Poolis tekib induktsiooni vool (korraks). Impulsid lähevad seadmesse, mis arvutab ratta ümbermõõdu järgi kiiruse, teepikkuse vms. 3) Mehaanilise ajamiga spidomeeter või pöörete lugeja Ratta käigukastivõlli või mootoriga ühendatud tross paneb püsimagneti pöörlema. Pöörlev püsimagnet tekib alumiinium kettas pöörisvoolu, mille magnetväli sunnib ketta kaasa pöörduma. Kettaga ühendatud osuti näitab kiirust või pöörete arvu. 4) Elektrikarjus Elektrikarjuse traadis on pidevalt nõrk vool. Kui loom puudutab traati, voolutugevus traadis muutub ja voolumuutuse tõttu induktseerib karjuse generaator kõrgepingega elektrivoolu. See jõuab läbi traadi loomani ja siis saab loom elektrilöögi.
suhtes vastassuunaline. Kui aga välismõju põhjustab magnetvoo kahanemist, siis on induktsioonivoolu magnetväli välise magnetväljaga samasuunaline.Kehtib Lenzi reegel, mille kohaselt induktsioonivool toimib alati vastupidiselt voolu esile kutsuvale põhjusele. Lenzi reeglit väljendab miinusmärk Faraday induktsiooniseaduses. Induktsioonivool toimib alati vastupidiselt seda voolu esile kutsuvale põhjusele. 10. Magnetkaardi ja elektrikarjuse töötamine. Magnetkaarte kasutatakse pangaautomaatides ja turvasüsteemides. Kaardi sisestamisel automaatseadmesse möödub magnetriba seadme anduri poolist, tekivad induktsioonivoolu võnked, mis sisaldavad infot ribale salvestatud andmete kohta. Elektrikarjus - karjaaia piirdetraadis kulgeb vool, mis läbib mingit pooli. Kui loom puudutab traati, tekib poolis ajutine voolukatkestus. Vastaval magnetvälja muutumisel indutseeritakse pinge, mis rakendub
Hobune muutub närviliseks. Talutamisel ümber käe või keha keeratud jalutusnöör. Tagajärg võib olla inimese tõsised vigastused või surm. Jõuga hoida hobust, kui ta satub paanikasse. Kui hoida kogu aeg surve peal, läheb ta sellest ainult rohkem paanikasse ja lõpuks hakkab hobune inimest järel lohistama. Elektrikarjusele vastuminemine. Kui hobune läheb ise kogemata sellele pihta, siis ta ehmub ja hakkab seda kohta kartma. Kui inimene ise on kogemata lüliks elektrikarjuse ja hobuse vahel, hakkab hobune seda inimest pelgama. Kui koplis on mitu hobust ja sealt mõni välja võtta, võivad teised hobused hakata trügima. Talutada hobust enda taga, hoides jalutusnööri lõdvalt või ainult ühe käega. Kui inimene hoiab nööri pikalt ja lõdvalt ja hobune hakkab imelikult käituma, siis inimene seda ei märka, kuna pole kontakti hobusega. Ehmunud hobune võib tormata inimesele otsa, eriti olukorras, kui miski ehmatab teda selja tagant.
karjamaa. Kopliviisilisel kasutamisel on karjamaa jaotatud osadeks- kopliteks. Karjatatakse järjestikku vastavalt rohu kasvule. Mõnepäevase karjatamise järel ühes koplis järgneb seal pikem vaheaeg. Heintaimede bioloogilised nõuded on rahuldatud ja rohi kasvab hästi. Portsjonviisiline karjatamine kujutab endast sisuliselt ühepäevakoplite täiendatud süsteemi. Igapäevakoplite ehitamine ei ole otstarbekas, mistõttu jagatakse karjamassiiv elektrikarjuse abil. Kopliviisilisel karjatamisel on piiratud maa-ala, aga aeg ei ole piiratud. Loomadel on palju vaba aega koplis liikuda ja tallata. Portsjonviisilisel karjatamisel on piiratud nii maa-ala kui aeg. Portsjonkarjatamisega kindlustatakse rohu ühtlasem ja täielikum ärasöömine (Older 2007) Karjamaade pind on viimastel aastatel seoses lüpsilehmade laudaspidamisega vähenenud. Samas kultuurrohumaade roll rohumaaviljeluses oli, on ja jääb.
