kus m on keha mass ja v on sirgliikumise kiirus. Pöörleva keha puhul kus J on keha inertsimoment ja on nurkkiirus. b) Potentsiaalne energia, põhiliselt liftides ja tõstukites, mis võivad liikuda ühtlaselt ja kiireneda aeglaselt. Pidurdamisel tuleb rakendada kogu võimsust, et hoida kiirus muutumatuna, kui koormus langeb. Ajamis salvestunud potentsiaalne energia avaldub kus m on keha mass, g on Maa raskuskiirendus ja h on kõrgus maapinnast. Võimsuskaod elektriajamis, mehaaniline takistus ja kaod ülekandemehhanismis tulevad aeglustamisel kasuks, kuna need vähendavad nõutavat pidurdusvõimsust (pratatamatult põhjustavad seal energia hajumist nt soojusena). Regenereeritud potentsiaalne energia sõltub maksimaalsest võimsusest ja väljajooksu ning peatumiskestusest. Ajal, mil mootor pidurdab muundatakse mehaaniline energia (kineetiline või potentsiaalne) elektrienergiaks ning parimaks võimaluseks oleks see energia tagastada toitevõrku
nurkkiiruste juures, mis on suuremad ideaalse tühijooksu nurkkiirusest. Seda pidurdust on otstarbekas kasutada koormuste langetamisel suurte kiiruste juures ja mehhanismi esialgsel pidurdamisel. 2) Vastulülituspidurduse olukorras pöörleb mootori ankur töömasina momendi või inertsijõudude mõjul vastupidi elektromagnetilisele momendile. Seega mootor takistab täiturmehhanismi või töömasina liikumist. Selline olukord võib esineda tõstevintsi elektriajamis, kui koormust tõstva mootori ankruahelasse lülitada suur takistus. Mehhanismide pidurdamiseks, mille takistusmoment koosneb hõõrdejõududest, saadakse vastulülituspidurdus ankrupinge polaarsuse muutumisega, kusjuures ergutuse polaarsus jäetakse endiseks. Kineetilise energia arvel jätkab mootor pöörlemist endises suunas, kuigi elektromagnetiline moment on vastupidine pöörlemissuunale. Vastulülituspidurdus on teistest pidurdusviisidest kõige ebaökonoomsem
Arvesse võib võtta ka võimaliku momendi vähenemise pingekao. elektrimootortöömasin inertsimoment sõltub pöördenurgast . Sellised on vänt-kepsmehhanismiga masinad. 37. Mootori võimsuse valimine vaheajaliseks talitluseks. Mootori valiku metoodika vaheajaliseks Kui inertsimoment on püsiv suurus, siis muutub valem lihtsamaks: Mm- Mt= Md=J(d/dt). Kui elektriajamis on talitluseks on analoogne lühiajaliseks talitluse mootori valikuga. Soojuskaod ei muutu kogu mootori edasi-tagasi liikuvad osad, siis tuleb momendi asemel vaadelda jõudusid. Elektriajami põhivõrrandite töötamisaja kestel. Kui mootor töötab vaheajalisel talitlusel sama võimsusega kui kestval, siis mootor rakendamisel tuleb arvestada momentide ja jõudude märke
elektrimootortöömasin inertsimoment sõltub pöördenurgast . Elektriajami põhivõrrandite rakendamisel tuleb arvestada momentide ja jõudude märke. Enamasti takistab takistusmoment ajami liikumist, mõnel juhul võib ta aga seda soodustada. Kui inertsimoment on püsiv suurus (J = const), siis muutub valem lihtsamaks: Kui elektriajamis on edasi-tagasi liikuvad osad, siis tuleb momendi asemel vaadelda jõudusid. Analoogselt momendi valemiga saame jõudude tasakaalu valemi Kui mass on püsiva suurusega, siis 32. Elektrimootori soojenemine ja jahtumine. Elektrimasin valmistatakse mitmesugustest soojustehniliselt erinevatest materjalidest. Soojus eraldub mootori välispinnalt kiirguse, soojusjuhtivuse ja õhu liikumise teel. Soojuse ülekanne pöörlevalt osalt seisvale või välispinnalt keskkonda
2.5. Signaaliprotsessorid 105 2.5.1. Signaaliprotsessorite ehituse iseärasused 105 2.5.2. Digitaal-analoogmuundurid 106 2.5.3. Analoog-digitaalmuundurid 107 2.5.4. Transpuutrid 111 2.6. Mikroprotsessorite kasutamine 114 2.6.1. Ülevaade 114 2.6.2. Mikroprotsessorid elektriajamis 115 2.6.3. Mikroprotsessorid releekaitses 119 LISA. Programmeeritavad kontrollerid SIMATIC S5 127 Kirjandus 141 5 Saateks Mikroprotsessortehnika on lühikese aja jooksul levinud peaaegu kõikidesse inimtegevuse valdkondadesse. Arvutid on muutunud igapäevaseks töövahendiks, mikroprotsessoreid
kus J on keha inertsimoment ja ω on nurkkiirus. b) Potentsiaalne energia, põhiliselt liftides ja tõstukites, mis võivad liikuda ühtlaselt ja kiireneda aeglaselt. Pidurdamisel tuleb rakendada kogu võimsust, et hoida kiirus muutumatuna, kui koormus langeb. Ajamis salvestunud potentsiaalne energia avaldub W pot mgh kus m on keha mass, g on Maa raskuskiirendus ja h on kõrgus maapinnast. Võimsuskaod elektriajamis, mehaaniline takistus ja kaod ülekandemehhanismis tulevad aeglustamisel kasuks, kuna need vähendavad nõutavat pidurdusvõimsust (pratatamatult põhjustavad seal energia hajumist nt soojusena). Regenereeritud potentsiaalne energia sõltub maksimaalsest võimsusest ja väljajooksu ning peatumiskestusest. Ajal, mil mootor pidurdab muundatakse mehaaniline energia (kineetiline või potentsiaalne) elektrienergiaks ning parimaks võimaluseks oleks see energia tagastada toitevõrku. Energiat
13 81 · inertsi või kineetiline energia, põhiliselt pöörlevates ja lineaarmasinates. Pidurdust tuleb intensiivistada, et saavutada energia hajutamine, · potentsiaalne energia, põhiliselt liftides ja tõstukites, mis võivad liikuda ühtlaselt või kiireneda aeglaselt. Pidurdamisel tuleb rakendada kogu võimsust, et hoida kiirus muutumatuna, kui koormus väheneb. Võimsuskaod elektriajamis, mehaaniline takistus ja ülekandemehhanismi kasutegur tulevad aeglustamisel kasuks, kuna need vähendavad nõutavat pidurdusvõimsust. Regenereeritud potentsiaalne energia sõltub maksimaalsest võimsusest ja väljajooksu ning peatumiskestusest. Pidurdusaeg ja pidurdustsükli kestus määratakse protsessile esitatavate nõuetega. Energia hajutamine. Ajal mil mootor pidurdub muundatakse mehaaniline energia
annaabi.ee 
