taimele värvuse. Kloroplastid sisaldavad rohelist pigmeti klorofülli. Nendes toimub fotosüntees ja seetõttu paiknevad kloroplastid ainult taime maapealsetes osades. Fotosünteesimisel tegib gükoos, mis transporditakse teistesse taime osadesse. Kromoplastid sisaldavad karotenoide, mis annavad viljale ja õitele silmatorkava värvi, mis on oluline putukate meelitamiseks. Leokoplastid on värvusetud ja nad säilitavad varuaineid. Leokoplaste jaotatakse omakorda vastavalt sisaldisele elaioplastideks, amüloplastideks ja proteinoplastideks. Loomarakk Loomarakus on tsentriool, mis on silidrikujuline organell. See koosneb üheksast mikrotuubli filamendist moodustunud kolmikust. Loomarakus on kaks risti asetsevat tsentriooli. Ripsmetega varustatud rakkudes on nad basaalkehaks, kust ripsmed välja kasvavad. Raku ripsmed on viburi taolised organellid, mis katavad loomarakku ridadena ehk leineetidena. Nende korrapärane liikumine tagab raku liikumise. Oraalsed ripsmed, mis paiknevad
· Taluvad madalamat temperatuuri kui kloroplastid Leukoplastid · Leukoplastid on epidermis ja mujal leiduvad värvitud etioplastid (ei sisalda pigmente) · Leukoplastide peamiseks ülesandeks on varuainete (tärklise, valkude, lipiidide) süntees ja säilitamine. · Esinevad valdavalt sellistes taimeosades, millele ei lange päikesevalgust (juurtes, mugulates, seemnetes jm) · Säilitusfunktsiooniga leukoplaste nimetatakse: elaioplastideks (varuaineteks on õlid) amüloplastideks (varuaineks on tärklis) proteinoplastideks (varuaineteks on valgud) Plastiidide omavahelised üleminekud · Valguse mõjul muutub etioplastide protoklorofüll klorofülliks, sünteesitakse uusi membraane, pigmente ja ensüüme ning etioplastist kujuneb kloroplast · Viljade valmimisel ja lehtede värvumine sügisel kaob klorofüll kloroplastidest ning
Talivad madalamat temperatuuri kui kloroplastid leukoplastid leukoplastid on epidermis ja mujal leiduvad värvitud etioplastid (ei sisalda pigmente) leukoplastide peamiseks ülesandeks on varuainete (tärklise, valkude, lipiidide) süntees ja säilitamine. Esinevad valdavalt sellistes taimeosades, millele ei lange päikesevalgust (juurtes, mugulates, seemnetes jne) Säilitusfunktsiooniga leukoplaste nim: o elaioplastideks (varuaineteks on õlid) o amüloplastideks (varuaineks on tärklis) o proteinoplastideks (varuaineks on valgud) Plastiidide omavahelised üleminekud valguse mõjul muutub etioplastide protoklorofüll klorofülliks, sünteesitakse uusi membraane, pigmente ja ensüüme ning etioplastist kujuneb kloroplast viljade valmimisel ja lehtede värvumisel sügisel kaob klorofüll kloroplastidest ning mõjule pääsevad
Kromoplastide kuju on üldiselt perekonna- või sugukonnaspetsiifiline. Taimedele ei anna värvuse mitte üksnes kloro- või kromoplastiidid, seda mõjutavad ka vakuoolides leiduvad pigmendid, näiteks antotsüaan. Vanemas kirjanduses on eristatud ainult kloro-, kromo- ja leukoplaste, viimasteks loeti kõiki värvusetuid plastiide. Kitsas mõistes on leukoplastid vaid epidermis ja mujal leiduvad värvitud etioplastid. Säilitusfunktsiooniga leukoplaste nimetatakse kaasajal kas elaioplastideks, kui varuaineteks on õlid, amüloplastideks, kui selleks on säilitustärklis või proteinoplastideks, kui need sisaldavad varuvalku. Mitokondreid on ühes rakus tavaliselt mitusada. Nende kuju varieerub niitjast ellipsoidini. Väljast on need, sarnaselt plastiididele, kaetud kahe membraaniga. Mitokondreid täitvat põhiainet nimetatakse maatriksiks. Oluliseks erinevuseks, võrrelduna kloroplastiga, on sisemiselt membraanilt mitokondri sisemusse suunduvad mitmesugused sõrmjad
· Taluvad madalamat temperatuuri kui kloroplastid Leukoplastid · Leukoplastid on epidermis ja mujal leiduvad värvitud etioplastid (ei sisalda pigmente) · Leukoplastide peamiseks ülesandeks on varuainete (tärklise, valkude, lipiidide) süntees ja säilitamine. · Esinevad valdavalt sellistes taimeosades, millele ei lange päikesevalgust (juurtes, mugulates, seemnetes jm) · Säilitusfunktsiooniga leukoplaste nimetatakse: elaioplastideks (varuaineteks on õlid) amüloplastideks (varuaineks on tärklis) proteinoplastideks (varuaineteks on valgud) Plastiidide omavahelised üleminekud · Valguse mõjul muutub etioplastide protoklorofüll klorofülliks, sünteesitakse uusi membraane, pigmente ja ensüüme ning etioplastist kujuneb kloroplast · Viljade valmimisel ja lehtede värvumine sügisel kaob klorofüll kloroplastidest ning mõjule pääsevad
Kromoplastid: sisaldavad erinevaid värvilisi pigmente ehk karotinoide. Kloroplastidest väiksemad ja esinevad taimede kroonlehtedes, kõpsetes viljades. Aienvahetuslik funktsioon - taim vabaneb sügisel jääkaiantest. Taluvad madalamat temperatuuri kui kloroplastid. Leukoplastid: epidermis ja mujal levinud värvitud etioplastid. Ülesandeks varuainete (tärklis, lipiidid, valgud) süntees ja säilitamine. Säilitusfunktsioonidega leukoplaste nimetatakse: elaioplastideks (varuaineks õlid); amüloplastideks (tärklis); proteinoplastideks (valgud). Plastiidide omavahelised üleminekud: Valguse mõjul muutub etioplastide protoklorofüll klorofülliks, sünteesitakse uusi membraane, pigmente ja ensüüme ning neist kujuneb kloroplast. Leukoplastid võivad muutuda kloroplastideks (idu moondumisel); kloroplastid võivad muutuda leukoplastideks (taim pimedasse); kromoplastid ei muutu enam teisteks plastiidideks.
annaabi.ee 