Koplite tarastamiseks kasutatakse võrku, pinnalaudu või latte nii, et aed saaks tihe. Kuna need on suure materjalimahukusega, võib need asendada elektritaraga. Lammaste väljaõppeks on vajalik ajutine 3 traadiga elektritaraga koppel nii, et ühe lamba kohta tuleb 15...20 m2 pinda. Õppekoplis on traadiliinide kõrgus 12...15 cm, 25...30 cm ja 50...60 cm selleks, et ka talled saaksid väljaõppe. Edasisel karjatamisel võib alumise traadi ära jätta, sest rohi kasvab kiiresti ning maandab elektrikarjuse. Väljaõppinud loomade ja suurte pindade puhul võib karjakoplid piirata vaid ühe liiniga, mis asub 50...60 cm kõrgusel. Lambad on väga kergesti paanikasse sattuvad loomad ja iga väiksemagi ehmatuse korral võivad aiast läbi murda. Selleks, et loomad saaksid ohu korral joosta turvalisse paika, tuleb hoida karjatee kuni laudani alati avatuna. Selleks, et nii loomad kui inimesed märkaksid elektrikarjuse liini, kinnitatakse selle külge eredavärvilisi kile- või riideribasid
Kuna need on suure materjalimahukusega, võib need asendada elektritaraga. Lammaste väljaõppeks on vajalik ajutine 3 traadiga elektritaraga koppel nii, et ühe lamba kohta tuleb 15...20 m2 pinda. Õppekoplis on traadiliinide kõrgus 12...15 cm, 25...30 cm ja 6 50...60 cm selleks, et ka talled saaksid väljaõppe. Edasisel karjatamisel võib alumise traadi ära jätta, sest rohi kasvab kiiresti ning maandab elektrikarjuse. Väljaõppinud loomade ja suurte pindade puhul võib karjakoplid piirata vaid ühe liiniga, mis asub 50...60 cm kõrgusel. Lambad on väga kergesti paanikasse sattuvad loomad ja iga väiksemagi ehmatuse korral võivad aiast läbi murda. Selleks, et loomad saaksid ohu korral joosta turvalisse paika, tuleb hoida karjatee kuni laudani alati avatuna. Karjatamisviisid: Karjatamine kogu karjatamisperioodi vältel olemasoleval rohumaal – odav, karjamaa välispiiride tarastus.
· Noorkitsede võõrutamine · Üldiselt võõrutatakse talled 8-10 nädalaselt, tavatootmises sageli varem 6-8 nädalaselt või isegi 2.elupäeval · Mahekitsekasvatuses nõue, et võõrutamine mitte varem kui 45 päevaselt, seega mitte varem kui 7 nädalaselt · Kitsetalle ei tohi kunagi kasvatada üksiksulgudes, sest vajavad seltsi · Kitsetalled vajavad sooja kuiva, põhust allapanu ja mitte tõmbetuult · Elektrikarjuse paigaldamine · Kitsede püsitara soovitatakse 5 traati, kus kõrgused maapinnast on 15 cm, 15cm, 18 cm, 20 cm, 23cm, seega ülemine traat on 91 cm kõrgusel · Ajutine tara 3 traadiga (maapinnast 25 cm, 25 cm ja 30 cm kõrgusel, seega ülemine 80 cm kõrgusel) · Traat 2,5 mm, 400 volti on minimaalne kitsede elektrikarjusele · Täname tähelepanu eest! LAMBA- JA KITSELIHA KOOSTIS Lambaliha
annaabi.ee 
