Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"elanikonda" - 7 õppematerjali

Tööstuslik pööre 19-sajandil
1
docx

Tööstuslik pööre 19. sajandil

Linnadesse koondunud kultuuriasutused teatrid raamatukogud jne. Võimaldasid inimestel paremini sisustada tööst vaba aega. 18 sajandi üks suurimaid tehnilis ileiutisi oli aurumasin.Aurumasin avardas oluliselt seniseid liikumisvõimalusi. Auriku leiutamisega said tähtsateks veoteedeks jõed. Veduri leiutamine pani aluse raudteeliklusele. Tänu nendele asjadele said inimesed rohkem liikuda. Et pidevalt suurenevat elanikonda kuidagi ära toita oli vaja põllutöid lihtsustada. Põllutöid hakkasid lihtsustama külvi- ja vilja- peksumasin. Tööstuslik pööre tõi kaasa ka probleeme. Masinate kasutuselevõtmine jättis tööta käsitöölised. Eriti rängalt tabas inimesi tööpuudus, mille peamiseks põhjuseks peeti masinaid. Tööstuslik pööre soodustas hariduse levikut ja muutis ühiskonna seniseid tavasid ning moraalinorme.19 sajandil hakkati üha rohkem kasutama elektrit.1879

Ajalugu → Ajalugu
67 allalaadimist
Elektromagnetkiirguse mõju tervisele
14
ppt

Elektromagnetkiirguse mõju tervisele

Piirnorme on vaja muuta! · Sõltumatute teadlaste ja ekspertide ühendus BioInitiative taotleb piirväärtuse kehtestamist 0,6 V/m · Kiirguse piirnormide karmistamine tähendaks tõsiseid probleeme kaasaegsete telekommunikatsioonivahendite, eelkõige mobiiltelefonide tootjatele Elektromagnetiline saaste · Elektromagnetkiirgus ei ole enam pelgalt teatud töökeskonna ohutegur, vaid kogu keskonna elektromagnetiline saaste, mis mõjutab kogu elanikonda · Kehtivad piirnormid ei välista terviseriski Lapsed ja mobiiltelefonid · Kõige tundlikum riskigrupp on lapsed, sest nad on õrnemad, nende jaoks algab mobiili kasutamise aeg varases nooruses ja kujuneb seega pikemaks kui kaasaegsel täiskasvanute põlvkonnal · Nende peades tungib kiirgus sügavamale ajju · Mõned riigid on hakanud mobiiltelefonide ja Wifi kasutasmist koolides piirama Ohtlikud kiirgusallikad · Ohtlikeks kiirgusallikateks on ­ Mobiiltelefonid

Füüsika → Füüsika
18 allalaadimist
Nepal
9
doc

Nepal

Riigieelarve korralised tulud kulusid ei kata. Otseinvesteeringuid on vähe nt 2002 aastal 4lijonit dollarit väljavedu moodustas 11%, sissevedu 27% SKT-st. Välja veetakse vaipu, rõivid, nahatooteid,dzuuti ja teravija. Sisse veetakse masinaid ja seadmeid, naftaseadusi. Nepal Pealinn: Katmandu Pindala: 147 181km2 Riigikeel: nepali keel Rahaühik: Nepali ruupia Riigitähised: nep NP Rahvaarv: 28.2miljonit SKT: Üle 15 aasta inimeste lugemis oskus protsentuaalselt.! 48,6% Ilma puhta veeta elanikonda on 10% Koolis käib kooliealistest 79% Emade suremus 100 000 elusünni kohta 830 naist Alla 5-aasta laste suremus 1000 lapsekohta 74 Sisemajaduse koguprodukti (SKP) iga-aastane kasv elaniku kohta 0,7% Ametlik arenguabi SKP-st 5,8% Interneti ksutajaid 1000 elaniku kohta 4 Selles referaadis on kasutatud peamiselt andmed mis pärinevd 2005-2007 aastani. Kasutatud kirjandus Ene 15 www.maailmakool.ee et.wikipedia.org/wiki/Nepal http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=262037 http://www

