Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level EUGEN HABERMAN (1884-1944) Õppis Riias ja Dresdenis Arhitekt-planeerija Tähtsaimaks tööks Tallinna ehitusplaan Paljud projektid koos Herbert Johansoniga TUNTUMAD TÖÖD: Riigipanga peahoone, Riigikogu peahoone, vabriku "Rauaniit" tootmishoone, äri-ja elamuhoone Pärnu mnt 6 "Rauaniit" tootmishoone Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Pärnu mnt 6 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
puhkab kolmeväljasüsteem - põlluharimissüsteem, kus üks osa on talivilja all, teine osa suvivilja all, kolmas osa kesapõllu all kivikirstkalme - maapeale kalmeehitis tarandkalme - ristkülikukujuline kalmeehitis, mida piirasid suurtest kividest müürid linnus - kaitseehitis tsuudid - läänemeresoomlased adramaa - ühe adraga haritav maa malev - ratsa- ja jalameestest koosnev väeüksus animism - elusa ja eluta looduse hingestamine suitsutuba - väike palkidest elamuhoone, puudub korsten sumbküla - talud paiknevad keset põlde tihedalt koos ridaküla - talud rajati ridastikku hajaküla - talud paiknesid üksteisest kaugemal Pulli ja Kunda asustus: · IX a. tuh algusest ekr · Kunda kultuur Kunda kultuur: luust ja sarvest esemed, kivikirved, asulad veekogude läheduses, kalastamine, korilus, jaht Kammkeraamika kultuur: savinõud, elati järvede-jõgede ääres, jahi- ja tööriistade valmistamine arenes, uued matmiskombed, kalastamine, korilus
............................. 9 2 1.Asukoht ja ehituslikud näitajad Krunt asub aadressil Võilille 9. Antud krundi sihtotstarve on 100% elamumaa, mille pindala on 2000 m2. Ehituspiir on 5 m kaugusel tänavapoolsest krundipiirist. Kommunikatsioonid tuuakse krundile maasiseselt Võilille tänavalt. 2.Projekti lahendus Antud krundile aadressil Võilille 9 on projekteeritud krundipiirist 5 m kaugusele 170 m 2 ühekorruseline elamuhoone, mille lõunapoolsel küljel on 80 m2 terrass. Elamuhoonele lisaks on projekteeritud 8 m2 kasvuhoone. Krundi ümber on puitlippaed millel on kaks väravat, üks nendest on auto sissepääsuks ning teine on jalakäijate jaoks. Liikumisteed on rajatud territooriumile betoonist unikivist, mille pind on ettevalmistatud. Prügikast asub auto sissepääsuks mõeldud värava kõrval. Krundi ümber ehitatava jäiga võrkaia pikkus on 180m, millest tuleb maha arvestada väravate alune pind (6m)
Valged seinad ja erivärvi mööbel mõjuvad koos väga hästi ja ruum on suur ning puhas. 9 Värvid arhitektuuris Värvidel on äärmiselt tähtis roll arhitektuuris. Värid panevad inimest vaadeldavat hoonet tunnetama ning selle energiaga kaasa liikuma. Värvid toovad välja hoone omapära, energia kja tihtipeale ka tema otstarbe. Caja de Compensacion Los Heroes büroohoone Elamuhoone 10 Santorini saare sinised kirikukuplid MUSAC, Kaasaegsekunstimuuseum Castillas Kaasaegne elamuhoone 11 Kasutatud materjalid 1. ,,Värviõpetus" M. Tammert, OÜ Aimwell, 2006 2. ,,Kompositsiooni õpetus" E. Kärner, Tea, 2006 3. Õppematerjalid, Anne Tanne erakogu 4. www.greatfa.com Arhitektuuri teemaline internetileht 5. www
Moodne arhitektuur Elamu Pärnu mnt 36 / Roosikrantsi 23 Tallinnas - Chielehaus Arhitekt: Robert Natuse, valmis: 1936 Hoone tellija oli “Eestimaa liikumata varade ekspluateerimise seltsi Koch ja Ko”. Viiekorruseline raudbetoonist ja telliskivist elamuhoone, väljapoolt on vooderdatud klinkerkiviga. Hoone on ehitatud väikesele alale, kahe tänava vahele. Hoone sees on aga peidus aed. Ehitises olevad ruumid on kompaksed ja omavad kõike hädavajalikku. Hoone arhitektuur lähtub Põhja- Saksa tellisekspressionismist (Saksa ekspressionismi haru traditsioonilise tellisarhitektuuri alal) Majale pakub otsest eeskuju üks saksa ekspressionistliku arhitektuuri kuulsamaid näiteid -
Kuna otsustasime suvepäevad korraldada kontoritöötajatele, peame oluliseks, et muidu nelja seina vahel istuvad inimesed saaksid tutvuda ka Eesti looduse ilu ning uute kohtadega. Positiivseks võib pidada ka seda, et kellelgi pole võimalik sellelt ürituselt lahkuda enne, kui see läbi on. 2.4 Majutus Loodusmaja kompleks, külaniidu tee 12 Aastatel 2007-2008 investeeriti Aegna loodusmaja kompleksi 16,8 milj. krooni. Tehtud tööde käigus rekonstrueeriti metsavahi elamuhoone õppehooneks, räämas saunamaja lammutati ja ehitati uus. Lammutati ka räämas masinakuur ja kuur, asemele ehitati majutus- ja komandandihoone. Samuti rekonstrueeriti puurkaev, ehitati välja tehnovõrgud, väliköök/kamin koos varjualusega jm. 2008. aastal täienes kompleks viieteistkümne neljakohalise kämpinguga. Loodusmaja valisime endale suvepäevadeks majutuseks just sellepärast, et see sobib meie
1919.aastal läksid kõik mõisad riigistamisele. Kukruse mõis püsis siiski Benno von Tolli eraomanduses kuni 1923.aastani, kuna niikaua kehtis tema rendileping. Selle lõppedes maksti talle välja mõisa inventar ning Kukruse mõisamaa läks asunikutalude vahel jaotamisele. Mõisa peahoone haldajaks sai põlevkivitööstus, sealt edasi 1925.aastal muudeti see vene emigrantide algkooliks. Kaua aega oli mõisa peahoone administratiiv ja elamuhoone, kuni 1980ndatel aastatel võeti see riikliku kaitse alla. [1] Pilt nr. 2 Von Tolli http://kukrusemois.ee/meist/ 1.3 Mõisapark Kukruse mõisa park asub Ida-Eesti lauskjal lavamaal, tihedasti läbipuuritud kaevandustealal. Reljeefilt tasane ala on ühtlase langusega mere poole. Park on rajatud Robert von Tolli poolt 1866. aastal ning selle sündmuse tähistamiseks on püstitatud parki mälestuskivi (asub projektalalt väljas erakrundil). Algselt rajati