· Moodustab võrgustiku dermises; tugevam, elastsem ja venivam kiht; dermise tugikude 1. Dermise rakuvaheaine · Dermise olulisem osa, mis tagab rakkude varustatavuse toitainetega ja jääkainete transportimise; peamiseks koostisaineks on glükoproteiinid 2. Dermise rakud sidekoe, vere- ja rasvarakud 3. Dermise kiud: · Kollageenkiud · Elastiinkiud · Retikuliinkiud Kollageen tugivalk ja oluline valkaine sidekoes, liigestes, kõhredes ja luudes; on ehitusaineks ja elastsuse tagaja; kollageeni on moodustunud aminohapete ketist, selles on 19 aminohapet; kollageeni on mitut tüüpi (nahas esineb I ja III tüüpi kollageeni) Kollageenkiud sisaldavad fibrille, on võimelised muutma oma asendit Kollagenaas kollageeni lõhustav ensüüm Fibroplastrakud toodavad kollageenmolekule
Luukoest moodustunud skelett on kehale toeks ja kaitseks. Luukude on ühtlasi mineraalainete depooks. Pilt . Luukude KOKKUVÕTE Nahk on kehaga seotud sidekoe abil. Sidekude on organismile kaitseks nakkuslike tegurite eest, ta on ka oluline haavade kinnikasvamisel , mõjutab kuumtöödeldud liha koetist (tekstuuri), maitset; kannab üle energiat lihaste liikumiseks. Sidekude koosneb põhiliselt kollageen-, elastiin- ja retikuliinkiududest. Kollageenkiud on valdavalt lindikujulised , elastiinkiud aga niidikujulised . Kollageen- ja elastiinkiud moodustavad käsnataolise struktuuri, mille vahel asub koevedelik. Rakulisi elemente on sidekoes vähe. KASUTATUD KIRJANDUS Georg, L. (2007). Inmese füsioloogia ja anatoomia. Tallinn Meeli, R. (2006). Inimese anatoomia. Tallinn.
) 5) Monotsüüdid "suured õgirakud". TUGIKOED: SIDEKUDE, RASVKUDE, LUUKUDE, KÕHRKUDE . Tugikudedes tavaliselt rakuvaheainet palju,aga rakke vähe.Erandiks on rasvkude! Tugikoed on elastsed, kuid tugevad SIDEKUDE on tavaliselt kohev! MÕISTED: Fibroblastid noor, arenev sidekoe rakk Fibrotsüüdid valminud, "täiskasvanud" sidekoe rakk Makrofaagid "õgirakud", palju lüsosoome" Kollageenkiud painduv, kuid venib vähe, eriti palju kõõlustes Elastiinkiud kudede elastsuse tagajad, kortsud vanas eas! Sidekude asub "kõikjal, kus ei ole muud kude" Traumast paranemisel täitub koepuue kõigepealt sidekoega "armkude". Tihe sidekude kõõlused, sidemed. Elastne sidekude veresoonte seintes RASVKUDE: Palju rakke, vähe raku vaheainet.Rakkudesse kogunevad rasvatilgakesed. Lõpuks moodustab suurema osa rakust rasv. Naisel keskmiselt 20-25% rasva, noorel mehel 15% Kõhrkude: 1.Kondrotsüüdid ehk kõhrkoe rakud 2.Klaaskõhr e hüaliinkõhr
Tropoelastiin in ebakorrapäraselt keerdunud venimistvõimaldav struktuur. Tropoelastiini rakkust sekreteerumise järgselt tekitab Lys oksüdaas Lysjääkidest rohkesti tsülöoöoso desmosiinseid ristsidemeid ja pisut lüsiinonorleutsiinseid ristsidemeid. Võrkjas desmosiin tagabki elastiinide suure elastuse ning venivuse neljas suunas. Rtopoelastiinimolekul ja elastiinfibrillli võrkjas desmossin süsteem on võimeline kokkitõmbeks. Elastiinfibrillidest kujunevad elastiinkiud, viimased võtavad erinevaid konformatsioone ja saavad kokku tõmbuda. 5. Lihaskontraktsiooni valgud: müosiin ja aktiin. Selgitada ehituse ja funktsiooni seoseid 6. Immuunglobuliinid. Ag-ak kompleks Teist sõnaga, see on antikehad. Neid produtseerivad plasmarakud.Asuvad nad B-rakkude pinnal,seedumis või vereplasmas(lahustatud). Ig-del on 5 põhiklasse: A,G,D,E,M - nendel on erinevaid struktuurid ja funktsioonid. IgA-
