docstxt/12739213094907.txt
sorteerimisel. Konveiersüsteemide puudustena võib nimetada: · kõrge maksumus · võivad raskendada ligipääsu töökohtadele ning olla takistuseks koridorides ja tööaladel · vähene kasutamise paindlikkus seoses vajadusega tööd ümber korraldada Konveiersüsteemid jaotatakse: · gravitatsioonijõul töötavad konveierid · jõuallikaga varustatud konveierid Gravitatsioonijõul töötavad konveierid Gravitatsioonijõul töötavad konveierid ei vaja elektriajameid, mootoreid ega lülitusseadmeid. Need on lihtsad ning töökindlad, kuid nende ülesseadmine nõuab hoolt ja täpsust. Eriti oluline on reguleerida välja õiged kaldenurgad, et tagada kaupade liikumine. Üldjuhul toodetakse kahte liiki konveiereid ratas- ja rullkonveiereid. Levinumad neist on rullkonveierid. Toodetakse eri mõõtmetega rullkonveiereid alates väikepakikonveieritest ja lõpetades kaubaaluste konveieritega.
Haaratsi ots viiakse mafialuse õõnsusesse ja esiosa tõstetakse seejärel maapinnast lahti. Mafialuste ehk mafitreilerite peamisteks puudusteks on nende kõrge hind ja rataste kummipinna kiire kulumine. file:///C:/Users/Mirjam/Downloads/2010122412240000.pdf 29. Kirjeldada peenkauba siirderiiuleid. Siirderiiuleid valmistatakse kahes variandis - peenkauba- ja alusekaubariiulitena. Kui alusekaubariiulite puhul kasutatakse riiulite liigutamiseks elektriajameid, siis peenkaubariiulite puhul teevad töö odavamad käsiajamid. 12 http://www.estonian- warehouse.com/eraamat/Lao_tehnoloogiad/Ruumi_saastev/Siirderiiulid/ 30. Kirjeldada pöördkahveltõstukit. Pöördkahveltõstuk oli esimene tõstukitüüp, mis võeti kasutusele kitsaste vahekoridoride ja kõrgete riiulitega laos. Sõltuvalt koormate suurusest, masti kõrgusest ja põranda
Teleskooptõstuki tootlikkus on küll suur, kuid kitsendavaks asjaoluks selle kasutamisel on autonoomsuse puudumine. Viimastel aastatel on nõudlus teleskooptõstukite järele vähenenud. Samas on hakatud tootma aga juhita teleskooptõstustukeid, mis töötavad raadiojuhtimise teel, kusjuures nende tootlikkus on ülikõrge. 34. Siirderiiuleid valmistatakse kahes variandis - peenkauba- ja alusekaubariiulitena. Kui alusekaubariiulite puhul kasutatakse riiulite liigutamiseks elektriajameid, siis peenkaubariiulite puhul teevad töö odavamad käsiajamid. Kaubaaluste riiulite kasutuselevõtmiseks asetatakse põrandapinda selle valamise käigus spetsiaalsed siinid, millel liiguvad rullikutel riiulid. Siinid on kitsad ja tasa põrandapinnaga, mistõttu need ei takista tõstukite liikumist. Iga riiulirea otsal on juhtpult, millest on võimalik tekitada soovitud riiuliridade vahele koridor. 35. toodete liikumine laos on aeglane (väike ringlemissagedus
Opereerimine MAFI süsteemiga vähendab oluliselt transpordi ja mobiilse ladustamise kulusid. www.logiproff.com/popFile.php?id=110 29.Kirjeldada peenkauba siirderiiuleid. Siirderiiuleid valmistatakse kahes variandis peenkauba- ja alusekaubariiulitena. Siirderiiulid kujutavad endast laopõranda tasapinnas, põranda sisse valatud rööbasteedel liikuvaid riiuleid. Kui alusekaubariiulite puhul kasutatakse riiulite liigutamiseks elektriajameid, siis peenkaubariiulite puhul teevad töö odavamad käsiajamid. www.logiproff.com/popFile.php?id=67 30.Kirjeldada pöördkahveltõstukit. Pöördkahvliga tõstukeid kasutatakse kõrgete ladude kitsastes vahekoridorides (1,7m). Tõstuk sõidab vahekoridoris risti pööramata ja kaup paigutatakse hoiukohale tõstuki kahvleid 90 kraadi pöörates. Tõstuki suunamine kitsas koridoris toimub siinide abil, mis on kinnitatud riiulipostide
