Energia jäävuse seadus on olulisemaid jäävusseaduseid füüsikas, mis väidab, et isoleeritud süsteemi energia on ajas muutumatu suurus (energia on jääv). Sellest seadusest järeldub, et energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele. Termodünaamika teine seadus käsitleb looduslike protsesside mittepööratavust. Tal on hulk omavahel ekvivalentseid sõnastusi. Clausiuse sõnastus: Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. Clausiuse sõnastus (teine variant): Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale, st ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandumine külmemalt kehalt kuumemale. Thomsoni (lord Kelvini) sõnastus: Ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat masinat, mis muudaks pidevalt soojust tööks ainult ühe keha jahtumise arvel, nii et
11C Kuressaare 2010 Termodünaamika II printsiip · Soojus ei saa iseenesest üle kanduda külmemalt kehalt soojemale kehale. · Suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekust mittekorrastatule. · Loodus püüab üle minna vähem tõenäolisemale olekule. Termodünaamika II printsiibi mõiste ja areng Termodünaamika teine seadus käsitleb looduslike protsesside mittepööratavust. Tal on hulk omavahel ekvivalentseid sõnastusi: · Clausiuse sõnastus: Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. · Clausiuse sõnastus (teine variant): Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale, st ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandumine külmemalt kehalt kuumemale. · Thomsoni (lord Kelvini) sõnastus: Ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat masinat, mis muudaks pidevalt soojust tööks ainult
Mis on termodünaamika üldiselt? Termodünaamika on füüsikaharu, mille uurimisobjektiks on soojus kui energiaülekandevorm ning selle seos töö ja siseenergiaga. Termodünaamikas on kesksel kohal soojusnähtused ja nendega seonduvad mõisted (soojushulk, temperatuur, entroopia, soojusmahtuvus jne). Termodünaamika II seadus Termodünaamika teine seadus käsitleb looduslike protsesside mittepööratavust. Tal on hulk omavahel ekvivalentseid sõnastusi. Termodünaamika teine seadus väljendab termodünaamiliste protsesside statistilist iseloomu ja on aluseks nii entroopia kui ka temperatuuri mõiste defineerimisel termodünaamikas. Kuidas on seda seadust sõnastatud? Saksa füüsik R. Clausius (elas aastatel 1822 1888) sõnastas järgmiselt: "Soojust ei saa üle kanda külmemalt kehalt soojemale, ilma, et sellega kaasneks teisi muutusi nendes kehades või neid
Kui elektrivool läheb läbi lambi, annab lamp soojust ja valgust, ning koguenergia, mille lamp soojuse ja valgusena välja annab, on võrdeline selle elektrienergia hulgaga, mida lamp ära tarvitab. Teiste sõnadega, energiahulk ei muutu, kui lamp põleb – energia lihtsalt muutub ühest liigist teise. 5 2. TERMODÜNAAMIKA TEINE SEADUS Termodünaamika teine seadus käsitleb looduslike protsesside mittepööratavust. Tal on hulk omavahel ekvivalentseid sõnastusi. Clausiuse sõnastus: Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. Clausiuse sõnastus (teine variant): Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale, st ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandumine külmemalt kehalt kuumemale. Thomsoni (lord Kelvini) sõnastus: Ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat masinat, mis muudaks pidevalt soojust tööks
Kuluarvestus toimub mitte tööde vaid protsesside viisi. Protsessi kuluarvestuses jagatakse iga protsessi kogukulud protsessi läbinud toodete arvuga, saades keskmise ühiku kulu. Eelneva protsessi ühiku kulu on järgneva protsessi sisendkuluks. Praktikas ei teki protsessis ainult valmistooted, vaid alati jäävad protsessi ka erinevas töötlemisstaadiumis pooltooted. Kõik valmistooted ja erinevas valmidusastmes pooltooted esitatakse perioodi lõpus kuluarvestuse eesmärgil kui ,,ekvivalentseid ühikuid". See tähendab vastavat arvu täiesti valmis tooteid ja erinevas valmidusastmes pooltooteid. Ühiku kulu saame jagades kogukulud ekvivalentsete ühikute arvuga. Protsessi kuluarvestuses, kui töötlusest tuleb korraga kaks või rohkem toodet, võib tekkida vajadus ühistoote ja kõrvaltoote eristamiseks. Üks põhilisi erinevusi nende vahel on väärtuse erinevus, kusjuures protsessi tulemusena tekkinud ühistoote väärtus on suur ja kõrvaltoote väärtus väike.
