ja transitiivne. Mis on ekvivalentsiklass? Ekvivalentsisuhte alushulga sellist osahulka, mille kõik elemendid on omavahel relatsioonis, nimetatakse ekvivalentsiklassiks. Mis on hulga tükeldus? Hulga tükeldus on selle hulga mittelõikuvate osahulkade hulk, millel on kindlat omadused. Millest tükeldus koosneb? Tükeldus kui hulkade hulga elementideks ehk mittelõikuvateks osahulkadeks on ekvivalentsisuhte kõik ekvivalentsiklassid. Mis on tükelduse plokk? Tükelduse koosseisu kuuluvaid ekvivalentsiklasse nimetatakse ka tükelduse plokkideks ehk tükelduse tükkideks. Millisel juhul on kaks hulgaelementi ekvivalentsed? Ühte ekvivalentsiklassi kuuluvad hulgaelemendid on ekvivalentsed. Millised omadused on tükelduse osahulkadel? Hulga tükelduseks pole mitte iga tema suvaline mittelõikuvate osahulkade hulk vaid ainult kindlate omadustega osahulkade hulk. Kolm tingimust: Ükski plokk pole tühi hulk Mistahes kaks plokki ei oma ühisosa. Kõikide plokkide ühend võrdub tükeldatud hulgaga.
mittesüsteemsete meetodite puudus - testimine kipub olema juhuslikku laadi; eeliseks on tugeva eksperdi puhul head testid ja aja kokkuhoid. Selle meetodi eeldus on kas eksperdi või abivahendite (nt küsimustikkude) olemasolu. Andmepõhine testimine. Ekvivalentsiklasside, piirjuhtude ja veaotsingu ideid saab kasutada ka programmipõhisel testimisel. Sel juhul tekitatakse sisendandmed programmi tekstis antud andmestruktuuride alusel, eristades siingi ekvivalentsiklasse ja piirolukordi. Erinevus funktsionaalsest testimisest on selles, et nüüd võivad nt piirolukorrad tekkida programmis või arenduskeskkonnas antud kitsendustest, nagu massiivi lubatud pikkus, reaalarvu võimalik väärtus vms. Väljundid võetakse, nagu ikka, ülesande püstitusest. Lisatud vead. Meetodi ülesanne on prognoosida süsteemi jäänud vigu. Selleks lisab sõltumatu isik või rühm süsteemile juhuslikke, kuid mitte süntaktilisi vigu. Testimise käigus avastatakse
2. Mis on ekvivalentsiklass? Ekvivalentsiklassiks nimetatakse ekvivalentsisuhte sellist osahulka, mille kõik elemendid on omavahel relatsioonis. 3. Mis on hulga tükeldus? Hulga tükeldus on selle hulga mittelõikuvate osahulkade hulk, millel on kindlad omadused. 4. Millest tükeldus koosneb? Tükelduse elementideks on ekvivalentsisuhte kõik ekvivalentsiklassid. 5. Mis on tükelduse plokk (ehk tükelduse tükk)? Tükelduse koosseisu kuuluvaid ekvivalentsiklasse nimetatakse ka tükelduse plokkideks ehk tükelduse tükkideks. 6. Millisel juhul on kaks hulgaelementi (konkreetse ekvivalentsisuhte kohaselt) ekvivalentsed? Kaks hulgaelementi on ekvivalentsed, kui nad kuuluvad ühte ekvivalentsiklassi. 7. Millised omadused on tükelduse osahulkadel? Ükski plokk pole tühi; mistahes kaks plokki ei oma ühisosa; kõikide plokkide ühend võrdub tükeldatud hulgaga. 8. Milliseid tehteid saab tükeldustega teha
3) Sümmeetria - Kui üks seotud vektor on ekvivalentne teise seotud vektoriga, siis on ka teine ekvivalentne esimesega. Ekvivalentsiklass - Seotud vektoriga AB E 0 ekvivalentsete seotud vektorite hulka { : ~ AB } nimetame ekvivalentsiklassiks moodustajaga AB . Ekvivalentsiklassi moodustajaga AB tähistame abil. Seega := { : ~ AB }. Vabavektor ehk vektor Hulga E elemente, täpsemalt hulga ekvivalentsiklasse, nimetame edaspidi vabavektoriteks ehk lühidalt vektoriteks. Nullvektor - Vektorite summa . Vektorite ja y summaks nimetatakse vektorit z E, mis saadakse järgmisel teel: 1) valime mingi punkti A E ning leiame sellise punkti B E, et AB ; 2) leiame sellise punkti C E, et BC y; 3) + y = z :=AC. Vektori pikkus Tähistame | | ning nimetatakse suvalise seotud vektori pikkust.
J¨arelikult on σ ka punkte x ja z u transitiivne. T¨ahistame punktiga x ∈ X ekvivalentsete punktide hulka [x]: [x] = { y ∈ X | (x; y) ∈ σ }. Hulki [x] nimetatakse ekvivalentsiklassideks. Iga kaks ekviva- ¨hisosata v˜oi langevad kokku. Et x ∈ [x], lentsiklassi on kas u siis ruum X avaldub ekvivalentsiklasside u ¨hendina: X = ∪x∈X [x]. Definitsioon 8.7 Seose σ ekvivalentsiklasse [x] nimeta- takse topoloogilise ruumi X lineaarse sidususe kompo- nentideks. Teoreem 8.44 Topoloogilise ruumi X iga lineaarse sidususe komponent on lineaarselt sidus alamruum ruumis X. T˜oestus. Olgu K topoloogilise ruumi X lineaarse sidususe komponent. Valime x, y ∈ K ja n¨aitame, et nad on u ¨henda- tavad teega ruumis K. Kuna K on lineaarse sidususe kompo- nent, siis (x; y) ∈ σ ning x ja y on u ¨hendatavad teega ruumis X:
mi E3 (punktide) poolt moo- ja dustatud seotud vektorite ruu- E1 = {XY | XY E1 } mi E3 elementide abil moodus- tatud ruum E3 . abil vastavalt kõiki ruumi E3 , tasandi E2 ja sirge E1 poolt moodusta- tud ekvivalentsiklasse ja nimetame nende elemente vabavektoriteks. Ühine tähis vabavektorite vektorruumi jaoks olgu E. Definitsioon 13.12 Vabavektori x = AB E vastandvektoriks nimetatakse vabavekto- rit -x := BA E. 116 13.3. Suunatud lõikude hulk Definitsioon 13.13 Vabavektori x E pikkuseks nimetatakse seotud vektori AB x
annaabi.ee 
