lahkarvamused kiriku ja aadlike vahel ning enamik soovis Matilda nõo Stepheni troonileasumist. 1139. aastal puhkes kodusõda, ning lõpuks saigi Stephen troonile. Hiljem sunniti tal oma pärijaks nimetama Matilda ja Geoffroi poeg Anjou Henry. Kui 21-aastane Anjou Henryst Inglise kuningas Henry II sai, päris ta isalt Anjou, Maine'i ja Touraine'i provintsi Prantsusmaal ning emalt Normandia ning Bretagne'i. 1152. aastal abiellus ta Prantsuse kuninga Louis VII hüljatud abikaasa Eleanoriga ning omandas seeläbi ka Akvitaania. Selle tulemusel valitses ta Inglismaa ning kahe kolmandiku Prantsusmaa üle. HENRY JA BECKET Henry oli äärmiselt energiline valitseja. Ta oli hea haridusega ning väga kultuurilembene, tema Prantsusmaal Chinonis asuvasse õukonda kuulus palju õpetlasi ning trubaduure (laulikuid). Henry tugevdas oma võimu aadlike üle, muutis Inglise seadusi ning sundis sotlasi ja uelslasi enesele kuuletuma. Kui normanni ülikud Iirimaa oma võimu alla olid
Kuningas Haroldi surm Williami kuulutati kuningaks InglismaaNormandia ühisriik Inglismaa eliit kõneles prantsuse keelt kuni 14. sajandini Linnused Riigiaparaat Williami surm William Vallutaja (10661087) Bayeux' Vaip (70 m pikk, ajalooline allikas) Henry II ( 11541189) Click to edit Master text styles Anjou krahv Second level Abiellus 19aastaselt Third level Eleanoriga Fourth level Fifth level Energiline, tahtejõuline ning haritud valitseja Oli rohkem maad kui Prantsuse kuningatel endil Richard I Lõvisüda (11891199) Click to edit Master text styles Eelistas veeta aega Second level rohkem Prantsusmaal Third level
01.1882 12.04.1945) USA president aastatel 1933-1945 (ainuke USA president, kes on ametisse valitud neli korda järjest) Lühike elulugu Põhikasvatuse sai oma emalt Saralt. Tänu reisidele Euroopasse õppis ta varakult prantsuse ja saksa keelt. Ta oli ka väga andekas golfi mängija. Hariduse sai Grotoni koolist ja hiljem Harvardist, lõpetas 1904. Tema eeskujuks sai tema nõbu Theodore Roosevelt, kes oli ka olnud USA president. 1902 kohtus ta oma tulevase naisega Eleanoriga, kellega tal oli 5 last. Oma naist pettis ta Lucy Merceriga, kuid abielu säilis formaalsetel põhjustel ikkagi. 1910-1913 oli ta New Yorgi senaator. 1913-1920 USA mereväe asesekretär. 1921 haigestus ta lastehalvatusse, veetes enamus 20. aastatest üritades end ravida, kui tulemuseta. 1929-1932 oli ta New Yorgi kuberner. 1932 võitis ta USA presidendi valimised. 1934-1936 viis ta läbi Uue Kursi poliitikat, mis aitas USA välja majanduskriisist. Tegevus 2. maailmasõja ajal
Lucy oli pikka kasvu, siniste silmadega, helepruunide juustega, jumekas daam. Kuni 1918 aastani polnud Eleanoril sellest suhtest aimugi, kõik tuli aga välja, sest ta leidis juhuslikult Lucy kirjad Franklinile. Eleanor oli pisarais ja raevunud, hiljem ütles ta, et tundis, kuidas ta maailm kokku varises ja ta oli ümbritsetud kõige halvaga. Ka Franklini ema oli kursis oma poja teise suhtega, ja ähvardas poega pärandusest ilma jätta, kui ta Eleanoriga lahutab. Neil päevil oli lahutamine tõeline skandaal, pealegi oli New Yorgi osariigis lahutust võimalik algatada ainult abielurikkumise süüdistusega. Pealegi ei oleks tohtinud katoliiklasest Lucy lahutatud mehega abielluda. Hiljem Eleanori ja Franklini abielu kestis edasi, kuid Lucy ja Franklin käisid salaja kohtamas. Lastehalvatus 1921. aastal, kui Roosevelt oma perega puhkusel oli, tabas teda peale jääkülmas vees ujumist lastehalvatus
oma naise surma alkoholisõltuvuse pärast, kuid Eleanori mälestustesse jäi ta ikkagi väga hea isana. Isegi mõned aastad hiljem pidas tüdruk parimaks ajaks oma elus neid tunde, mis ta koos isaga oli veetnud. Oma vanaema juures olles omandas Eleanor parima hariduse. Kuni 15. eluaastani õppis ta kodus, hiljem saadeti Eleanor Inglismaale. Londonis olles õppis ta parimate perekondade tütardele mõeldud internaatkoolis Allenswoodis. Kooli juhtis Prantsusmaalt pärit Marie Souvestre, kes lõi Eleanoriga tihedad suhted. Õpetaja, kes oli ligi 70-aastane pakkus 2 Gerste, R. D., 2001. USA esimesed leedid. Tallinn: Kirjastus Kunst, lk. 265 3 Gerste, R. D., 2001. USA esimesed leedid. Tallinn: Kirjastus Kunst, lk. 265 266 4 Eleanorile seda armastust, mille ema oli talle keelanud. Noor neiu puhkes lausa õitsele ning temast sai musterõpilane.4 Allenswoodis veedetud aastad muutusid kõige õnnelikumateks aastateks Eleanori elust
Matilda poeg Henry võimule. Stepheni vanem poeg suri, mis oli ka otseselt selle kokkuleppe ajendiks. Henry lubas tema teistele lastele, et nende valdused säilivad. 1154 Stephen sureb ja troonile tuleb Henry II (1133-1189) . Anjou krahv Geoffrey Plantageneti poeg Henry II kuningaks. Matilda oli vahepeal abiellunud Geoffrey Plantagenetiga, kes oli Anjou krahv. Plantagenetid saavad Inglismaal võimule. Henry II abiellumine Akvitaania Eleanoriga (pr Aliénor d’Aquitaine). Henry II abiellus Akvitaania Eleonorega, kes oli varasemalt abielus olnud Prantsusmaa kuninga Louis VII-ga, kuid nende abielu ei kestnud kaua, 1152 abiellus Henryga, kes oli siis veel Anjou krahv. Angevini impeerium. Akvitaania valdused ühinesid Anjou valdustega ning Henry II-st sai vaieldamatult suurimate valduste omanik. Suuremad valdused kui olid Prantsusmaa kuningal. Nüüd pretendeerisid Inglismaa kuningad ka reaalselt kõigi SB rahvaste üle.