· Kokkutõmbed keskmise ulatuse ja tugevusega, eriti vastupidav, väsimatu 3. TUGIKUDE · Moodustab eri elunditele tugistruktuure · Kõigi alaliikide (side-, luu-, rasv- ja kõhrkude) algvormiks embrüonaalne sidekude · Alaliigid erinevad rakuvaheaine poolest, mida rakud toodavad ise ja eritavad väljapoole (erandiks rasvkude rasv akumuleerub rakku) · Enamiku koest on rakuvaheaine, mis moodustab erilisi kiude (retikulaar-, kollageen- ja elastiinkiud). 3.1 SIDEKUDE · Ülesanne: täita eri elundite vahelisi vahesid 1.(kohev ja elastne sidekude) ja hoida elundeid paigal 2.(fibrillaarne ehk tihke sidekude- kõõlused, sidemed) · Lisaks kiududele sisaldab rakuvaheaine ka vett. Vesi + lahustunud ained = geel, mis ühendab selliselt rakke kiududega. · Uueneb kudedet kõige kiiremini, täites haava paranemisel kahjustuskoha. Rakud kaugel, rakuvaheaine. 3.2 RASVKUDE
Siiski tekid naha vigastamiselt kõigepealt sidekude, mis asendatakse hiljem epidermisega 9. Tugikudedele üldiseloomustus, ülesanded Moodustab eri elunditele tugistruktuure Kõigi alaliikide (side-, luu-, rasv- ja kõhrkude algvormiks embrüonaalne sidekude Alaliigid erinevad rakuvaheaine poolest, mida rakud toodavad ise ja eritavad väljapoole Enamiku koest on rakuvaheaine, mis moodustab erilisi kiude (retikulaar-, kollageen- ja elastiinkiud) 10. Rakuvaheaine koostiskomponendid, nende ülesanded Kollageen- annavad koele tõmbetugevuse GAG- (glükoosaminoglükaanid) annavad rakkudevahelisele ainele geelja struktuuri, määravad rakkude vahele ainete liikumise Elastsed kiud- annavad koele elastuse, on väga venivad Retikulaarsed kiud- õrnad fibrillid 11. Tugikudede rakud, nende ülesanded Arenevad kõik lootelisest koest mesenhüümist (lootelehtede vahel olev sidekude)
taastamisprotsessis Siia kuuluvad veri, lümf, sidekude kitsamas mõttes, rasvkude luukude ja kõhrkude Tugikudede tüübid erinevad üksteisest rakuvaheaine poolest, mida toodavad rakud ise Rakuavaheainele on iseloomulikud erilised kiud: Võrk- ehk retikulaarkiud tugivõrgustik (tekitada toes) Kollageenkiud ehk liimkiud- painduv, kuid venib vähe, paksud, erakordselt tugevad Elastsed kiud ehk elastiinkiud- neist sõltub kudede elastsus (venivad ja võtavad algkuju tagasi) ajaga hävinevad Ülesanded: Toestav ülesanne- luukude, kõhrkude, rasvkude, (ka veri) Vahendav ülesanne- veri, lümf, sidekoel kitsamas mõttes Kaitseülesanne- rasvkude (kõhuõõne elundid), rinnakorv-süda ja kopsud, kolju- aju , veri (kaitsekehad ja rakud) Reparatiivne ülesanne (parandav ülesanne) sidekude kitsamas mõttes lapib kokku need augud, mida teised ei suuda parandada
annaabi.ee 
