6. Mida kujutavad endast riiklikud, mida kohalikud maksud? Nimeta peamised riiklikud ja kohalikud maksud (+ vajadusel selgitus), mis praegu Eestis kehtivad. Selgita ka otseste ja kaudsete maksude erinevust. Maksud jagunevad riiklikeks ja kohalikeks. Kohalikud maksud on kehtestatud kohaliku volikogu poolt ja kehtivad vastavale vallale/linnale (nt: parkimistasu, loomapidamistasu, reklaamimaks). Riiklikud maksud kehtivad üle riigi kõikidele. Näiteks: käibemaks, tulumaks, tollimaks, vee- ja elektrimaks. Käibemaks- on summa, mis läheb ostetud asjalt riigi eelarvesse (20%). Tulumaks- on otsene maks, mida maksumaksja maksab riigile oma tulult (20% tulust) Tollimaks- on makse kauba eest, mida veetakse üle Euroopa Liidu piiri. Riiklikud maksud jagunevad otseteks ja kaudseteks maksudeks. Otsesed maksud võetakse maha sissetulekust (nt: lotovõit, honorarid, palk, pension). Kaudsed maksud on hinnalisa kaupadele ja teenustele (nt: käibemaks, aktsiis, raskeveokimaks).
Tõnisson ja gümnaasiumi direktor K. Koljo) panid kokku 1500 krooni ja kinkisid kirikule vitraaz klaasidega akna. Akna raamistik valmistati Rootsist ostetud sajast kilost vasest. Värvilised klaasid, tuvikujutisega keskel, saadi Soomest. Pidulik akende üleandmise jumalateenistus peeti 4. juunil 1939. Sama aasta jõuluks jõudis kirikusse ka elekter. Järgmisest aastast algas aga Helme kirikule halb aeg. Pärast 1940. aasta juunipööret tõsteti kiriku elektrimaks mitmekordseks. Sama aasta augustis võeti ära kogu kirikuarhiiv kõigi dokumentidega. Teise maailmasõja algus läks kiriku kui hoone jaoks rahulikult. Suuri inimkaotusi kandis kogudus. Kuid kirikule sai saatuslikuks 1944. aasta, mil sõjategevus jõudis Väikese Emajõe äärde ja jäi sinna kolmeks nädalaks. Helme kiriku torni kasutasid nii Saksa kui Vene tulejuhtijad. 16. septembril 1944.a sai kirik vigastada punaarmee mürskudest. 21. septembril, kui torn olid Vene poole
Hooldajatoetused jne... KOV eelarvete kogumaht = TB+SF+E 7. Maksuteooria alused Maks- on (riigi) võimu poolt (riigi) enda kasuks kehtestatud kohustuslik makse, mis maksumaksjale otsest kasu ei anna. Lõiv- makstakse tavaliselt juhul, kui soovitakse mõne riigiasutuse teenust (notar, kohtu jt). Teenusest loobumisega saab vältida lõivu maksmist. Seega on lõivu puhul tegemist vabatahtliku maksega. Tasu-iseärasuseks on vastuteene olemasolu. Näiteks lasteaiamaks, elektrimaks jt. On sisuliselt tasu või avalike (riiklike või munitsipaal-)ettevõtete poolt realiseeritava toodangu hind. 8. Maksundus Maksustamise eesmärgid: · Rahandusteaduses on eristatud maksustamise fiskaalseid ja mittefiskaalseid eesmärke. · Esimesel juhul peetakse maksude ainsaks funktsiooniks riigikassa tulude kindlustamist. · Teisel juhul nähakse maksudes ka majandus-ja sotsiaalpoliitika instrumenti. · Maksude fiskaalfunktsioon domineeris eelmistel sajanditel.
tulevikus. Riigilõiv on seadusega kehtestatud määras tasumisele kuuluv summa juriidiliste toimingute tegemise, avalduse läbivaatamise ja dokumentide väljastamise eest. Sundmaksed on oma olemuselt kohustuslikud maksed (kohustuslik liikluskindlustus, kohustuslikud vastutuskindlustused, töötuskindlustus, kohustuslik kogumispension jms.) Tasud ei ole maksud ehkki neid igapäevakeeles nimetakse maksudeks (lasteaiamaks, kommunaalmaks, elektrimaks jne.). Erand on kohaliku maksuna kogutav parkimistasu. Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik, riigi-, valla- või linnaasutus, kes on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. Maksu kinnipidaja on isik, kes on kohustatud teise isiku poolt tasumisele kuuluva maksusumma kinni pidama ja tasuma, samuti täitma teisi seoses kinnipidamiskohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi.
kaubatehingutelt või varalt ning on maksud selle mõiste otseses tähenduses. Kuid esineb ka sellised avaliku sektori kulude katteallikad, mida ei saa päris selgeteks maksudeks nimetada, kuna võib ilmneda vastuteene olemasolu või on tegu teatud määäral vabatahtlike maksetega. Siia ,,piiripealsesse" gruppi kuuluvad sotsiaalkindlustusmaksed, kui nende all pidada silmas tuleviku tulude kindlustamist. Eesti keeles nimetatakse ka igasuguseid tasusid (nt lasteaiamaks, muusikakoha maks, elektrimaks, treeningmaks jne), mis sisuliselt seda olla ei saa, kuna nad on tegelikult kehtestatud tasud teatud teenuste eest. Maksud on eksisteerinud sama kaua, kui on eksisteerinud valitsused. Juba piiblis öeldi, et 1/10 saagist tuleb kõrvale panna, et seda saaks ümber jaotada vaesemate elanike vahel ing kasutada preesterkonna toitmiseks. Keskajal eksisteerisid samuti maksud, kuid nad ei olnuud veel rahalised isikud maksid lordile oma teenustega, mille juures viimane tavaliselt
annaabi.ee 
