pariisi maailmanäitusel Fullerile pühendatud teatrihoone kavandeid. Fassaad oli dekoreeritud lainetavate võrkudega ja kogu kavandit kroonis Fulleri tantsiv figuur. Fulleri populaarsus kunstnike seas on osalt tänu võlgu asjaolule, et tantsu ajal tema keerlev rõivastus meenutas juugendkunstnike armastatud muutlikke, voolavaid arabeske.
annaabi.ee 
