Tütarlaste kooli lõpetanud, sooritas Lydia Koidula 1862. aastal Tartu Ülikooli juures nn. suure eksami ja sai koduõpetaja kutse. 1863. aastal asus pere Tartusse elama. Seal hakkas isa- Jannsen välja andma "Eesti Postimeest". Koidula oli ajalehe juures pidevalt tegev, eriti ajalehe lisa "Jotutoa" sisustamisel. Samuti tuli teha Lydial ka enamus talitusetöödest. Koidula tundis suurt huvi ühiskondliku elu sündmuste ja tollal elavneva rahva uskliku liikumise avalduste vastu. Isiklikud kokkupuuted ja kirjavahetus P.Blumbergi, J.Hurda, C.R.Jakobsoni ja Fr.R. Kreutzwaldiga mõjutasid oluliselt Lydia väljavaateid ja loomingulist arengut. 1860. aastate teisel poolel kujunes Koidulast rahvusliku liikumise taotluste ja patriootilise võitlusvaimu mõjukaim väljendaja Eesti luules. Ta tõusis silmapaistvale kohale kujunevas Eesti kultuurielus tänu hoogsele osavõtule "Vanemuise" seltsi
vähehaaval ka tütre abilisena ajalehetöösse algul teabematerjali tõlkimisel, hiljem ilukirjandusliku lektüüri mugandamisel. Lõpetanud tütarlaste kooli, sooritas Koidula 1862 Tartu ülikooli juures nn suure eksami ja sai koduõpetaja kutse.1863.a. lõpul asus perekond elama Tartusse, kus Jannsen hakkas välja andma ,,Eesti Postimeest". Koidula oli pidevalt tegev ajalehe ja eriti selle kirjaliku osa talitusetööst. Koidula tundis ergast huvi ühiskondliku elu sündmuste ja tollal elavneva rahvusliku liikumise avalduste vastu. Hoogne osavõtt ,,Vanemuise" seltsi tegevusest, eriti näitemängude korraldajana, pidev esinemine luuletuste ja juttudega. 1873. aastal abiellus Koidula Tartus arstiteadust õppinud lätlase Eduard Michelsoniga (1845-1907) ja asus koos mehega Kroonlinna, kuhu viimane oli saanud sõjaväearsti koha. Eemal elades ei kaotanud Koidula sidet kodumaaga, ta jätkas oma loomingulist tegevust, käis sageli
oli varakult kaasa elanud ja kellega koos rõõmutsenud esimese" Perno Postimehe "ilmumisel.[2 lk.253] 1863.a. lõpul asus perekond elama Tartusse,kus J.V.Jannsen hakkas välja andma "Eesti Postimeest".L.Koidula oli pidevalt tegev ajalehe ja eriti selle kirj. lisa "Jututoa" sisustamisel;samuti tuli temal teha ka suurem osa talitusetööst.Koidula tundis ergast 2 huvi ühiskondliku elu sündmuste ja tollal elavneva rahvusliku liikumise avalduste vastu. 1860. a-te teisel poolel kujunes temast rahvusliku liikumise taotluste ja demokraatliku suuna patriootilise võitlusvaimu mõjukaim väljendaja eesti luules. 1873.a. abiellus L.Koidula Tartus arstiteadust õppinud lätlase Eduard Michelsoniga ja asus mehega Kroonlinna elama,kuhu viimane oli saanud sõjaväearsti koha. Eemal elades ei kaotanud Koidula sidet kodumaaga,vaid ta jätkas oma loomingulist tegevust ning käis tihti Eestis. [3 lk.211]
teabematerjali tõlkimisel, hiljem ilukirjandusliku lektüüri mugandamisel. Lõpetanud tütarlaste kooli, sooritas Koidula 1862 Tartu ülikooli juures nn suure eksami ja sai koduõpetaja kutse. 1863.a. lõpul asus perekond Tartusse, kus Jannsen hakkas välja andma ,,Eesti Postimeest". Koidula oli pidevalt tegev ajalehe ja eriti selle kirjaliku osa talitusetööst. Koidula tundis ergast huvi ühiskondliku elu sündmuste ja tollal elavneva rahvusliku liikumise avalduste vastu; isiklikud kokkupuuted ja kirjavahetus P. Blumbergi, J. Hurda, C. R. Jakobsoni ja Fr. R. Kreutzwaldiga mõjutasid oluliselt tema vaateid ja loomingulist arengut. 1860. aastate teisel poolel kujunes temast rahvusliku liikumise taotluste ja patriootilise võitlusvaimu mõjukaim väljendaja eesti luules. Hoogne osavõtt ,,Vanemuise" seltsi tegevusest, eriti näitemängude korraldajana, pidev esinemine
hiljem ilukirjandusliku lektüüri mugandamisel. Lõpetanud tütarlaste kooli, sooritas Koidula 1862 Tartu ülikooli juures nn suure eksami ja sai koduõpetaja kutse. 1863.a. lõpul asus perekond Tartusse, kus Jannsen hakkas välja andma ,,Eesti Postimeest". Koidula oli pidevalt tegev ajalehe ja eriti selle kirjaliku osa talitusetööst. Koidula tundis ergast huvi ühiskondliku elu sündmuste ja tollal elavneva rahvusliku liikumise avalduste vastu; isiklikud kokkupuuted ja kirjavahetus P. Blumbergi, J. Hurda, C. R. Jakobsoni ja Fr. R. Kreutzwaldiga mõjutasid oluliselt tema vaateid ja loomingulist arengut. 1860. aastate teisel poolel kujunes temast rahvusliku liikumise taotluste ja patriootilise võitlusvaimu mõjukaim väljendaja eesti luules. Hoogne osavõtt ,,Vanemuise" seltsi tegevusest, eriti näitemängude korraldajana, pidev esinemine luuletuste ja