TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Raivo Teemets ELEKTRIPAIGALDISED 1.3 Elektriskeemide tingmärgid Elektriskeemide rahvusvahelised tingmärgid on kättesaadavalt esitatud Eesti standardisarjas EVS-EN 60617, mis ilmus aastal 2000 ja koosneb järgmistest standarditest: EVS-EN 60617-2:2000 Märgielemendid, omadusmärgid ja muud üldkasutatavad märgid EVS-EN 60617-3:2000 Juhid ja ühenduselemendid EVS-EN 60617-4:2000 Passiivkomponendid EVS-EN 60617-5:2000 Pooljuhtkomponendid ja elektronlambid EVS-EN 60617-6:2000 Elektrienergia tootmine ja muundamine
PRO-DIAGS Elektriskeemide lugemine 2007 2 & ProDiags Elektriskeemide lugemine Autovalmistajad kasutavad elektriskeemide esitamiseks erinevaid mooduseid. Järgnevalt vaatleme neist kahte raskemini loetavat: lint- ja aadressmeetodit. Lintmeetodil sarnaneb elektriskeemi kujutamine paljuski koolis füüsika ja elektrotehnika tunnis kasutavale meetodile kuid elektriseadiste rohkuse tõttu on aku pluss- ja miinusjuhtmed viidud joonise üla- ja alaserva. Lintmeetod on hästi sobilik sõidukitel, millel paljud elektrilised lisaseadmed komplekteeritakse vastavalt kliendi soovile.
ELEKTRITINGMÄRGID Koostaja: Raivo PÜTSEP TALLINN 2006 SISUJUHT 1. ELEKTRISKEEMIDEST ........................................................................................................................................ 3 2. ELEKTRISKEEMIDE LIIGITUS...........................................................................................................................3 2. ELEKTRISKEEMIDE TINGMÄRKIDE MÄÄRATLUSED.................................................................................4 3. ÜLDTINGMÄRGID................................................................................................................................................6 4. JUHTMED, KAABLID JA LIINID .........................................................................................................................6 5. ÜHENDUSED JA KLEMMID. MAANDUS JA POTENSIAALI- ÜHTLUSTUS.............
juhtmed, mõõteriistad, takistid, akud ja palju muid. Vähem kogenenud õpilased saavad lahendada ülesandeid mis on tootja kooli versioonile sellest programmist kaasa pannud.. Nende hulgas on nii küsimusi kui ka pikemat lahendust nõudvad ülesanded. Programmiga on kaasas ,,Sci-Clopedia" mis õpetab õpilastele elektrifüüsikat ja sisaldab palju artikleid elektrist. Hariduslik väärtus Virtual Labs: Electricity aitab õpilastel avastada elektriskeemide põhi tõdesid, elektriseadmete tööpõhimõtteid ja ülesandeid, võtteid kuidas üht või teist seadet kasutada näiteks transistoreid, kondensaatoreid kaitsmeid, õpetab elektrit skeemis juhtima . Õpilased saavad programmi kasutades selgeks ka pinge, takistuse ja võimsuse põhitõed. Õpilased mõtlevad Ohmi ja Kirchoffi seadustele samal ajal elektri ohutust ja loogikat õppides. Õpilased saavad kõik selle selgeks Virtual Labs: Electricity abiga enne kui nad
Kui parimatel elektrolüütkondensaatoritel on RC millisekundi suurusjärgus, siis superkondensaatoril on RC vahemikus 0,5 kuni 10 sekundit, sõltuvalt kasutatavatest komponentidest. 2.12 Ostsilloskoop Ostsilloskoop on mõõteriist ajas muutuvate suuruste kuju vaatlemiseks ja parameetrite mõõtmiseks. Kujutis moodustatakse uuritava suuruse hetkväärtustest moodustatud joone elektronkiirega kuvamise teel. Joonis 4. Ostsilloskoop 2.13 Elektriskeemid Elektriskeemide lugemise oskusel on keskne osa veaotsingul ja lisaseadiste paigaldamisel. Eri autovalmistajate või väljaandjate skeemid erinevad teostuselt omavahel siiski üpris palju. Skeem tuleb endale selgeks teha juba veaotsingu alguses, sest ainult sel teel saab luua tervikpildi varem tundmatust süsteemist ja selle osadest. Elektriskeemide tingmärkide ja klemmitähiste standardeid on mitu. Kuid autovalmistajad kipuvad remondikäsiraamatute