6. ELEKTRIAJAMITE ÜLESANDED Tootmises kasutatakse töömasinate käitamiseks rõhuvas enamuses elektriajameid. Ka pneumo- ja hüdroajamid saavad oma energia ikka elektrimootoritega käitatavatelt kompressoritelt ja hüdropumpadelt. Elektriajam koosneb elektrimootorist ja juhtimissüsteemist, mõnikord on vajalik veel muundur ja ülekanne. Elektriajamite kursuse põhieesmärk on valida võimsuse poolest otstarbekas elektrimootor, arvestades ka kiiruse reguleerimise vajadust ja võimalikult head kasutegurit. Järgnevad ülesanded käsitlevad selle valikuprotsessi erinevaid külgi. 6.1
Seadmete kasutamine laos muudab töö kiiremaks ja efektiivsemaks. Ladudes kasutatakse erinevaid tõstukeid, koneveiereid, laadimisslidu ja väravaid.Konveiereid kasutatakse ladudes materjalide siirdamiseks kindlaksmääratud punktide vahel ja kaupade ning saadetiste sorteerimiseks. Konveiersüsteemid on laialt levinud suure käibesagedusega peenkaubaladudes, postitöötlemiskeskustes ja väikepakisaadetiste sorteerimisterminalides. Gravitatsioonijõul töötavad konveierid ei vaja elektriajameid, mootoreid ega lülitusseadmeid. Üldjuhul toodetakse kahte liiki konveiereid ratas- ja rullkonveiereid.Elektriajamiga rullkonveierid Jõuallikaga varustatud rullkonveiereid valmistatakse väga erinevates mõõtudes alates väikepakikonveieritest ja lõpetades kaubaaluste konveieritega.Lamerihmkonveierid on mõeldud eelkõige suhteliselt kergete kaupade transportimiseks. Need ei sobi kaubaaluste transportimiseks. Lamerihmaga konveier kujutab endast otsarullide vahel liikuvat lamerihma,
Soojuselektrijaamade elektriline omatarve sõltub: jaama tüübist; kütusest; kütuse põletamise tehnoloogiast; auru parameetritest; auruturbiini tüübist ja võimsusest; turboajamite kasutamisest. Tänapäeva soojuselektrijaamade elektriline omatarve on: söejaamades 6-7,5% , masuudi ja gaasijaamades 4,5-5,5% , söejaamades (turboajamid) 4,0-4,5% , masuudi ja gaasijaamades (turboajamid) 2,5-3%. Tuumaelektrijaamades tavaliselt kõik omatarbeseadmed omavad elektriajameid ja omatarve on 4-7% (15% gaasreaktoritel). Omatarbe toiteks kasutatakse: . generaatoripingele lülitatud omatarbetrafod . reaktorite kasutamine generaatoripingel . reservtrafod, mida toidetakse süsteemist . gaasturbiin-generaatorid . diiselgeneraatorid (500kW) . akud Soojuselektrijaamade põhilised omatarbeseadmed on järgmised, suitsuimejad, puheventilaatorid, kütusesöötjad, hüdrotuhaärastussüsteemi pumbad, elektrifiltrid,
