Põleta seda, mida austasid.'' Kirjalik kultuur- ladina keel Rooma piiskop- tähtsaim võimu esindaja Kloostrites õpiti grammatikat(õigekiri), dialektikat(mõtlemist), retroorikat(kõneoskust)- algharidus. Hiljem- aritmeetikat(arvutamine), geomeetriat, astronoomiat, muusikat. Linnas olid kitsad elutingimused. Privaatsus oli staatuse tunnus (kui sul oli voodi, siis olid ilmselgelt rikas) Elati keldri- või pööningukorrustel. Vargus ja prostitutsioon oli vaesete elatumine. Mida rikkan linn oli, seda rohkem oli ka vaeseid. Muutusid väärtushinnangud Väärtuseks pidas inimene seda, mis tõi kiiresti tulu. Rahaga sai osta staatust, mõjutada- rahavõim Ainuke, mis tegi kõiki võrdseks oli surm, siis ei lugenud ei rikkus ega vaesus. Manipuleerimine ehk demagoogia- eesmärk on lugejate hoiakute ja käitumise mõjutamine soovitud suunas, kuid seejuures kasutab kirjutaja ebaausat teed.
koostööarendamine ja riigipiiride muutumatuse järgimine. 2. MS lõppedes (1934-1945) elab kolooniates 50% inimestest, 1968. aga 1%. algab võitlus vabanenud riikide pärast Kolmas maailm- ei kommunistlik ega demokraatlik, vaid vähema arenenud riigid. 11 Suhted Argentiinas-diktaator- 1955. kindralite võim vaheldus tsiviilvalitsuse omaga Kuuba revolutsiooniks 2. Lõuna-Ameerika elatumine, millest? Kuuba-suhkur Kolumbia-kohv Tsiili-vask Venetsueela-Nafta 3. India 1950. blokiväliste maade liikumine (3. maailm) demokraatia ja sotsialismi (kommunismi) liitmise võte- pigem demokraatia võit avaliku elu ilmalikustamine industrialiseerimine (USA ja NSVL abi) kasti süsteem likvideeriti- kuid mitte täielikult !!! usuline konflikt ( käigus olid relvad ja esines tapatalgusid) majanduslikuks eesmärgiks oli saada tööstusriigiks 4. Indoneesia suurim islamiusu riik
Maaharijad ja karjakasvatajad Nooremal kiviajal toimus inimkonna arengus murrang: algas üleminek anastavalt majanduselt viljelusmajandusele. Inimesed ei sõltunud enam täielikult looduse armust, vaid hakkasid endale ise toiduaineid tootma. Tänu sellele jäid näljahädad harvemaks, vähenes suremus ja pikenes eluiga. Inimeste arvukus kasvas. Maaharimine ja karjakasvatus tõid muutusi paljudesse eluvaldkon- dadesse. Küttimisest ja korilusest elatumine oli tinginud rändleva eluviisi, maaharijad aga rajasid endale põldude naabrusse asulad ja jäid sinna paigale. Eluasemeks polnud neil enam ajutine koda, vaid pidevalt kasutatav maja. Rohtlates ja poolkõrbetes säilitasid paljud karjakasvatajahõimud siiski veel pikka aega rändleva eluviisi. Teisalt kaasnes viljelusmajandusele üleminekuga inimkonna arengu ebaühtlus ka seetõttu, et mitte igal pool ei leidunud kodustamiseks sobivaid looma- ega taimeliike
Maaharijad ja karjakasvatajad Nooremal kiviajal toimus inimkonna arengus murrang: algas üleminek anastavalt majanduselt viljelusmajandusele. Inimesed ei sõltunud enam täielikult looduse armust, vaid hakkasid endale ise toiduaineid tootma. Tänu sellele jäid näljahädad harvemaks, vähenes suremus ja pikenes eluiga. Inimeste arvukus kasvas. Maaharimine ja karjakasvatus tõid muutusi paljudesse eluvaldkon- dadesse. Küttimisest ja korilusest elatumine oli tinginud rändleva eluviisi, maaharijad aga rajasid endale põldude naabrusse asulad ja jäid sinna paigale. Eluasemeks polnud neil enam ajutine koda, vaid pidevalt kasutatav maja. Rohtlates ja poolkõrbetes säilitasid paljud karjakasvatajahõimud siiski veel pikka aega rändleva eluviisi. Teisalt kaasnes viljelusmajandusele üleminekuga inimkonna arengu ebaühtlus ka seetõttu, et mitte igal pool ei leidunud kodustamiseks sobivaid looma- ega taimeliike
Varad = võlakohustused + netovara. Varad = omakapital - põhivara 43. Mida ühendab endas rahandus? Raha, riskide ja aja kontseptsioone. Ettevõtlust, ökonoomikat, toorainet. Euroopa Liitu, USA-d ja Eestit. 44. Investeerimisotsused ehk ... kapitali struktuuri kujundamisega seotud otsused. kui palju otsustatakse raha jaotada omanike vahel. ressursside paigutamisega seotud otsused 45. Ettevõtte finantseesmärgiks võib olla: võita konkurentsis. spordi toetamine. elatumine EAS-i toetustest 46. Kõomäe (2006) väitel tuntakse … finantssüsteemide põhitüüpi: kolme. nelja. viite 47. Finantsjuht on isik: kes vastutav finantsjuhtimise funktsioonide täitmise eest ettevõttes. kes juhib ettevõttes rahavooge ja täidab aruandluse nende kohta. kes vastutab ettevõtte finants olukorra eest ja oskab and ülevaate sellest 48. Finantsjuhtimine tähendab ? Finantsjuhtimine tähendab valitsuse, ettevõtte või eraisiku rahaliste ressursside juhtimist
annaabi.ee 