Sidejuhtmed ja kaablid Elektriskeemide ja seadmete ühendamiseks kasutatakse juhtmeid ja kaableid, millised koosnevad soontest. · Soon on isoleermaterjaliga kaetud kaetud elektrijuht. · Juhtme moodustavad üks või mitu ühises kestas olevad soont. · Kaablis on sooned ümbritsetud hermeetilise mantliga, mis kaitseb sooni ja isolatsiooni väliste müjude eest. Kaablisoon on kas ühe- või paljukiuline. Ühekiulise soonega kaablid on mõeldud kohtkindlaks paigaldamiseks, nad ei talu mitmekordset painutamist
omavad mitmekordset isolatsiooni . Õhullinide juhtmed on enamasti ilma isolatsioonita . Elektriskeem on kokkuleppeliste tingmärkidega joonis , mis annab ülevaate vooluahela üksikosade (=komppnentide ) omavahelisest ühendusest . Kolme juhi hargnemine , kui juhtmete lõikumispunktis pole täppi , ss ei ole juhtmed lõikumispunktis kokku ühendatud . Lisaks võib vooluahel sisaldada ka releesid andureid mõõturiistu ja muid elemenete . Näited lihtsate elektriskeemide kohta : Lihtne vooluahel Vooluahelat võib vaadelda koosnevana kahest osast : -sisemine osa ehk siseahel , milleks on toiteallikas -välimine osa ehk välisahel , mille moodustavad ülejäänud elemendid (tarvitid , lülitid , ühendusjuhtmed jne ) Küsimused ja ülesanded 1.on kaks samast ainest juhet . Üks on teisest kaks korda pikem , kuid ka kaks korda väiksem rustlõike pindalaga . Kas juhtmete takistused on erinevad ? Kui on , ss mitu korda
:::iįi::::l: :::*:::,: ü:;::l:I ::::::i::.lr itli'j:j:'i ü:i.:L+ i:tiliįĪ {jJi:iŅ i:iri:ii* l*i.t* lili:i:iŠ s.:}liĮs iffi i.ļļi.įļiš iiiļiļtN .ii]i:Ņ illilĮ ::i::į::iį; {tt}įi iļĮĮ:::;į ::1:i::.:ļi ļĮļ:iiit :::i:ii.Ņ Į$:įtI *tti iii.ffii ļliĖįi :įĮr 55 l:ifi!! ļ::iĖ}: ffi t itr įiį}i #; iļ # :įā įļĖį: TJ#i l:įt'į: l:ilE: oluline termin elektriskeemide oleku kĘeldamiseį on ka avatud ja suĮefud elektriahel (vr. Sele 33 ). f i--r -L I Tļ ļ t L__9 a. b. Sele 33 - Avarud (a) ja sulerud (b) elektriahel
ümberlülitamisi) paigaldatakse tavaliselt võimsuslüliti ka generaatoripingele. See skeem võimaldab toita energiaploki omatarvet ka ploki käivitamisel ja seiskamisel. Selline skeem esitab väga kõrgeid nõudmisi generaatoripingelisele võimsuslülitile. (näit. 500MW generaatori korral võimsuslüliti nimivool on 20kA ja lahutusvool 160kA) Tänapäeval on generaatorite ahelates levinud õhk-, õli- ja SF6-lülitid. Elektrijaamade elektriskeemide puhul pööratakse erilist tähelepanu generaatori ja plokitrafo vahelise ühenduse töökindlusele. Selleks kasutatakse tänapäeval vaid voolujuhte. 11.Soojuselektrijaamade omatarve ja omatarbe reguleerimine Soojuselektrijaamade elektriline omatarve sõltub: jaama tüübist; kütusest; kütuse põletamise tehnoloogiast; auru parameetritest; auruturbiini tüübist ja võimsusest; turboajamite kasutamisest. Tänapäeva soojuselektrijaamade elektriline omatarve on: söejaamades 6-7,5% ,
muutumisel. Samamoodi saab kasutada elektrimootori voolu, emj ja kiiruse muutust elektriajami elektrilise pidurduse juhtimiseks, fikseerides kiiruse või emj vähenemise nulliks või mootori voolu vähenemise mingi kindla väärtuseni vastulülituspidurdusel või nulliks dünaamilisel pidurdusel. Seega saab kasutada ka pidurduse juhtimisel samu juhtimis- põhimõtteid kui käivituse juhtimisel. Elektriajami käivituse ja pidurdamise juhtimispõhimõtteid realiseeritakse vastavate elektriskeemide tüüpsõlmede abil. Elektriajamite juhtimisel ei saa piirduda ainult nende käivitamise, pidurdamise või reversseerimise automatiseerimisega. Elektriajami ülesandeks on mingi tehnoloogilise protsessi normaalse kulgemise kindlustamine ja seega tuleb sageli juhtida tema tööd sõltuvalt tehnoloogilist protsessi iseloomustavatest suurustest nagu näiteks võimsusest, momendist, temperatuurist, rõhust, nivoost, töödeldava detaili mõõtmetest, sooritatud operatsioonide arvust jne.
annaabi.ee 