levinumad elektromehaanilised täiturid. Viies peatükk kirjeldab tööstuses kõige laiemalt kasutatavat elektrimootorit: asünkroonmootorit, tema tööpõhimõtet ja töörežiime. Kuuendas peatükis räägitakse asünkroonmootori juhtimisest sagedusmuunduriga ning sagedusmuunduri tööpõhimõttest ja funktsioonidest. Seitsmendas peatükis vaadeldakse sujuvkäivitiga elektriajamit kui täiturmehhanismi, kaheksandas peatükis sammmootoriga elektriajameid. Kõige lõpus on ära toodud tähtsamad mõisted ja nende selgitused. Kõik peatükid on lisaks teoreetilisele osale lisatud ka näited nende rakendamisest praktilistes rakendustes ning toodud mõningad näidisülesanded. Intensiivkursuse raames kindlustatakse teoreetiline pool praktiliste ülesannetega laboris. Soovitav on kogu materjal enne kursust iseseisvalt läbi töötada ning huvi tekkimise korral võib ennast täiendada ka kirjanduse lugemisega, mille loetelu on toodud konspekti lõpus
S1. Põhimõisteid. Elektriajami juhtimise all mõistetakse tema käivitamist, kiiruse reguleerimist, reversseerimist, elektrilist pidurdamist, aga samuti mingi elektriajami tööd ise- loomustava suuruse (kiirus, moment, võimsus vm) hoidmist konstantsena eesmärgiga kindlustada mingi tehnoloogilise protsessi ettenähtud kulgemine. Inimese vahetu osavõtt elektriajami juhtimisprotsessis võib olla erinev ja vastavalt sellele võib liigitada elektriajameid alljärgnevalt: mitteautomaatne (käsijuhtimisega) elektriajam elektriajami käivitamine, kiiruse reguleerimine, pidurdamine, reversseerimine toimub mitmesuguste käsijuhtimisaparaatide abil; automatiseeritud elektriajam inimese osavõtt juhtimises piirdub alg- juhtimiskäskluse andmisega, edaspidised juhtimistoimingud teevad mitme- sugused elektromehaanilised või muud elektriaparaadid (releed, kontaktorid,
Nagu on näidatud joonisel I.1, saab jõupooljuhtmuundur toite ühe- või kolmefaasilisest siinuspingega kindla sageduse ja amplituudiga pingega toitevõrgust ning muundab need suurused väljundis (sageduse, pinge amplituudi ja faaside arvu) mootori jaoks optimaalselt sobivateks suurusteks. Paljudes üldotstarbelistes rakendustes töötab elektriajam ilma tagasisidedeta avatud juhtimissüsteemiga. See suur grupp lihtsaid elektriajameid leiab kasutamist nii tööstuses kui koduses majapidamises. Erinevaid jõupooljuhtmuundureid kasutatakse ka akutoitega seadmetes, nagu laadurtõstukid, starterid ja automatiseeritud abiajamid. Muundurid võivad toita nii asünkroonmootoreid kui ka sünkroonmootoreid. Elektrimootor kujutab endast jõupooljuhtmuundurile spetsiifilist koormust, mis koosneb kolmest komponendist (joonis I.2): aktiivtakistusest, induktiivsusest ja vastuelektromotoorjõust (EMJ) .
ringlemissagedus suur, tooteartiklite arv samas väike ja toodete liikumine tahetakse kindlustada FIFO põhimõtte järgi. 228. Millised näevad välja alusekauba siirderiiulid? Siirderiiulite abil on võimalik saada laos kõige parem ruumikasutus. Suureks puuduseks kaubaaluste siirderiiulitega laos on aga põranda sisse süvendatud metallilist rööbasteed. Tõstukijuht peab neist sadu kordi päeva jooksul üle sõitma. Alusekauba riiulite puhul kasutatakse riiulite liigutamiseks elektriajameid. Siirderiiulit kasutamisega on võimalik saada alljärgnevad eelised : · suur ladustamise tihedus · vaba juurdepääs kõigile hoiukohtadele · kaitstud hoiustamisruum · minimaalne lao ruumala ühe alusekoha kohta · lao 100%-lise täiteaste juures ei vähene käsitsemise efektiivsus 229. Millised on laojuhataja olulisemad ülesanded ? Laojuhataja peab teadma ja mõistma erinevaid probleeme ning olema suuteline nendega töötama.
annaabi.ee 
