Kujunesid välja nn tüüpilised tarandkalmed. Mitmed tarandid ehitati üksteise kõrvale. Põllumajanduslik asustus laiened Kesk- ja Lõuna-Eestis. Põllumajandustoodangut jätkus ka kaubavahetuseks. Süvenes ühiskondlik ebavõrdsus. 5. Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg: linnused, kalmed jt muistised. Massiline linnuste rajamine. Rajati põhiliselt küngastele. Salme laevmatused – 6. Eestlased muinasaja lõpul: muutused elatusalades, haldusjaotus ja ühiskondlik korraldus, ühiskonna sotsiaalne kihistus, suhted naabritega. Tihedamalt hakkas levima söödiviljelus. Külad moodustasin linnusepiirkonna, mis omakorda kuulusid kihelkondadesse ning oli alanud veelgi suurema, mitut kihelkonda ühendavate maakondade kujunemine. Ühiskond oli varanduslikult ebavõrdne. Ülikud — talupojad/maaomanikud — orjad Rootsi ja Taani proovisid eestit ristiusustada
Pronksiaeg ja rauaaeg Eestis 1.Missugused muistised iseloomustavad pronksiaega? Pronksist tööriistad,ehted 2.Miks on Eestis leitud vähe pronksesemeid? Kuna Eestis leidub vähe pronksi ja see oli kallis 3.Millised muutused ühiskonnaarengus toimusid pronksiajal Eestis? Majanduse ja ühiskondlike suhete areng 4.Miks võis tekkida vajadus kindlustatud asulate järele? Inimestel tekkis vara, mida sooviti võõraste eest kaitsta 5.Missuguseid uuendusi inimeste elatusalades tõi kaasa pronksiaeg? Kaubavahetuse areng, maaviljelus 6.Miks arenesid pronksiajal rannikupiirkonnad kiiremini kui sisemaa? Rannikupiirkondades oli kaubavahetus 7.Miks on raud tööriistade valmistamiseks parem materjal kui pronks? Raud on tugevam ja vastupidavam 8.Mis on raua puudused võrreldes vase ja pronksiga? Raud roostetas ja seda oli raske töödelda 9.Millised muutused toimusid ühiskonnaarengus rauaajal? Rauatootmine Eestis (aeg, kus)
9. eestlaste suhted naabritega Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed. Aegajalt tehti vastastikkuseid röövkäike. Olukord tõsines seoses naabruses kujunenud riiklike ühendustega. Vana-Vene riik oli lagunenud.Venemaa osal, Novgorodi feodaalvabariigil, polnud üksi jõudu eestlaste alistamiseks. Vahel tegid venelased rüüsteretki, peamiselt Ida-Eestisse. Ka eestlased tegi rüüsteretki vastu. 10.millised muutused inimeste elatusalades toimusid muinasaja lõpus? Kui varem kasvatati otra, siis alates 11.saj levis talirukis. Põllumajanduses võeti kasutusele kolmevÄljasüsteem.- talivili, suvivili, komas oli kesa. hakati tegelema metsamesindusega vahenduskaubandus 11.millised muutused toimusid ühiskonnas muinasaja lõpus? suurenes varanduslik ebavõrdsus rahvaarv suurenes algas kihelkondade liitumine luksuskaubad jõudsid Eestisse 12. muinasusund Üheks muinasusu põhimõisteteks ja elemendiks oli vägi
noorem pronksiaeg u 1800-500 eKr Pronksiga on kergem tööd teha ja saadi rohkem tööd teha kiiremini pronksi sai üles sulatada ja tööriista uuesti valmistada Pronksiaja uuendused: 1) kindlustatud asulad 2) põldude jäänused 3) kivikalmed 4) lohukivid Muutused, mis toimusid pronksiajal Eestis: Hakkab valitsema üksiktaluline asusutus, tekib põllumaa ja eraomandus, varandusliku ebaühtsuse teke, tihenes läbikäimine naaberrahvaga. Uuendused, mis tõi kaasa pronksiaeg elatusalades: Peamiseks elatusalaks kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus Miks on raud parem kui pronks: tugevam, teravam, vastupidavam Puudused vase ja pronksiga võrreldes: kallis ja raskem sulatada Rauaajal toimusid Eesti ühiskonna arengus: varandusliku ebavõrdsuse suurenemine, haritava maa maksustamine, eliidi kujunemine, võimuvõitlus Lõunapoolsed piirkonnad, kus toimus kiire areng: Vahemere piirkonnad (Kreeka, Kreeta, Rooma) Rauaaeg: (500e.Kr-1200p.Kr) vanem rauaaeg
Küsimused 1. Missugused muistised iseloomustavad pronksiaega? Pronksist tööriistad, ehted 2. Miks on Eestis leitud vähe pronksesemeid? Kuna Eestis leidub vähe pronksi ja see oli kallis 3. Millised muutused ühiskonnaarengus toimusid pronksiajal Eestis? Majanduse ja ühiskondlike suhete areng 4. Miks võis tekkida vajadus kindlustatud asulate järele? Inimestel tekkis vara, mida sooviti võõraste eest kaitsta 5. Missuguseid uuendusi inimeste elatusalades tõi kaasa pronksiaeg? Kaubavahetuse areng, maaviljelus 6. Miks arenesid pronksiajal rannikupiirkonnad kiiremini kui sisemaa? Rannikupiirkondades oli kaubavaheus 7. Miks on raud tööriistade valmistamiseks parem materjal kui pronks? Raud on tugevam ja vastupidavam 8. Mis on raua puudused võrreldes vase ja pronksiga? Raud roostetas ja seda oli raske töödelda 9. Millised muutused toimusid ühiskonnaarengus rauaajal?
