kui ka töömuskulatuuris. Unipolaarsetes lülitustes regist elektrilised potentsiaalid keha pinnale asetatud nn aktiivse elektroodi ja Wilsoni indiferentse ( 0-potentsiaali)elektroodi vahel. Bipolaarsetes lülitustes regist potentsiaalid keha pinnale asetatud kahe võrdväärse elektroodi vahel. ( eithoveni standardlülitused). Sakid- P, Q, R, S, T. Sakkide vahelisi horisontaalseid lõike ühendav joon on isoelektriline joon, mis tekib siis, kui potentsiaalne diferents elektoodide vahel puudub. Sakkidevahelised hoisontaalsed lõigud- segmendid. Kui vaadeldav lõik sisaldav ka sakki või sakke nim seda intervalliks. Areteripulss- südame süstoli ajal tekkinud ja arterite seinu mööda leviv rõhupulsilaine. Sfügmograafia on meetod arteripulsi registreerimiseks. Tõusev osa- anakroot, katatroot- lanegev osa. Langeva osa sälk- intsiuur ja dikrootne laine. VERERÕHK Rõhupulsikõveral süstoli ajal esinevat maksimumi nim süstoolseks vererõhkuks, ning diastoli
intensiivsuse mingiks lihtsasti mõõdetavaks signaaliks nt elektriliseks signaaliks (voolutugevus, pinge). Fotoelektronkordisti põhimõte on "paljundada" iga footoni poolt tekitatud elektroni, et footoni neeldumise tulemusel tekiks võrdlemisi tugev, mürast selgelt eristuv vooluimpulss. Fotoelektronkordistis toimub fotoelektronide voolu võimendamine elektronide sekundaarse emissiooni kaudu. Fotoelektron suunatakse esimesele dünoodile. Elektoodide vahele on rakendatud kiirendav pinge suurusjärgus 100V. Sellise potentsiaalide vahe läbimisel saab elektron piisava energia, et dünoodi pinnaga põrkudes lüüa välja mitu sekundaarset elektroni. Viimaseid kiirendatakse elektriväljas kuni nad põrkuvad järgmise dünoodiga. 10.Molekulaarse absorptsiooni spektroskoopia põhimõte Põhineb ultraviolett või nähtava elektromagnetkiirguse intensiivsuse muutumisel, kui ta läbib lahust, mis on asetatud läbipaistvasse küvetti. 11
joonkontaktkeevitus järjestikused harvem heelium (He) kaitseb elektroodi ja keevisvanni keevituspunktid tekivaddetailide ümbritseva õhu eest. liikumisel kettakujuliste Keevisvanni moodustamiseks kasutatakse elektoodide vahel. reljeefkontakt lisametalli. Kasutataks õhukeste materjalide, alates 0,1 sarnane punktkeevitusega mm (võrdlusena: elektroodkeevitamisel alates 1,0 põkk-keevitus mm) keevitamisel. Mehaaniise energial põhinevad keevitusmeetodid:
Ülekandesuhe ideaalse (energiakadudeta) trafo korral võrdub primaarpinge ja sekundaar- pinge suhe mähiste keerdude arvu suhtega. Elektrienergia ülekandmisega kaasnevad energiakaod. Et need on kõrgema pinge puhul väiksemad, kasutataksegi kaugülekandevõrkudes kõrgepinget; tarbijale lähenemisel pinget järjest alandatakse. · Keemilised vooluallikad (+ idee selgitamine) Keemilised vooluallikad koosnevad positiivsest ja negatiivsest elektroodist ning elektoodide vahet täitvast elektolüüdist. Need muundavad keemilise energia vahetult elektrienergiaks. (nt. Batareid, akumulaatorid (plii-, leelisakud), kütuse element) 14.Elektromagnetlained ja geomeetriline optika · Elektromagnetlaine (+ joonis, EM-välja levimine, laine levimise kiirus) Elektromagnetlaine on ruumis leviv elektri- ja perioodiline muutus. Elektromagnetlaine on magnetvälja ristlaine, mis tähendab, et väljavektorid on risti laine levimise suunaga.
MIG/MAG keevitus TIG keevitus Kaarkeevitus räbustis Elekter-räbukeevitus Plasmakeevitus Kontaktkeevitamine: punktkontaktkeevitus – ühendatakse ülekattes olevad detailid ühe või mitme keevispunkti abil, mis elektrivoolu toimel tekivad elektroodide vahel. joonkontaktkeevitus – järjestikused keevituspunktid 38.TIG keevitus tekivaddetailide liikumisel kettakujuliste elektoodide TIG-keevitamisel e. sulamatu elektroodiga vahel. reljeefkontakt – sarnane punktkeevitusega kaarkeevitamisel kaitsegaasis põleb keevituskaar põkk-keevitus volframelektroodi otsa ja toote vahel. Kaitsegaas – argoon (Ar), eemalduks kergesti lõikekohast ega segaks
südamerütmihäirete kahtluse korral. Varustus Defibrillaator ja geelipadjad/elektroodigeel. Teostamine Elektroodide asukoha ja ohutuse kohta kehtivad samad reeglid, mis on toodud osas „Defibrillatsioon“. Vereringeseiskuse kindlakstegemine – kontrollige teadvust, hingamist ja vereringe tunnuseid. Paigaldage elektroodid. Registreerige defibrillaatori elektroodide kaudu EKG. Südamerütmi analüüs. 752 Esmane diagnoos saadud EKG alusel. Pilt 51.17. Elektoodide asetus kiirmonitooringu ajal on sama kui defibrilleerides Märkused Pärast esimest defibrillatsiooniseeriat või pärast esialgset diagnoosi (kui defibrillatsiooni ei ole vaja) kinnitatakse tavaliselt patsiendi rindkerele EKG-monitooringu elektroodid. Sel juhul on võimalik palju täpsemalt ja kiiremini hinnata südamerütmi. Nähtavaid südamerütme saab ja tohib mõista ainult patsiendi teiste eluliste näitajate analüüsiga. Tähtsamad parameetrid on:
annaabi.ee 
