Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"ekvatiiv" - 5 õppematerjali

Morfoloogia ja vormiõpetus
117
ppt

Morfoloogia ja vormiõpetus

morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna(fraasi) süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses. Eesti keeles on käändekategoorial 14 liiget: nimetav, omastav, osastav, sisseütlev, seesütlev, seestütlev, alaleütlev, alalütlev, alaltütlev, saav, rajav, olev, ilmaütlev, kaasaütlev. Morfoloogilised kategooriad Käändekategooria liikmeid mujal: Vokatiiv kellegi poole pöördumiseks nt leedu keeles Antessiiv 'enne midagi' draviidi keeltes Ekvatiiv 'millegi sarnane' osseedi keeles Aversiiv 'midagi vältiv' warlpiri keeles Benefaktiiv 'millegi jaoks' baski keeles Distributiiv 'millegi (ühe ühiku) kohta' tsuvasi keeles Orientatiiv 'pööratud millegi poole' mandzu keeles Kausaal 'millegi tõttu' ketsua keeles Ornatiiv 'millegagi varustatud' dumi keeles Morfoloogilised kategooriad Sugu e geenus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis määrab sõna morfoloogilise klassi ehk sõna enda ja sellega kaasnevate

Keeled → Keeleteadus alused
66 allalaadimist
Sissejuhatus keeletüpoloogiasse
11
docx

Sissejuhatus keeletüpoloogiasse

nominaalliikme funktsiooni, üldiselt verbi suhtes. Käändeid võib keeles olla 0­53. Kui on üle 8 käände, väljendab enamik käändeist ruumisuhteid. Käände nimetus peaks näitama käände põhifunktsiooni. Käänded jagunevad grammatilisteks (nom, acc, abs, erg) ja semantiliseks (instr, komit, kohakäänded, sh lokatiivsed käänded). Ebatraditsioonilised käänded: ilmaütlev, predikatiiv, ekvatiiv, translatiiv, vokatiiv. · DEFINIITSUS ehk määratus Definiitne fraas ­ nimisõnafraas, mille kõneleja ja kuulaja suudavad paigaldada referentsiaalsete suhete raame. Indefiniitne fraas ehk species ­ nimisõnafraas, mille tuvastamiseks peab kuulaja looma uue referendi. Definiitsust määravad artiklid ja määratlejad, pronoomenid, possessiivfraasid, nimed jm. 20. Käände- ja ühildumissüsteemid Tüüpiline on, et ainult subjekt ühildub verbiga

Eesti keel → Eesti keel
81 allalaadimist
TÜ Keeletüpoloogia kordamisküsimused-2016
30
docx

TÜ Keeletüpoloogia kordamisküsimused (2016)

lauses öeldisena  kvantor – hulgasõna. Pannakse nimisõna ette, mõni, palju.  reduplikatsioon - sõna või silbi kahekordistumine grammatilise väljendusvahendina, mõnikord veidi muudetud kujul (eesti keeles nt läkiläki, sigin-sagin).  Karitiiv e abessiiv – ilmaütlev  Predikatiiv (öeldistäide) - võimaldab nimisõnal esinda predikaadina  Ekvatiiv – ajutine seisund  Transformatiiv e translatiiv (saav)  Vokatiiv – mitte propositsioon vaid kõneolukorra roll  Anafoor - tagasiviide, pronoomen, mis on samaviiteline mingi eespool esineva väljendiga, nt päike hakkas loojuma ja poiss jäi seda vaatama    Grammatiline kategooria on hulk üksteisele vastanduvaid üht tüüpi grammatilisi tähendusi, mida süstemaatiliselt väljendavad mingid vormiüksused

Keeled → Keeleteadus
72 allalaadimist
Eesti keele vormiõpetuse kordamisküsimused eksamiks
28
doc

Eesti keele vormiõpetuse kordamisküsimused eksamiks

Seostub adjektiivide ja üksikute adverbidega. Võrdlusaste väljendab omaduse suhtelist määra. Kategoorial on kolm liiget: 1. positiiv e algvõrre – suur 2. komparatiiv e keskvõrre – suurem 3. superlatiiv e ülivõrre – kõige suurem e suurim.  Positiiv ei anna informatsiooni kirjeldatava objekti või tegevuse omaduse kvantitatiivse suhte kohta võrreldes teiste objektide või tegevuste sama omadusega. Mõnes keeles on grammatiliselt olemas ka ekvatiiv e võrdsusaste, eesti keeles väljendatakse seda leksikaalselt, nt Ta on niisama pikk kui ema. Ta on emapikkune. Tema ja ema on ühepikkused. Algvõrre e positiiv on tunnuseta, nt valge, hele, küps.  Keskvõrre väljendab seda, et kirjeldatavat objekti või tegevust iseloomustab vastav omadus suuremal määral kui üht või mitut teist võrreldavat objekti või tegevust. Tunnuseks on -m/ -ma, mis liitub genitiivi tüvele

Eesti keel → Eesti keel
113 allalaadimist
KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs
50
docx

KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs

Tarbija ise mõtleb ja tekitab seoseid, sest omadus, mille alusel neid võrreldakse, puudub.  Võrdlusobjektita võrdlused, nt nagu mesimagus suudlus. Võrdlusobjekt on reklaamitav toode, seega peab olema äratuntav. Võib küll sõnalisest konstruktsioonist puududa, aga selle asemel peab olema logo või märk, mille järgi tarbija selle ära tunneb: peame teada saama, mida meile mesimagusa suudlusega müüa üritatakse.  Võrdlusgradatsioon ehk ekvatiiv, nt maanteel sama mugavalt kui kodus. Üks on niisama … kui teine.  Erinevusgradatsioon komparatiiviga, nt … beebi nahk on pehmem ja õrnem kui täiskasvanul. Sarnane võrdlusgradatsiooniga, aga võrdlus tuleb komparatiiviga.  Võrdlusvahendita, st kvalifitseerimata vaegkomparatiivid, nt 48% vähem kortsukesi või et saaksid rohkem rääkida. Reklaamile on eriti iseloomulikud võrdlusvahendita võte: võidakse

Filoloogia → Foneetika
30 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun