**AC Mootorid ehk vahelduvvoolu mootorid.** AC tähistab vahelduvvoolu ja on meetod energia ülekandmiseks akust elektrimootorile ja tema komponentidele (vahelduvvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutub). Vahelduvvoolu mootor on seade, mis muudab vahelduvvoolu energia mehaaniliseks pöörlevaks energiaks. Masinaosade koostöö ja energia muundamine toimub magnetvälja kaudu,mis toimub koostöötavate osade vahelises ruumis, enamasti õhupilus. Energia muundamine elektrimasinas on paratamatult seotud kadudega. Kaod tekivad: 1. Vasesekadu (voolu kulgemisel läbi mähise juhtme, kus tekib mittesoovitav soojus) 2. Teraseskadu (magnetsüdamikus ajaliselt muutuva magnetvälja toimel hüstereesist ja pöörisvooludest tekkiva soojusena) 3. Ventilatsioonikadu (masinaosade ja õhu vahelisest hõõrdest) 4. Hõõrdekadu (hõõrdest laagrites) Vahelduvvoolu mootorid jagunevad tööpõhimõtte järgi: 1. Sünkroonmo...
..........................................................3 Ajalugu................................................................3-6 Kokkuvõte..............................................................7 Kasutatud materjal................................................7 Lisa.........................................................................7 Sissejuhatus Selles uurmises üritan teieni tuua autode arengu. Siin saab teada erinevatest aurumootoritest, elektrimootoritest ja bensiinimootoritest. Siin leiab infot selle kohta kuidas selline sõna nagu auto tekkis, kes ja kus leiutas esimese auto, kus hakkasid need autod levima ja mida arvas rahvas sellisest uuest liigist transpordist. Etümoloogia Sõna auto on lühend sõnale automobiil, mis tuleb Prantsuse sõnast automobile, mis omakorda tuleneb Vana-Kreeka sõnast (autós, "ise") ja Ladina sõnast mobilis (,,liikuv"); mis tähendab seda, et sõiduk liigub ise.
hirmutada - mrtsikditamine, peale seda tusis kolhoosidesse linud inimeste arv mrgatavalt. 2. Industrialiseerimine ehk rasketstuse eelisarendamine - 1) Plevkivi kaevandamine Ida-Eestis, massiehitus algas ja kergetstus (Volta tehas Tallinnas). 2) Phjustas selle, et toodi sisse vga palju vrtliseid ja Kohtla- Jrve ning Sillame olid kinnised linnad. 3) Eesti jaoks olid need ettevtted liiga suured ja tekkisid keeleprobleemid. 4) (Volta tootis 10% NSV elektrimootoritest). 3. Plaanimajandus ehk ksumajandus - 1) Plaanid tulid Moskvast - 5 aastakuplaanid. 2) Phjustas kaubapuuduse ja defitsiidi, poodides ei olnud kaupa ja jrjekorrad olid pikad, inimesed lahkusid muudelt tdelt keset peva, et saaks poest hdavajalikku, linnastumine. Kultuurielu phijooned : 1. Sisuliselt sotsialistlik ja vormilt rahvsulik. 2. Ideoloogiline surve. 3. Tsensuur (KGB). 4. Infosulg. 5. Propaganda. 6. Hartitlased paguluses, kodumaale jnud haritalsi terroriseeriti
märgatavalt. 2. Industrialiseerimine ehk rasketööstuse eelisarendamine - 1) Põlevkivi kaevandamine Ida-Eestis, massiehitus algas ja kergetööstus (Volta tehas Tallinnas). 2) Põhjustas selle, et toodi sisse väga palju võõrtööliseid ja Kohtla-Järve ning Sillamäe olid kinnised linnad. 3) Eesti jaoks olid need ettevõtted liiga suured ja tekkisid keeleprobleemid. 4) (Volta tootis 10% NSV elektrimootoritest). 3. Plaanimajandus ehk käsumajandus - 1) Plaanid tulid Moskvast - 5 aastakuplaanid. 2) Põhjustas kaubapuuduse ja defitsiidi, poodides ei olnud kaupa ja järjekorrad olid pikad, inimesed lahkusid muudelt töödelt keset päeva, et saaks poest hädavajalikku, linnastumine. · Kultuurielu põhijooned : 1. ,,Sisuliselt sotsialistlik ja vormilt rahvsulik". 2. Ideoloogiline surve. 3. Tsensuur (KGB). 4. Infosulg. 5. Propaganda. 6
282,4 miljonilt rublalt 406,4 miljoni rublani. Masina- ja metallitööstuse laiendati ning taastati esialgu vanu ettevõtteid, mis hakkasid välja laskma peaasjalikult üleliiduliselt vajalikku toodangut. Eesti NSV tööstus hakkas tootma seadmeid põlevkivi- ja naftasaadustele (puurmasinad, tornid), automaatseadmeid katelde valmistamiseks ja elektrimootoreid ja muud sellist toodangut. "Voltast" kujunes suurtehas, mis tootis 10% kõigist NSV Liidus valmistatud elektrimootoritest. 18 Rasketööstuse (eelkõige masina- ja metallitööstuse) ulatuslikku laiendamist põhjendati ametlikult Eesti vanade tootmistraditsioonidega ning väljaõpetatud kaadri olemasoludega. Tulemuseks oli Eesti mastaapidele mittevastavate suurtehaste rajamine. Viimaseid varustati sisseveetavate toorainega ning toodang veeti omakorda Eesti NSV-st välja. Rasketööstuse kõrval arenes Eestis sõjajärgsetel aastatel kiiresti ka kergetööstus.
kui koormus on sümmeetriline, saab määrata kahe ühefaasilise arvesti abil. Energia Wr leidmiseks tuleb arvestite näitude vahe korrutada 3. 10. Elektrimasina mõiste, teetähiseid ajaloost, areng. Seadmeid, mis on määratud mehhaanilise energia muundamiseks elektrienergiaks või vastupidi nim. ele ktrimasinateks. Kuni XIX sajandi lõpuni valitses tööstuses ajamimootorina aurumasin, mille kõrvale ilmus sajandi lõpus auruturbiin. Elektriajam sai alguse esimestest elektrimootoritest. 1834. a. konstrueeris M. H. Jacobi kasutuskõlbliku alalisvoolumootori, mida ta hiljem kasutas Neeval paadimootorina. Tööstuselektriajamite arengus sai määravaks kolmefaasilise asünkroonmootori loomine 1889. a. M. O. Dolivo-Dobrovolski poolt. Tööstuselektriajamite arengus oli oluliseks tähiseks üksikajami kasutuselevõtt 20-ndail aastail, mille tulemusena lihtsustus ülekanne elektrimootori ja töömasina vahel, suurenes masinate jõudlus ja kiiruse reguleerimise võimalus. 11
Kõige enam rakendati nende tornid jms.), automaatseadmeid katelde tööjõudu põlevkivitööstuses, gaasitehaste valmistamiseks, elektrimootoreid ja muud. ehitamisel ja teedeehitusel. 1945. aastal oli neis Näiteks Tallinna “Volta” oli suurtehas, mis majandusharudes rakendatud üle 50% kõigist tootis 10% kõigist NSV Liidus valmistatud Eestis asuvatest sõjavangidest. Kokku käis elektrimootoritest. Eestis asuvatest laagritest läbi hinnanguliselt Rasketööstuse ulatuslikku laiendamist kuni 180 000 sõjavangi. 1948. aastal algas kogu Sillamäe põhjendati ametlikult Eesti vanade toot NSV Liidus üldine sõjavangilaagrite
annaabi.ee 