Geograafia → Geograafia
13 allalaadimist
Prantsusmaa Uurimustöö
20
doc

Prantsusmaa Uurimustöö

Majandusliku Koostöö ja Arengu riigid ( OECD) Prantsuse Lõuna-Aafrika Kaubandus-Tööstuskoja (FSACCI) RAHVASTIK Vanuseline struktuur: 0-14 aastat: 18,6% (meessoost 6129729 / naissoost 5838925) 15-64 aastat: 65% (meessoost 20963124 / naissoost 20929280) 65 aastat ja rohkem: 16,4% (meessoost 4403248 / naissoost 6155767) (2010) Rahvastiku kasvutempo: 0,525% (2010) Keskmine vanus: kokku: 39,7 aastat mehed: 38,2 aastat naised: 41,2 aastat (2010) Sündimus: 12.43 sündinud /1,000 elanikonda(2010 est.) Riigi võrdluses maailmas: 161 Suremus: 8.65 surnud/1,000 elanikkonnakohta (July 2010 est.) Riigi võrdluses maailmas: 82 Ränne: 1.47 sisserändajad/1,000 elanikkonnakohta (2010 est.) Riigi võrdlus maailmas: 47 Linnastumise: linna Rahvaarv: 77% kogu rahvastikust (2008) linnastumise määr: 0,8% iga-aastane kasvumäär muutus (2005-10 est.) Suhe Sugu: sündinud: 1.051 meeste / naiste alla 15 aastat: summa 1,05 meeste / naiste meeste 15-64 aastat: 1 / naiste

Geograafia → Geograafia
34 allalaadimist
Johann Laidoner - Referaat
11
doc

Johann Laidoner - Referaat

Selles keerukas olukorras pidi Eesti rahvusdiviisi ülem oma sõjaliste teadmiste kõrval ilmutama veel ka diplomaatilist tarkust ja poliitilist oskust, et optimaalne lahendus leida. Siin tulid Laidonerile kasuks tema luuretöö kogemused. Vaaginud tekkinud olukord koos Eesti poliitilise juhtkonnaga, lepiti kokku järgmises: 1. tuleb vältida viimse võimaluseni kokkupõrget Vene armeega; 2. kui venelased asuvad massiliselt rüüstama ja terroriseerima eest elanikonda, osutada otsustavalt relvastatud vastupanu; 3. kui Saksa väed alustavad pealetungi, alustada otsekohe võitlust Vene vägedega; 4. kuulutada enne sakslaste saabumust välja Eesti Vabariik; Samal ajal oli vaja saada sakslastelt garantii, et need ei käsitleks eesti väeosi Vene armee osana ega sõjavangidena. Juhul, kui sakslased sellist lubadust ei anna, otsustati eesti väeosade sõdurid sakslaste saabudes kodudesse saata.

Ajalugu → Ajalugu
78 allalaadimist
Majanduse eksami küsimused koos vastustega
19
docx

Majanduse eksami küsimused koos vastustega

Fikseeritud valuutakursreziim tähendab olukorda, mille puhul valuutakurss sõltub riigieelarve tasakaalust. - Vale Inflatsiooni saab pidurdada ainult ringluses oleva rahamassi vähendamisega. - Vale Pensionieas inimesed võivad kuuluda ka tööealiste hulka. Tööjõus osalemise määr on suhtarv, mis näitab a. Töötute ja mitteaktiivsete elanikonna suhet b. Töötute ja tööealise elanikkonna suhet c. Aktiivse elanikonna suhet tööealisesse elanikonda d. Töötute ja kogurahvastiku suhet Efektiivsuspalga all peetakse silmas palgataset, mis on a. Miinimumpalk b. Tasakaalupalgast kõrgem motiveeriv palk c. Palk, mille puhul on tööpuudus minimaalne d. Keskmine tasakaalpalk Tööhõive määr on alati suurem kui tööjõus osalemise määr. - Vale Suurim osa Eest tööturul hõivatutest töötab a. Ehitussektoris b. Töötlevas tööstuses c. Avalikus sektoris d. Hulgi ja jaekaubanduses

Majandus → Makroökonoomika
32 allalaadimist
Ajalugu I kursus
25
docx

Ajalugu I kursus

*Rahvas lootis Venemaa võidu korral Saksamaa üle lahti saada Balti-Saksa ülemvõimust. *Vene sõjaväkke mobiliseeriti üle 100,000 Eestlase(10,000 suri) *Sõjaajal tekkis Eesti ohvitserkond *Eestlastel puudusid oma rahvusväe osad. *Lääne-Eesti saartel rajasid Vene võimud tugevad kindlustused *Ehitustöödeks toodi eestisse 10,000-neid vöörtöölisi *Tallinnast sai suur mereväebaas *Vene valitsus rakendas sõja ajal toidu ja tarbekaupade sundvõtmist elanikonda *Sõda katkestas kivisõe veo inglismaalt(tekkis terav kütusekriis) *1915 sai Eestist rinda lähistagala *Edukate sajsa armee pealetungide tulemusena tekkis Vene elanikkonnas paanika. *Evakueeriti suurtööstuste sisseseadeid ja kunstiväärtuseid Eesti 1917. aastal *1917. aastal alguseks oli Venemaa jõud otsas. *1917. märtsis loobus keiser Nikolai II võimust. *Venemaal tuli võimule ajutine valitsus, Eesmärkoli muuuta venemaa demokraatlikuks

Ajalugu → Ajalugu
73 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun