Näiteks: polo, rodeo voltizeerimine; ratsasport - koolisõit, takistussõit, maastikusõit, galopivõistlused ja kestusratsutamine; jahiratsutamine - mänguline võistlus, kus aetakse taga kujuteldavat jahilooma; traavivõistlused; rakendisõit - vigursõit hoburakendiga; folklooriüritused - ratsaparaadid, härjavõitlused, Viini ratsaspordikool. Summaarsed normid Tööhobune: elatustarve - keha massi edasiareng ja töö. Noorhobune: elatustarbele lisaks + liikumistarve – liikumine, kasv Mära: elatustarve ja lootetarve. 500kg hobune teeb kerget tööd - elatus 60 mj, keham edasiv 20mj. Seeduva proteiini ja metaboliseeruva energia vajadused vastavalt hobuse suurusele ja töökoormusele: Täiskasvanud hobuste kehakaal (kg) 200 300 400 500 600
Nii soovitataksegi näiteks nuumsigu sööta 15...20% väiksema söödakogusega, kui nad tarbiks seda isu järgi. (Ülo Oll 1994) 4 1.1 Söötmistase Praktikas räägitakse kõrgest ja madalast söötmistasemest, mille all mõistetakse tegelikult kas tugevat või nõrka söötmist, teoreetikud on andnud sellele arvulise väärtuse, mida arvutatakse söömuse ja elatustarve kaudu. (Söötmistase võrdub tarbitud metaboliseeruva energia kogus MJ päevas jagatud looma metaboliseeruva energia tarve elatuseks, MJ päevas) Söötmistase sõltub loomaliigist ja söödaratsioonist ning peab kindlasti olema üle ühe. Kui söötmistase on alla ühe, siis loom nälgib, kui aga ühega võrdne, siis loom elab ära, kuid toodangut ei anna. Suure toodangu eeliseks on kõrge söötmistase, kuid söömusel on piirid, ehk söötmistase ei saa lõputult suureneda
4.) In sacco meetod kotikese meetod. Kasutusel laialt loomakasvatajalt, kuid idee tuli humanitaarmeditsiinist. Koti mõõtmed 15 * 20 cm. Seeduvust mõjutavad tegurid 1) Söötade keemiline koostis 2) Söödaratsiooni koostis 3) Söötade ettevalmistus ja töötlemine. Töötlemine alustega, tavaliselt kasutatakse NaOH. 4) Loomne faktor. Tõu osakaal on olematu. 5) Söötmistaseme mõju. Söötmistase on arv, mis näitab, mitu korda söödetakse üle elatustarve taseme. Söötade energeetilise hindamise süsteemid 1) Heinaekvivalent ja heinaühik 1860. Daniel Thaer Deutschland. Thaer võrdles söötasid omavahel. 2) Viliühik Winkel Taani 3) Weende analüüsiskeem ja seedekatsed. Henneberg, Stohmann Saksamaa. 4) Seeduvate toitainete summa. (TDN) Saksamaa, USA, 5) Tärklisväärtus. Oskar Kelner Saksamaa. Leidis: a) ühe kg seeduva tärklise söötmisel ladestub nuumhärja kehas 248 g rasva
tiinuskuu). Täiskasvanud 200 kg emisele normitakse Algtiinusel 31MJ metaboliseeruvat energiat, 236 g proteiini. Lõpptiinusel 37 MJ, 338g proteiini. Erinevus +6, +102 g ESMAKORDSELT TIINETELE EMIKUTELE (KEHAMASS 120KG JA ROHKEM) Tiinusperiood jagatud algtiinuseks ja lõpptiinuseks Algtiinusel 35,2 MJ, 366g proteiini. Lõpptiinusel 35,2 MJ, 390g proteiini. Erinevus x, +24g. 17. Tiinete emiste partsiaalsed tarbenormid ( elatustarve, lootetarve, kehamassi juurdekasvu tarve ). TIINETE EMISTE PARTSIAALNORMID u.200 kg emis vajab 23,3 MJ. 1,8...1,9 kg sööta elatamiseks. Proteiin: 5g 1MJ elatuseks vajamineva metaboliseeruva energia kohta 200kg emisele seega = 23,3 x 5 = 117g. Loote elatustarve 30 päevaselt 0,8 MJ, 60.p 3,5 MJ, 80.p 5,7 MJ, 100.p 8,3 MJ .. 100g proteiini, 115.p 10,7 MJ .. 150g proteiini EMISE KEHAMASSI JUURDEKASV TARVE Söötmisnormides normitakse 1kg puhta kehamassi juurdekasvuks 36 MJ metaboliseeruvat
Söötmisnormid jagatakse: 1. Partsiaalsed söötmisnormid arvutatakse tarvet eraldi elatuseks, toodanguks ja reproduktsiooniks 2. Summarsed söötmisnormid on elatuse, toodangu ja reproduktsiooni tarbe summa Söötmisnormid jagatakse: 1. Kvantitatiivsed väljendatakse mingit normi looma puhul, sellest pole kasu suurte gruppide ja karjade puhul 2. Kvalitatatiivne toitefaktori konsentratsioon kuivaines Elatustarve mingi toitefaktori tarve ilma toodangut andmata. a) netoelatustarve lamava ja nägiva looma soojuproduktsioon b) normaalelatustarve Elatustarve sõltub looma vanusest, sugupoolest (isasloomadel on ainevahetus 15% kiirem kui emasloomadel) ja väliskeskkonnast (temp', tuul jne). Lootetarve sõltub loote suurusest ning vanusest. Lootetarve jagatase: a) viljastumisproduktidesse ladestunud energia (loode ise ja platsenta) b) udarasse ladestunud energia