1 (x) = · saame, et antud p¨aratu integraal koondub. 2 1 + x2 dx N¨aide 9. Uurime p¨aratu integraali koonduvust. 2 x-1 1 1 Piirprotsessis x on funktsioonid f (x) = ja (x) = ekviva- x-1 x lentsed, sest 1 x-1 x lim 1 = lim = 1. x x x - 1 x 13 dx
X ruumi Y ja A ⊂ X, siis kujutuse f ahend f |A alamruumile A on pidev kujutus f |A : A −→ Y . 5.4. Olgu Sn = { x0 ; x1 ; . . . ; xn ) | ni=0 x2i = 1 } n-m˜o˜otmeli- ne sf¨a¨ar ja p = (1; 0; . . . ; 0) ∈ Sn . N¨aidata, et Sn {p} ≈ Rn , kui hulka Sn {p} vaadelda ruumi Rn+1 alamruumina. 5.5. N¨aidata, et lahtine kera B(θ; 1) ruumis Rn on hom¨oo- morfne kogu ruumiga Rn (θ = (0; 0; . . . ; 0)). 5.6. Defineerime ruumi R2 kinnises keras B(θ; 1) ekviva- lentsiseose σ j¨argnevalt: kera B(θ; 1) punktid x ja y loeme omavahel ekvivalentseteks parajasti siis, kui x = y v˜oi d(x, θ) = d(y, θ) = 1. N¨aidata, et faktorruum B(θ; 1)/σ on hom¨oo- morfne kahem˜o˜otmelise sf¨a¨ariga S2 . 5.7. Olgu topoloogiliste ruumide (X1 , T1 ), . . . , (Xn , Tn ) topo- loogiad tekitatud meetrikatega d1 , . . . , dn ja T on otsekor- rutise topoloogia hulgal X = X1 × . . . × Xn . N¨aidata, et 1) reeglitega n ∗
Joonis 3.2. Reaktiivvõimsused elektrivõrkudes ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE © TTÜ elektroenergeetika instituut, Peeter Raesaar, Eeli Tiigimägi ELEKTRIVÕRKUDE PROJEKTEERIMINE 69 Ülesande lahendamise eelduseks ülemisel nivool (ülekandevõrgus) on kõige- pealt jaotusvõrkude ekvivalenteerimine ülekandevõrgu sõlmedes. See tähen- dab kõigile jaotusvõrkudele ekvivalentsete karakteristikute (näiteks ekviva- lentsed võimsuskao tundlikkuse sõltuvused jaotusvõrgu summaarsest kompen- seeritavast võimsusest) eelnevat koostamist. See on üsna suur ja tülikas töö. Siis võidakse lahendada ülesanne, mille tulemusena määratakse kindlaks süs- teemist ülekandevõrgu kaudu maksimaalkoormusel jaotusvõrkudesse antav optimaalne reaktiivvõimsus QÜ , mis tuleb jaotada optimaalselt ülekandevõrgu (jaotusvõrke toitvate) alajaamade vahel (joonis 3.2). Sellise ülesande lahenda-
silmaarst. Mida sellistega sõnastikus või tõlkes teha? Ilmselt sõltub see olukorrast (nt sõnastiku täpsusastmest), aga kindlasti tasuks asuda mingile läbimõeldud ja selgele seisukohale. Ei ole kuigi informatiivne panna sõnastikku kirja, et kaks sõna on sünonüümid ja samas ei ole ka. Mõiste- ja tähendusseosed 81 Lühidalt • Sõnade vahel on tähendusseosed: sünonüümia, ekviva- lents, osasünonüümia, antonüümia, hüponüümia, meronüü- mia. Näiteks sõnad must ja valge on antonüümid. • Mõistete vahel on mõisteseosed: ülem- ja alammõiste seos, soomõiste ja liigimõiste seos, tervikumõiste ja osamõiste seos. Näiteks must ja valge kui värvid on vastandid. • Sõnadest rääkides on oluline omada seisukohta, millest räägime: kas häälikkujust, häälikkujust koos tähendusega
1 (x) = · saame, et antud p¨aratu integraal koondub. 2 1 + x2 dx N¨aide 9. Uurime p¨aratu integraali koonduvust. 2 x-1 1 1 Piirprotsessis x on funktsioonid f (x) = ja (x) = ekviva- x-1 x lentsed, sest 1 x-1 x lim 1 = lim = 1. x x x - 1 x 13 dx
osakeste teleportreerumistest ja seepärast tulebki tundma õppida teleportatsiooni füüsikalisi omadusi, mida antud töö näitab. Kõik see on täiesti kooskõlas ajas rändamise üldise teooriaga. Antud töös on esitatud ka ajas rändamise tehnilise teostuse füüsikaline võimalikkus. Need on ühed esimesed füüsikateooriad ellu viimaks reaalset ajas rännakut. Albert Einstein tõestas, et inertne ja raske mass on võrdsed ehk samasugused. Erirelatiivsusteoorias näidati massi ja energia ekviva- lentsust, mida tuntakse ühes kuulsamais seoses E = mc2. Nendest kahest lihtsast ( kuid väga tähtsast ) tõsiasjast järeldub väga väga oluline arusaam, mis on füüsikaliseks aluseks kogu ajamasina tehnoloogia välja töötamisele. Nimelt kui mass kõverdab aegruumi, siis peab seda suutma ka energia. See lihtne järeldus on ülimalt oluline. Näiteks elektromagnetväljal on energia ja seepärast võib neid käsitleda ka kui energiaväljana
annaabi.ee 
