laiaulatusliku ja teadliku asustamisega. Majanduslikud indikaatorid, nagu hinnad, palgad, rendimaksud ja keerulised rahasüsteemid, viitavad üldjoontes samuti rahvaarvu kasvule. Migratsiooniskeemid * Sedamööda, kuidas rahvaarv kasvas, toimus ka inimeste liikumine Lääne-Euroopa südamaalt väljapoole, mandri äärealade suunas, mis piiras neid igast küljest: keldi aladele, Pürenee poolsaarele, hajusalt mõnele Vahemere-äärsele maale ning eriti ida poole Elbet. * Rändamine toimus mööda maismaad või meritsi, laiaulatuslikku migratsiooni mere taha ei toimunud. Ülemerekolooniaid siiski loodi, eriti Pühal Maal Outremeris ning Balti mere idakaldal ja Iirimaal. Ent neis piirkondades moodustasid immigrandid tavaliselt väikese minoriteedi, mis koosnes ilmalikust ja vaimulikust aristokraatiast, linnakodanike klassist ja vähestest talupoegadest. Naabruses asuvates ekspansioonipiirkondades, nagu Pürenee
s.t mõisniku eraomand. Mõisamaa jagunes kahte ossa: mõisamaa(kus asus mõisa majapidamine ja mida hariti mõisateo korras), talumaa(kuulus samuti mõisnikule, kuid kus asusid talumajapidamised ja millel lasusid koormised, peamine neist teorent) Kuna maa ilma talupoegadeta oli väärtusetu, siis muudeti talupojad sunnismaiseks seega kujunes pärisorjus. Kahe süsteemi vaheline eraldusjoon kulges läbi Saksamaa mööda Elbet. 6) Selgita feodaalne hierarhia Kõige tähtsam oli kuningas ehk süserään(suurfeodaal). Otse temale allusid tema vasallid ehk senjöörid e suurfeodaalid(hertsog. vürst, markii, krahv, parun), kellele omakorda allusid väikefeodaalid(rüütlid). Vahe suur ja väikefeodaali vahel oli väga suur. Feodaali maal elasid talupojad, kes sõltuvalt põllumajandussüsteemist(rendihärrus
Mõisahärrus – maa oli ühekordses valduses. s.t mõisniku eraomand. Mõisamaa jagunes kahte ossa: mõisamaa(kus asus mõisa majapidamine ja mida hariti mõisateo korras), talumaa(kuulus samuti mõisnikule, kuid kus asusid talumajapidamised ja millel lasusid koormised, peamine neist teorent) Kuna maa ilma talupoegadeta oli väärtusetu, siis muudeti talupojad sunnismaiseks – seega kujunes pärisorjus. Kahe süsteemi vaheline eraldusjoon kulges läbi Saksamaa mööda Elbet. 6) Selgita feodaalne hierarhia Kõige tähtsam oli kuningas ehk süserään(suurfeodaal). Otse temale allusid tema vasallid ehk senjöörid e suurfeodaalid(hertsog. vürst, markii, krahv, parun), kellele omakorda allusid väikefeodaalid(rüütlid). Vahe suur- ja väikefeodaali vahel oli väga suur. Feodaali maal elasid talupojad, kes sõltuvalt põllumajandussüsteemist(rendihärrus või mõisahärrus) pidid kas maksma makse ja koormiseid või
tegelesid lisaks sellele misjoniga ka mandril. Kui Inglismaa vallutati paganate poolt, oli kristlik substraat tugev ning see viis paganate ristiusustamiseni. Läbi abielude oli Inglismaa katoliiklastega seotud. Püha Bontifacius oli misjonär friiside seas, ta pani aluse Saksamaa piiskopkondadele. Saksid sunniti ristiusku Karl Suure veriste poliitiliste sõdade käigus. Saksid ise alustasid slaavlaste ristiusustamisega teisel pool Elbet. 968. a rajati Magdeburgi piiskopkond, mis oli tähtsaks tugipunktiks slaavlaste ristiusutamisel. Poolasse ja Ungarisse jõudis ristiusk laias laastus aastal 1000. Skandinaavia ristimine lähtus Hamburgi piiskopkonnast, mille rajas Püha Ausgard. Kaasaegsete allikate paganad ja kristlased erinevad tänapäevasest arusaamast see oli eelkõige poliitiline. Kui valitseja ristiusu vastu võttis, oli see poliitiline samm kümnist anti lunastuse ostmiseks
3.3. Herminonide kultusliit ehk Elbe-äärsed läänegermaanlased langobardid sueebid semnonid hermunduurid markomannid kvaadid 2000 AASTAT TAGASI ASUSTASID germaani hoimud suurt ala Ida-Euroopas, ulatudes kuni tänase Ukrainani. Klimaatiliste muutuste tottu ajavahemikus 5000-2000 aastat enne meie aja arvamist hakkasid indoeuroopa hoimud, kes olid pärit aladelt, mis on tänapäeva Jüütimaa, Schleswig-Holstein, piirkond ida pool Elbet, tänane Poola, liikuma läände ja purjetasid üle Pohjamere aladele, mis tänapäeval on Ida-Inglismaa ja Kagu-Sotimaa. Saksid, kes pärinesid Saksimaalt, mida nüüd tuntakse Alam-Saksimaana, jüütid ja anglid (Schleswig-Holsteini kirdeosa) surusid välja keltid, kes olid varem asustanud Inglismaa, asendades nende keele, tuues kaasa Briti saartele oma pohja- germaani keeled. Germaani hoimud, kes olid suundunud läände, ei jätnud järele mingeid jälgi oma