Teised võistlejad võidakse paigutada (loosida) jooksudesse vastavalt sellele, millal nad lõpetavad eelviimase ala Mitmevõistluse peakohtunikul on õigus vajaduse korral muuta mistahes jooksu koosseisu. Mitmevõistluse üksikaladel rakendatakse IAAF-i võistlusmäärusi, välja arvatud järgmised erandid: Kaugushüppes, kuulitõukes, kettaheites ja odaviskes antakse igale võistlejale kolm katset. Igal jooksudistantsil arvestatakse tulemusi ainult ühe (käsi- või elektriaeg) ajavõtumeetodi alusel. Iga võistleja aeg tuleb fikseerida kolme kellaga või fotofinisiga. Rekordite püstitamisel arvestatakse elektriaega ka juhul, kui seda pole saadud kõigile võistlejatele. Võistleja, kes ei alusta võistlemist mõnel mitmevõistluse alal (ei soorita antud alal ühtegi katset), loetakse mitmevõistluse katkestanuks ega saa osaleda järgmistel mitmevõistluse aladel ning talle ei määrata kohta võistluste koondprotokollis.
Teised võistlejad võidakse paigutada (loosida) jooksudesse vastavalt sellele, millal nad lõpetavad eelviimase ala. Mitmevõistluse peakohtunikul on õigus vajaduse korral muuta mistahes jooksu koosseisu. Mitmevõistluse üksikaladel rakendatakse IAAF-i võistlusmäärusi, välja arvatud järgmised erandid: Kaugushüppes, kuulitõukes, kettaheites ja odaviskes antakse igale võistlejale kolm katset. Igal jooksudistantsil arvestatakse tulemusi ainult ühe (käsi- või elektriaeg) ajavõtumeetodi alusel. Iga võistleja aeg tuleb fikseerida kolme kellaga või fotofinishiga. Rekordite püstitamisel arvestatakse elektriaega ka juhul, kui seda pole saadud kõigile võistlejatele.Võistleja, kes ei alusta võistlemist mõnel mitmevõistluse alal (ei soorita antud alal ühtegi katset), loetakse mitmevõistluse katkestanuks ega saa osaleda järgmistel mitmevõistluse aladel ning talle ei määrata kohta võistluste koondprotokollis.Võistleja, kes
sellele, millal nad lõpetavad eelviimase ala Mitmevõistluse peakohtunikul on õigus vajaduse korral muuta mistahes jooksu koosseisu. Mitmevõistluse üksikaladel rakendatakse IAAF-i võistlusmäärusi, välja arvatud järgmised erandid: kaugushüppes, kuulitõukes, kettaheites ja odaviskes antakse igale võistlejale kolm katset. Igal jooksudistantsil arvestatakse tulemusi ainult ühe (käsi- või elektriaeg) ajavõtumeetodi alusel. Iga võistleja aeg tuleb fikseerida kolme kellaga või fotofinishiga. Rekordite püstitamisel arvestatakse elektriaega ka juhul, kui seda pole saadud kõigile võistlejatele. Võistleja, kes ei alusta võistlemist mõnel mitmevõistluse alal (ei soorita antud alal ühtegi katset), loetakse mitmevõistluse katkestanuks ega saa osaleda järgmistel mitmevõistluse aladel ning talle ei määrata kohta võistluste koondprotokollis.
sellele, millal nad lõpetavad eelviimase ala Mitmevõistluse peakohtunikul on õigus vajaduse korral muuta mistahes jooksu koosseisu. Mitmevõistluse üksikaladel rakendatakse IAAF-i võistlusmäärusi, välja arvatud järgmised erandid: kaugushüppes, kuulitõukes, kettaheites ja odaviskes antakse igale võistlejale kolm katset. Igal jooksudistantsil arvestatakse tulemusi ainult ühe (käsi- või elektriaeg) ajavõtumeetodi alusel. Iga võistleja aeg tuleb fikseerida kolme kellaga või fotofinishiga. Rekordite püstitamisel arvestatakse elektriaega ka juhul, kui seda pole saadud kõigile võistlejatele. Võistleja, kes ei alusta võistlemist mõnel mitmevõistluse alal (ei soorita antud alal ühtegi katset), loetakse mitmevõistluse katkestanuks ega saa osaleda järgmistel mitmevõistluse aladel ning talle ei määrata kohta võistluste koondprotokollis.
käivituda ja peatuda automaatselt või käsitsi. Mõõtmistulemused võib sisestada otse võistluste arvutivõrku. Finiš: Finišijoon tähistatakse 5 cm laiuse valge joonega. Võistlejate kohad määratakse selles järjekorras, milles nad läbivad finišijoone stardipoolse äärega risti oleva püsttasapinna. Seejuures vaadeldakse ainult sportlaste rindkeret (pea, kael, käed ja jalad välja arvatud). Ajamõõt ja fotofiniš: Käsiajavõtt; fotofinišisüsteemiga täisautomaatne ajavõtt ehk "elektriaeg". Aeg fikseeritakse hetkel, mil võistleja rindkere mingi osa (välja arvatud pea, kael, käed ja jalad) läbib finišijoone stardipoolse äärega ristuva püsttasapinna. Käsiaeg: kõik sellised näidud, mille sajandikosa ei ole null, ümardatakse järgmise suurema täiskümnendikuni. Näiteks aeg 10,11 ümardatakse 10,2. Kui kolmest kellast kaks näitavad sama ja kolmas erinevat aega, loetakse ametlikuks kahe ühesugust aega näidanud kellaga võetud tulemus
annaabi.ee 