muinasajal? Kas see oli sama kiire kui areng tänapäeval? Elatusalad olid kõigil perioodidel põhiliselt samad, kuid tekkis ka juurde uusi. Keskmisel kiviajal ehk mesoliitikumi ajal(u 9000-5000 a eKr) olid elatusaladeks kalastamine, küttimine ja korilus. Sama oli ka nooremal kiviajal ehk neoliitikumil(u 5000-1800 a eKr). Kuid selle perioodi arenguks oli algelise maaviljelus, mis eelnevas perioodis puudus. Samuti hakati kasvatama ka loomi. Pronksiajal(u 1800-500 a eKr) ei toimunud elatusalades suurt muutust, algelisest maaviljelusest arenes edasi põlluharimine ja kütiti enamasti hülgeid. Eel-Rooma rauaajal(u 500a eKr- 500a pKr) tekkisid põlluharimises uued põllusüsteemid ja korrapärased põllulapid. Rooma rauaajal(u 50.a pKr 460 a.pKr) olid peamisteks elatusaladeks põlluharimine ja karjakasvatus. Keskmisel rauaajal(u.450-800a.) ja viikingiajal(u.800-1050a.) võeti kasutusele ribapõldude süsteem, kheväljasüsteem. Sellel ajal arenes edasi ka künnipõllundus
kammitaolise riistaga tõmmates jälgi, lohud vajutatud sõrmega. Selle ajal hakati tegutsema põlluharimisega, tegemist oli marginaalse põlluharimisega. Seda järeldatakse, sest on leitud õietolmuterasid, eriti nisu ja odra, aga see kõik vähesel määral. Ikka aastaringne küla) · Nöörkeraamika kultuur aastast 3000 eKr (savinõud lameda põhjaga, kaunistati nööri savisse vajutamisega, nöör põles ära. Elatusalades toimus pööre, peamiseks muutus põlluharimine ja karjakasvatus, asustus paikneb ümber kaugeneb suurematest veekogudest. Oluliseks asustusüksuseks muutub (üksik)talu, sest sellest ajast on leitud väga vähe asulakohti) Kunda kultuuris Eesti aladelt matmispaike leitud pmtselt pole, teistelt aladelt nt Lätist on leitud ulatuslik Kunda kultuuri aegne kalmistu, mida on uuritud ja leiti, et: tegemist maahauaga (haud kaevatud maa sisse)
Ja need olid liiga kallid et mujalt osta suurtes kogustes. Muretseti ainult vajalikke tööriiste (kirved). 3) Millised muutused ühiskonnaarengus toimusid pronksiajal Eestis? Asulaid hakati kindlustama. Kujunes karjakasvatus ja maaviljelus. 4) Miks võis tekkida vajadus kindlustatud asulate järele? Nad tahtsid kaitsta oma suure tööga kogutud varandust. Küllap olid varandused nii suured, et äratasid ka teistes inimestes uudishimu. 5) Missugused uuendusi inimeste elatusalades tõi kaasa pronksiajal Eestis? Peamine elatusala oli karjatamine. Kodukarjadest saadi umbes 80% luudest mida kasutati. Kütiti ja kalastati ka. Hea jahi puhul saadi palju liha ning vettpidavat karusnahka ja rasva. Arenes kaubavahetus. Head suhted Rootsiga, Ojamaa ja Edela- Soomega. 6) Miks arenesid pronksiajal rannikupiirkonnad kiiremini kui sisemaa? Ranniku ääres sai kalastada ning oli ka hea võimalus kaubelda, kuna kaup liikus mööda merd.
pool võimalik saada. Viimasel ajal toimunud muutused Venemaal on andnud võimaluse rahvusliku eneseteadvuse kasvuks ja rahvuslike organisatsioonide tekkimiseks. Venemaal on peamiselt majanduslikke ja põhielanikkonna hoiakutega seotud takistusi Venemaa põlisrahvaste teel täisväärtuslikule rahvuslikule elule. Uurali rahvaste erinevus seisneb rasside rohkuses, elatusalades, usundis, ajaloos ja tänapäevases poliitilises olukorras. Uurali rahvaste ühtsus on läbi aegade oluliselt mõjutanud eri rahvaste rahvuskultuurilist emantsipeerumist. Soomlasi on kannustanud teadmine sellest, et ollakse ungarlaste või karjalaste sugulased, eestlased omakorda on eeskuju võtnud ning abi saanud soomlastelt. Kahe maailmasõja vahel tõusis soomlaste, eestlaste ja ungarlaste abiga olematusest liivi rahvustunne ja kirjakultuur. Praegu on eriti Venemaa soomeugrilaste
annaabi.ee 