paralleele kujutatakse meridiaanidega ristuvate sirgetena. Silindrilisi konformseid projektsioone kasutatakse sageli nii suure- kui ka väiksemõõtkavaliste kaartide koostamisel, kusjuures püstsilindrilisi projektsioone kasutatakse enamiku merekaartide puhul (välja arvatud polaaralad) ja põiksilindrilisi projektsioone topograafiliste kaartide puhul. Konformseid kaldprojektsioone kasutatakse aeronavigatsioonis. Konventsionaalseid ja eriti ekvivalentseid püstsilindrilisi projektsioone kasutatakse harva. (lk 89) 16. Millised on koonilise konformse polaarprojektsiooni mõõtkavale iseloomulikud muutused projektsioonidel puuteparalleeli või lõikeparalleelidega? Koonilistes konformsetes polaarprojektsioonides saadakse kujutis lõpmata väikeste kujundite sarnasuse tingimuste alusel, s.t pikkuste mõõtkavad antud punktis on suunast sõltumatud (m=n) ja nurkade moonutused puuduvad (ω=0).
-Kartograafiline projektsioon kujutab endast matemaatiliselt korrektset võtete süsteemi, mille abil kantakse kumera pöördellipsoidi pinnalt geograafilised koordinaadid tasapinnale. Abivahendina kasutatakse mitmesuguseid geomeetrilisi kujundeid, sagedamini koonust ja tasapinda. -Moonutuste tekkimine kaartidel on paratamatu ja kauguste, pindlalade, nurkade jms määramisel kardilt tuleb neid arvestada. Moonutuste laadilt eristatakse : *Õigenurksed e komformsed *Õigepindseid e ekvivalentseid *Sobedaid e konventsionaalseid. -Kaartide kogum atlas ja selle jaotamine: *Kujutatud ala suuruse järgi (maailm, riik, linn) *Sisu järgi (üldgeograafiline, erialane jm) *Otstarbe järgi (teatme, kooli, teede, turismi jm). Üldgeograafilised kaardid, temaatilised kaardid. 9. Maa kuju erinevates tähendustes (kera, ellipsid, geoid). Geograafiliste koordinaatide võrk. Pikkus- ja laiuskraadid.
(Cp - moolsoojus isobaarilises protsessis, CV - moolsoojus isohoorilises protsessis, R - Universaalne gaasikonstant) Universaalne gaasikonstant näitab tööd, mida teeb üks mool ideaalgaasi, paisudes isobaariliselt nii palju, et tema temperatuur tõuseb ühe kraadi võrra. Termodünaamika teine seadus käsitleb looduslike protsesside mittepööratavust. Tal on hulk omavahel ekvivalentseid sõnastusi. Clausiuse sõnastus: Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. Clausiuse sõnastus (teine variant): Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale, st ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandumine külmemalt kehalt kuumemale. Thomsoni (lord Kelvini) sõnastus:
lähtesümobl ja lehtedeks ainult terminaalid) ning mille krooniks on string x nimetatakse sõna x tuletuspuuks. Sõna kuulub keelde, kui eksisteerib tuletuspuu, mille krooniks see sõna on. Tuletuspuu on reeglina ka lause semantika näitaja (mitme tuletuspuu korral mitmes erinevas tähenduses). Progemiskeelte korral igal lausel vaid 1 tuletuspuu. KV-grammatika, mille korral leidub sõna, millel on mitu tuletuspuud, nimetatakse mitmeseks. Teatud mitmestele grammatikatele leidub ekvivalentseid üheseid grammatikaid. KV keelt, millel leidub ühene genereeriv grammatika, nimetatakse üheseks, millel ei leidu, mitmeseks. KV-grammatika G on ühene, kui ei leidu keelde kuuluvaid sõnu, mille erinevad vasak-, paremtulemused omaksid erinevaid tuletuspuid (mitmene grammatika on see, mille korral leidub mitu erinevat vasaktuletust). Vasak- ja paremtuletus. 14. KV-grammatikate redutseerimine. Keele mittetühjuse kontroll: IN: KV grammatika G = (,N,P,S) OUT: Jah/Ei METHOD:
annaabi.ee 
